.NET on platform. väga integreeritud, väga m6nus ja mugav.
palju lollusi on kadunud progemisest. ja tapa v6i ära, vb.net on ilus keel!
palun,
downloadi command line toolid ja proovi :)
*nix-ide maailm on vist täna kirjum kui kunagi varem. Igal neist on oma roll ning enamus neist on suhteliselt selgelt suunatud mingi konkreetse asja tegemiseks:
IRIX - ülimassiivsed graafikalahendused
Solaris, HPUX - suured võrguserverid, võimsad tööjaamad
BSD, Linux - väikesed võrguserverid, õhemad tööjaamad
Viimased (BSD, Linux) on viimasel ajal üritanud tungida ka lauaarvutite turule (MacOSX ja lugematud Linuxi distrod KDE ja Gnomega).
Linuxi suur pluss korporatiivsete lahenduste juures on see, et ta ei ole otseselt seotud riistvara tootjaga ning on sealjuures tasuta. *NIX-i stabiilsus pealekauba. Kõik see kokku annab suhteliselt muretu lahenduse KUNI TEATUD PIIRINI. Kuni piirini, mil me räägime suhteliselt lihtsaltest veebirakendustest, failihaldusest vms.
Kui tuleb jutuks mingite tõsisemate rakenduste ehitamine, siis reeglina on seal äririskid niivõrd suured, et mingi riistvara/tarkvara hinnaerinevus enam põhirolli ei mängi. Mängib hoopiski valitud rakenduse kohandatus valitud platvormile (kas ta on seal peal arendatud või sinna porditud). Mängib tootjapoolse toe olemasolu (Kui server kõrbeb ei huvita mind, kas süüdi oli Solaris või Sparc vaid Sun lahendab minu probleemi). Mängivad paljud muud nüansid. Siinkohal on Linuxil üpris raske, kuna sisuliselt puudub vendor, kes pakuks kasti koos liinukaga võttes sealjuures vastutuse nii softi kui riistvara eest (pakutakse küll kasti koos liinukaga kuid alati on jutt, et kui liinukaga häda, pöördu PunaKaabu, KollaKoera või kelle iganes poole). Ehk siis sama jama mis windoosaga - puudub "single point of resopnsibility". Lisaks muidugi tõsiste otse Linuxile arendatud ärirakenduste vähesus.
Ehk siis - see, mis on Linuxi suur pluss ja aitab kaasa tema levikule õhemate rakenduste puhul takistab tema levikut tõsisemate rakenduste leviku puhul.
Desktopid:
Siinkohal ei julge Linuxi laiemat levikut korporatiivstruktuuridesse lähema kolme aasta jooksul küll ennustada. Põhjused:
1. Harjumused - See on tegelikult kogu inimkonna üks suuremaid draivereid. Kui ollakse ikka juba windoosaga harjunud, siis on seda ilma väga veenvate argumentideta raske muuta
2. Maine - Tee või tina, kuid Linuxi maine tavakasutaja jaoks on "häkkerite programm"
3. Promotsioon - Mitu miljonit $ pandi eelmisel aastal Linuxi promo alla? Mitu Windowsi või MacOSX-i? Vahe on üüratu. Ainus, kes reaalset promo teeb on IBM, kuid see on suunatud rohkem serverite müügiks.
4. Kasutajaliides - kuniks puudub ühtne, kõigist levinud kasutajaliidese arendamise põhimõtetest (mis muide on paljuski Apple poolt välja töötatud) lähtuvalt loodud kasutajaliides, pole Linux desktopil atraktiivne.
5. Palju olemasolevat korporatiivset spetsiaaltarvara - mis on tehtud Windowsi jaoks ja mille portimine Linuxi alla on kulukam kui Microsofti kraami kasutamine
Arvan, et Linux desktoprakendusena levib ilmselt põhiliselt spetsialiseeritud rakendustesse (POS, kioskid, turvasüsteemide juhtimine, klienditeenindus).
Mis puutub arendamisse, siis siin mängib ikkagi põhilist rolli tulu/kulu tasakaal. Olgu see tulu/kulu siis kas moraalne või materjaalne.
Selles suhtes on Apple valinud ainuõige tee, kus rakenduste loomise künnis on viidud madalamale kui ühegi teise OS-i puhul. Iga mäkiga antakse kaasa devtoolid ning kogu arendus on ülikiire. Vanad kogenud tegijad (NeXT-i kogemusega nagu näiteks Omni) puistavad OSX-i rakendusi kui varrukast ja olid ka esimesed kes OSX-only asjadega turule tulid. Nii olemasolevate MacOS classicu kui teiste *nix keskkondade rakenduste üle viimine OSX-i alla on suhteliselt lihtne. Eriti kehtib see nixide kohta.
Kokkuvõtteks arvan et:
1. Linuxi kasutamine liigub samas tempos edasi nagu praegu. Mingeid erilisi hüppeid ei tule
2. Apple on oma OSX-ga parimal stardipositsioonil korporatiivkeskkonda tungimiseks. Palju sõltub sellest, kas riistvara tuleb järgi või mitte. Või nagu Jordan Hubbard nukralt naljatades ütles: "One of the benefits of working with Motorola is that the hardware won't get faster," http://maccentral.macworld.com/news/0210/02.hubbard.php
Lisaks võib lugeda sarnastest vahekordade klaarimistest BSD ja Linuxi vahel siit:
http://www.osopinion.com/perl/story/19558.html
IRIX - ülimassiivsed graafikalahendused
Solaris, HPUX - suured võrguserverid, võimsad tööjaamad
BSD, Linux - väikesed võrguserverid, õhemad tööjaamad
Viimased (BSD, Linux) on viimasel ajal üritanud tungida ka lauaarvutite turule (MacOSX ja lugematud Linuxi distrod KDE ja Gnomega).
Linuxi suur pluss korporatiivsete lahenduste juures on see, et ta ei ole otseselt seotud riistvara tootjaga ning on sealjuures tasuta. *NIX-i stabiilsus pealekauba. Kõik see kokku annab suhteliselt muretu lahenduse KUNI TEATUD PIIRINI. Kuni piirini, mil me räägime suhteliselt lihtsaltest veebirakendustest, failihaldusest vms.
Kui tuleb jutuks mingite tõsisemate rakenduste ehitamine, siis reeglina on seal äririskid niivõrd suured, et mingi riistvara/tarkvara hinnaerinevus enam põhirolli ei mängi. Mängib hoopiski valitud rakenduse kohandatus valitud platvormile (kas ta on seal peal arendatud või sinna porditud). Mängib tootjapoolse toe olemasolu (Kui server kõrbeb ei huvita mind, kas süüdi oli Solaris või Sparc vaid Sun lahendab minu probleemi). Mängivad paljud muud nüansid. Siinkohal on Linuxil üpris raske, kuna sisuliselt puudub vendor, kes pakuks kasti koos liinukaga võttes sealjuures vastutuse nii softi kui riistvara eest (pakutakse küll kasti koos liinukaga kuid alati on jutt, et kui liinukaga häda, pöördu PunaKaabu, KollaKoera või kelle iganes poole). Ehk siis sama jama mis windoosaga - puudub "single point of resopnsibility". Lisaks muidugi tõsiste otse Linuxile arendatud ärirakenduste vähesus.
Ehk siis - see, mis on Linuxi suur pluss ja aitab kaasa tema levikule õhemate rakenduste puhul takistab tema levikut tõsisemate rakenduste leviku puhul.
Desktopid:
Siinkohal ei julge Linuxi laiemat levikut korporatiivstruktuuridesse lähema kolme aasta jooksul küll ennustada. Põhjused:
1. Harjumused - See on tegelikult kogu inimkonna üks suuremaid draivereid. Kui ollakse ikka juba windoosaga harjunud, siis on seda ilma väga veenvate argumentideta raske muuta
2. Maine - Tee või tina, kuid Linuxi maine tavakasutaja jaoks on "häkkerite programm"
3. Promotsioon - Mitu miljonit $ pandi eelmisel aastal Linuxi promo alla? Mitu Windowsi või MacOSX-i? Vahe on üüratu. Ainus, kes reaalset promo teeb on IBM, kuid see on suunatud rohkem serverite müügiks.
4. Kasutajaliides - kuniks puudub ühtne, kõigist levinud kasutajaliidese arendamise põhimõtetest (mis muide on paljuski Apple poolt välja töötatud) lähtuvalt loodud kasutajaliides, pole Linux desktopil atraktiivne.
5. Palju olemasolevat korporatiivset spetsiaaltarvara - mis on tehtud Windowsi jaoks ja mille portimine Linuxi alla on kulukam kui Microsofti kraami kasutamine
Arvan, et Linux desktoprakendusena levib ilmselt põhiliselt spetsialiseeritud rakendustesse (POS, kioskid, turvasüsteemide juhtimine, klienditeenindus).
Mis puutub arendamisse, siis siin mängib ikkagi põhilist rolli tulu/kulu tasakaal. Olgu see tulu/kulu siis kas moraalne või materjaalne.
Selles suhtes on Apple valinud ainuõige tee, kus rakenduste loomise künnis on viidud madalamale kui ühegi teise OS-i puhul. Iga mäkiga antakse kaasa devtoolid ning kogu arendus on ülikiire. Vanad kogenud tegijad (NeXT-i kogemusega nagu näiteks Omni) puistavad OSX-i rakendusi kui varrukast ja olid ka esimesed kes OSX-only asjadega turule tulid. Nii olemasolevate MacOS classicu kui teiste *nix keskkondade rakenduste üle viimine OSX-i alla on suhteliselt lihtne. Eriti kehtib see nixide kohta.
Kokkuvõtteks arvan et:
1. Linuxi kasutamine liigub samas tempos edasi nagu praegu. Mingeid erilisi hüppeid ei tule
2. Apple on oma OSX-ga parimal stardipositsioonil korporatiivkeskkonda tungimiseks. Palju sõltub sellest, kas riistvara tuleb järgi või mitte. Või nagu Jordan Hubbard nukralt naljatades ütles: "One of the benefits of working with Motorola is that the hardware won't get faster," http://maccentral.macworld.com/news/0210/02.hubbard.php
Lisaks võib lugeda sarnastest vahekordade klaarimistest BSD ja Linuxi vahel siit:
http://www.osopinion.com/perl/story/19558.html
paneks hasardist ka paar rida>
rixa: see et sa rh73-l võrku tööle ei saanud, näitab nii mitutki asja: a) sa pole arvutiasjaduses kodus, b) sa ei jaga võrgundusest, sest tcip-ip jms on ikka suht universaalne asi:) ,c) sa ei oska kuuglisse sisestada "configuring netowork in linux". ei midagi personaalset.
iPilotiga on üldjoontes täitsa nõus. Samas pole lootus tõsiste rakenduste suhtes kuhugi kadunud. Alles lugesin raportit FlightLinuxist, mida nasa katsetab hetkel space missionite jaoks.. ms-i minu teada seal absull ei kasutata :) ja see on päris tige turg näiteks.
linux võiks vabalt läbi lyya praktiliselt kõigis väikefirmade sektorisse kuuluvatel aladel, st seal on ikka ysna oluline et serveri ja ws litsentside, arendusvahendite jms eest ei peaks hingehinda ja yle mõne aasta uuendustasu maksma.
single point of support vms teema: kas redhat mitte sellist liini ei yrita ? pole viimasel ajal nende veebi vaadanud, aga initsiatiiv imho on neil kyll sinnapoole ?
suni serveri kõrbemise teema: linux ju servereid ei valmista.. miks teda siinkohal võrdlusmomendiks tuua ?
rixa: see et sa rh73-l võrku tööle ei saanud, näitab nii mitutki asja: a) sa pole arvutiasjaduses kodus, b) sa ei jaga võrgundusest, sest tcip-ip jms on ikka suht universaalne asi:) ,c) sa ei oska kuuglisse sisestada "configuring netowork in linux". ei midagi personaalset.
iPilotiga on üldjoontes täitsa nõus. Samas pole lootus tõsiste rakenduste suhtes kuhugi kadunud. Alles lugesin raportit FlightLinuxist, mida nasa katsetab hetkel space missionite jaoks.. ms-i minu teada seal absull ei kasutata :) ja see on päris tige turg näiteks.
linux võiks vabalt läbi lyya praktiliselt kõigis väikefirmade sektorisse kuuluvatel aladel, st seal on ikka ysna oluline et serveri ja ws litsentside, arendusvahendite jms eest ei peaks hingehinda ja yle mõne aasta uuendustasu maksma.
single point of support vms teema: kas redhat mitte sellist liini ei yrita ? pole viimasel ajal nende veebi vaadanud, aga initsiatiiv imho on neil kyll sinnapoole ?
suni serveri kõrbemise teema: linux ju servereid ei valmista.. miks teda siinkohal võrdlusmomendiks tuua ?
To: Synop
Single point of responsibility on asi, mida saab pakkuda ainult firma, kes müüb sulle raua koos OMA OS-iga. Siit ka Sun-i näide. Sparc+Solaris. Või IBM. Või HP. Või IRIX. Või Apple. Rohkem tõsiseid tegijaid ei meenu. Linuxi maailmast ei tea ühtegi. Punamütsike ju riistvara ei müü.
Single point of responsibility on asi, mida saab pakkuda ainult firma, kes müüb sulle raua koos OMA OS-iga. Siit ka Sun-i näide. Sparc+Solaris. Või IBM. Või HP. Või IRIX. Või Apple. Rohkem tõsiseid tegijaid ei meenu. Linuxi maailmast ei tea ühtegi. Punamütsike ju riistvara ei müü.
my bad :)
Linuxi platformile on saadaval vägagi tasemel ärirakendusi, kogu Oracle eBusiness Suite, andmebaasist endast rääkimata, tuleb ette esimese näitena. Samuti pakub Oracle support abi ka Linuxi probleemide puhul, seda küll vaid RedHat Advanced Serveri klientidele.
Interesting words from Torvalds:
Q: Will Linux ever topple Microsoft?
A: Torvalds doesn't think so. He notes that, despite the fact everyone and their dog moans about the shortfalls of Microsoft's operating system, they will all install and use the systems. They don't care about computing, which he says is the reason for this ignorance. Worse still, they don't like change. And who can blame them, if they're a large organisation, when converting to Linux could cost them millions."
http://www.it-analysis.com/article.php?id=2613
Q: Will Linux ever topple Microsoft?
A: Torvalds doesn't think so. He notes that, despite the fact everyone and their dog moans about the shortfalls of Microsoft's operating system, they will all install and use the systems. They don't care about computing, which he says is the reason for this ignorance. Worse still, they don't like change. And who can blame them, if they're a large organisation, when converting to Linux could cost them millions."
http://www.it-analysis.com/article.php?id=2613