Aksioom:
Majanduskasvu aeglustustes vähenevad ettevõtete investeeringud infotehnoloogiasse.
Hüpotees:
Linuxi vabatarkvara turg suureneb ennaktempos, sest firmad loodavad väiksemate kulutustega säilitada infotehnoloogilist taset.
Järeldus:
Linuxi sektoril läheb järgmine aasta keskmisest oluliselt paremini.
"Säilitada infotehnoloogilist taset" - just-just. Kui need firmad on enamikes oma arvutitesse juba midagi sisse ostnud, siis on tõesti tõenäoline, et uuendamist enam nii kergelt ette ei võeta. Aga samas kui juba oled midagi enamikele arvutitele ostnud ja tahad uusi töökohti olemasolevaga lihtsaimal moel sobitada pead ikkagi väikest viisi vanale valikule midagi kulutama. Uusi ja puhta lehena alustavaid firmasid tuleb kardetavasti samas palju vähem, kui mõnel viimasel aastal. Nii et mina ei oska hinnangut "linuxi sektori (BTW, mis sektorite hulgast?) keskmiselt paremini minekust" õigeks või valeks lugeda. Will see.
Linux ei ole siiani eriti tugev pretendent workstationite op.süsteemiks (kuigi viimasel ajal on distribuutorid ka selles vallas palju vaeva näinud), ja enamus sellisest uuendamisest millest kristjan rääkis puudutaks tüüpiliselt just workstationeid (ja mitte servereid, kus Linux tugev on).
Teiseks in IT alal nii raua kui soft amortisatsioon nii kiire, et uuendamist tuleb ette vötta suhteliselt tihti.
Samas oleksin ma ise ettevaatlik selliste väidetega, nagu "Linuxi sektoril läheb järgmine aasta keskmisest oluliselt paremini" -- vähemalt siiani on neil silmapaistvalt halvasti läinud. Lipulaeva RedHati käive on 20mio, isegi MicroLink teeb neile selles suhtes ära :-).
Teiseks in IT alal nii raua kui soft amortisatsioon nii kiire, et uuendamist tuleb ette vötta suhteliselt tihti.
Samas oleksin ma ise ettevaatlik selliste väidetega, nagu "Linuxi sektoril läheb järgmine aasta keskmisest oluliselt paremini" -- vähemalt siiani on neil silmapaistvalt halvasti läinud. Lipulaeva RedHati käive on 20mio, isegi MicroLink teeb neile selles suhtes ära :-).
Tarmo,
22.4M USDi kvartalis,
RHATil on üks toode, Microlink on kontsern, ometi jääb käibelt kaks korda alla.
22.4M USDi kvartalis,
RHATil on üks toode, Microlink on kontsern, ometi jääb käibelt kaks korda alla.
...ja järgmine aasta $155M
>> heisenberg,
Tarmol on kahtlemata õigus selles osas, mis workstatione puudutab - ntx msft office on selleks liig üldlevinud, et staroffice'ile üle minna. Samas ei anna linuksi ja msft servereid praktiliselt võrrelda - msfti serverid kaotavad töökindluse al 200 userit, mistõttu adminnimises juba ON üldlevinud linux.
Samas, Tarmo, kui Linuxil seniajani suhteliselt halvasti läinud on, võib ehk tõusu veelgi potensiaalsemaks pidada? :-)
Just eelkõige softi ja riiskvara pideva uuendamise vajaduse tõttu näen Linuxi sektorit tõusva tähena.
Loomulikult on linuxil omajagu potensiaali - see on tuntud kaubamärk. Kõik juba teavad, et see on odav ja hea :)
Tarmol on kahtlemata õigus selles osas, mis workstatione puudutab - ntx msft office on selleks liig üldlevinud, et staroffice'ile üle minna. Samas ei anna linuksi ja msft servereid praktiliselt võrrelda - msfti serverid kaotavad töökindluse al 200 userit, mistõttu adminnimises juba ON üldlevinud linux.
Samas, Tarmo, kui Linuxil seniajani suhteliselt halvasti läinud on, võib ehk tõusu veelgi potensiaalsemaks pidada? :-)
Just eelkõige softi ja riiskvara pideva uuendamise vajaduse tõttu näen Linuxi sektorit tõusva tähena.
Loomulikult on linuxil omajagu potensiaali - see on tuntud kaubamärk. Kõik juba teavad, et see on odav ja hea :)
Ma ei usu, et enamus teist annab endale aru, millel baseerub Linuxi äri. Saage ometi aru inimesed, et need firmad, kes Linuxiga tegelevad EI MÜÜ Linuxit. Nad müüvad teenust, tehnilist tuge, mida iganes aga mitte produkti ennast. Alles siis kui see info on endale täie tõsisusega selgeks tehtud tasub hakata teemat edasi arendama.
Näiteks, kui firmas on rohkem, kui 10 Linuxi serverit on ettevõttel juba kasulik hakata üleval pidama oma Linuxi guru. Distributsioonide äri on loodud ainult selleks, et firmad toetusega hätta ei jääks, et neil oleks mingisugunegi koht, kust alustada. Seega tasub silmas pidada, et kui isegi kogu maailma peaks pruukima Linuxit ei ole Linuxi firmade tulu ikkagi võrreldav Microsofti omaga, kes müüb lisaks teenusele ka produkti ning see äri on palju mahukam.
Näiteks, kui firmas on rohkem, kui 10 Linuxi serverit on ettevõttel juba kasulik hakata üleval pidama oma Linuxi guru. Distributsioonide äri on loodud ainult selleks, et firmad toetusega hätta ei jääks, et neil oleks mingisugunegi koht, kust alustada. Seega tasub silmas pidada, et kui isegi kogu maailma peaks pruukima Linuxit ei ole Linuxi firmade tulu ikkagi võrreldav Microsofti omaga, kes müüb lisaks teenusele ka produkti ning see äri on palju mahukam.
Aitäh kallis pronto. Muuhulgas võiksid meile tulevikus püüda ka selgelks teha, et arvuti vajab töötamiseks elektrit ja et tegelikult kured lapsi ei too.
Sa ei ole kaugelti ainuke IT-ala inimene siin foorumites :).
Sa ei ole kaugelti ainuke IT-ala inimene siin foorumites :).
Kuulge LHVD meeskond, kas seda päästvat [IGNORE USER] nuppu juba ei saaks kuidagi valmis nokitsetud?
Linuxi edukus.
Minuarvates see nii lihtsalt ei lähe, et linux on odavam ja suisa tasuta, et kõik hakkavad siis seda kasutama. Asi peitub selles et enamus tänapäeva rakendusprogrammidest töötab windowsi all. Võtta siis rakendused mis on spetsiaaltarkvarana kirjutatud riigiasutustele või erafirmadele. Neid ei jõuta ja ei tahetagi portida linuxi peale. See oleks väga suur väljaminek.
Seega minumeelest mingist turukõikumisest küll keegi linuxit kasutama ei hakka
Minuarvates see nii lihtsalt ei lähe, et linux on odavam ja suisa tasuta, et kõik hakkavad siis seda kasutama. Asi peitub selles et enamus tänapäeva rakendusprogrammidest töötab windowsi all. Võtta siis rakendused mis on spetsiaaltarkvarana kirjutatud riigiasutustele või erafirmadele. Neid ei jõuta ja ei tahetagi portida linuxi peale. See oleks väga suur väljaminek.
Seega minumeelest mingist turukõikumisest küll keegi linuxit kasutama ei hakka
Pronto
tundub, et oled teemaga kodus,
mis arvad, mis peaksid tegema Eesti internetikohvikud, kellel MSFT kavatseb hakata nõudma litsentsitasu,
kas ümberinstallima Linuxile?
tundub, et oled teemaga kodus,
mis arvad, mis peaksid tegema Eesti internetikohvikud, kellel MSFT kavatseb hakata nõudma litsentsitasu,
kas ümberinstallima Linuxile?
argov:
ei see just oligi see asi millest ülalpool juba juttu tuli -- loomulikult ei torma inimesed oma windowsi wokstationeid kohe linuxisse ümber installeerima. samas kasutavad juba täna väga paljud inimesed Linuxit ilma ise seda teadmata, aina rohkem ja rohkem servereid lähevad linuxi peale (ja seda nii riigiasutustes kui erafirmades). Tõsi, ka serverites jookseb tarkvara, aga see on tüüpiliselt seda laadi, mida kasutaja ise kunagi ei näe ega puutu (nagu näiteks meiliserver, millega suhtleb konkreetse protokolli järgi kasutaja MS Outlook, või printeri daemon, millesse saadab infot kasutaja MS Word) ja mida seetõttu saab suhteliselt valutult vahetada. LHV enda failiserver vahetati vist ca. aasta tagasi NT pealt Linuxisse, ja keegi ei saanud arugi (OK, väike erinevus tuli sellest, et Linuxi failisüsteem ei tunnista täpitähti failinimedes).
Sellele lisaks liigub tulevikus tõenäoliselt aina enam tarkvara platvormi-sõltumatuse poole. Loomulikult kaasneb sellega hulk lastehaigusi (nagu näiteks Java pealt on olnud võimalik näha), aga niipea kui platvormid ise seda tegelikkuses mingil arvestataval määral võimaldavad, on arendajate poolt vaadatuna seda lihtsalt otstarbekam teha. Brauseripõhine tarkvara on sellise lähenemise otsene kandja -- sellist softi on võimalik kasutada sõltumatult sellest, kas masin jookseb Linuxis, Windowsis; Sun-i, PC või Apple peal.
ei see just oligi see asi millest ülalpool juba juttu tuli -- loomulikult ei torma inimesed oma windowsi wokstationeid kohe linuxisse ümber installeerima. samas kasutavad juba täna väga paljud inimesed Linuxit ilma ise seda teadmata, aina rohkem ja rohkem servereid lähevad linuxi peale (ja seda nii riigiasutustes kui erafirmades). Tõsi, ka serverites jookseb tarkvara, aga see on tüüpiliselt seda laadi, mida kasutaja ise kunagi ei näe ega puutu (nagu näiteks meiliserver, millega suhtleb konkreetse protokolli järgi kasutaja MS Outlook, või printeri daemon, millesse saadab infot kasutaja MS Word) ja mida seetõttu saab suhteliselt valutult vahetada. LHV enda failiserver vahetati vist ca. aasta tagasi NT pealt Linuxisse, ja keegi ei saanud arugi (OK, väike erinevus tuli sellest, et Linuxi failisüsteem ei tunnista täpitähti failinimedes).
Sellele lisaks liigub tulevikus tõenäoliselt aina enam tarkvara platvormi-sõltumatuse poole. Loomulikult kaasneb sellega hulk lastehaigusi (nagu näiteks Java pealt on olnud võimalik näha), aga niipea kui platvormid ise seda tegelikkuses mingil arvestataval määral võimaldavad, on arendajate poolt vaadatuna seda lihtsalt otstarbekam teha. Brauseripõhine tarkvara on sellise lähenemise otsene kandja -- sellist softi on võimalik kasutada sõltumatult sellest, kas masin jookseb Linuxis, Windowsis; Sun-i, PC või Apple peal.
Lõpptarbija investeeringud vähenevad nii riistvarasse, tarkvaratoodetesse kui ka inimkapitali. Samas kulutused teenustele suurenevad. Seega liigub investeering lõpptarbijatelt teenusepakkujatele.
Sellest on ka MicroSoft aru saanud, litsentsipoliitika on tõepoolest muutumas.
beast BSA foorumilt:
"kuna edasirentimine on seadusevastane.
Nüüd teatab Microsoft, et kõik on praegu OK, sellised lepingud tulevad alles järgmine aasta ja mingeid täiendavaid rahalisi kohustusi ei lisandu."
Edaspidi hakkavad teenusepakkujad valima kas nad tahavad Unix-i kerneli peal näha lisaks Posix-ile ka Win32 API-t. Kas kerneli on kokku kompileerinud MS või keegi teine, ei ole eriti tähtis. Ilmselt oleneb API valik eelkõige asjaolust, kui suured inimkapitali investeeringud nende suundade peal on tehtud.
Kokkuvõte1: hüpotees ei tulene aksioomist.
Kokkuvõte2: järeldus on segane. "Linux-i sektor" ei ole identifitseeritav praeguse MS-i vastandina. Kui selle all mõeldakse teenusepakkujaid, siis jah, tarkvarateenuse pakkujatel läheb järgmisel aastal tõepoolest paremini.
niih veel vastuseks tegelastele.
Minumeelest hakkab linux siis levima kui tuleb välja Delphi versioon linuxi jaoks. llega on nüüd juba mingi aasta aega viivitatud. Aga kunagi peaks ikka välja tulema. Siis lähen näiteks ise linuxi peale üle. Või s.t. hakkan mõlemat kasutama. Siis saan linuxi alla endale vajalikke programmid ise ära teha. Või lihtsamad noh. JA mis veel positiivne on see et linuxi all on ka windosi desktopiga sarnaseid X-windose. Seega kohati ei saagi aru et on linux.
Samas installimise kohapealt ütlen, et viimane linuxi install oli lihtsam kui NT install, kuna linux ise kõik draiverid ära tundis.
Minumeelest hakkab linux siis levima kui tuleb välja Delphi versioon linuxi jaoks. llega on nüüd juba mingi aasta aega viivitatud. Aga kunagi peaks ikka välja tulema. Siis lähen näiteks ise linuxi peale üle. Või s.t. hakkan mõlemat kasutama. Siis saan linuxi alla endale vajalikke programmid ise ära teha. Või lihtsamad noh. JA mis veel positiivne on see et linuxi all on ka windosi desktopiga sarnaseid X-windose. Seega kohati ei saagi aru et on linux.
Samas installimise kohapealt ütlen, et viimane linuxi install oli lihtsam kui NT install, kuna linux ise kõik draiverid ära tundis.
jean,
See on pigem minu arusaam sõnumi ülesehitamisest,
naljaks oleks olnud kui kõigepealt oleks esitanud hüpoteesi ja seejärel aksioomi. Aksioome teatavasti ei tõestata, aga hüpoteesid ongi selleks, et need lükata ümber
See on pigem minu arusaam sõnumi ülesehitamisest,
naljaks oleks olnud kui kõigepealt oleks esitanud hüpoteesi ja seejärel aksioomi. Aksioome teatavasti ei tõestata, aga hüpoteesid ongi selleks, et need lükata ümber
heisenberg,
hüpoteesi osas mõistan ma kaasa targutada niipalju,et seoses 2000 aasta bugiga peaks enamusel tõsiseltvõetavatel firmadel "infotehnoloogilise tasemega" kõik enamvähem OK olema.Sai ju suure kampaania käigus isegi vananenud riistvara enam-vähem igalpool maailmas välja vahetatud.Seda,et win-idel jooksvaid masinaid nüüd keegi uuesti hakkaks Linuxi vastu lähitulevikus välja vahetama,nohh ei tundu just eriti usutav.
No ja seda arvamist,et "tarkvarateenuse pakkujatel" hakkab veelgi paremini minema.Nohh, kas seoses Linuxi võidukäiguga või? Arvan,et kui "palgatud patsiga poisid" viitsisid enesele win-id selgeks teha,saavad nad ka linuxiga hakkama.No ja seda,et nad kahe opsüsteemi tundmise eest hakkavad topelt palka saama,sellest võivad nad vaid unistada...
"vabatarkvara turg" on aga juba iseenesest üks
huvitav väljend:-)
hüpoteesi osas mõistan ma kaasa targutada niipalju,et seoses 2000 aasta bugiga peaks enamusel tõsiseltvõetavatel firmadel "infotehnoloogilise tasemega" kõik enamvähem OK olema.Sai ju suure kampaania käigus isegi vananenud riistvara enam-vähem igalpool maailmas välja vahetatud.Seda,et win-idel jooksvaid masinaid nüüd keegi uuesti hakkaks Linuxi vastu lähitulevikus välja vahetama,nohh ei tundu just eriti usutav.
No ja seda arvamist,et "tarkvarateenuse pakkujatel" hakkab veelgi paremini minema.Nohh, kas seoses Linuxi võidukäiguga või? Arvan,et kui "palgatud patsiga poisid" viitsisid enesele win-id selgeks teha,saavad nad ka linuxiga hakkama.No ja seda,et nad kahe opsüsteemi tundmise eest hakkavad topelt palka saama,sellest võivad nad vaid unistada...
"vabatarkvara turg" on aga juba iseenesest üks
huvitav väljend:-)
Kõigepealt vastus internetikohvikute poole pealt:
Mida internetikohvikud oma klientidele pakuvad? ma usun, et rõhuv enamus pakuvad ikkagi webi. Web iseenesest ei ole kuidagimoodi seotud operatsioonisüsteemiga. Seega, kui kohvikuomanik leiab, et tal on varrukas kallata piisavalt know-howd, et Linuxiga mässata, siis palun väga. Näiteks kuigi ma tean, et Yahoo! internetipunktid istuvad windowsis, ei paista see kusagil välja, kuna ainuke asi, mis nende masinatest paistab on full-screen webilehitseja, mis on Yahoo! jaoks spetsiaalselt disainitud. Sellks otstarveks oleks Linux täiesti adekvaatne, kuna masin on nii üles pandud, et webiserverist allpoole minna ei saagi. Osad internetikohvikud pakuvad ka muid teenuseid ja nendel on tegelikult parem omada siiski windowsi, kuna rõhuv enamus kliente kasutavad seda, ning nad tahaks oma asju ajada siiski neile juba tuttavas keskkonnas. Nendeks klientideks on valdavalt siiski inimesed, kellel on vaja äri teha ja kellel pole piisavalt aega, et proovida välja nuputada, mismoodi siis täna meil faili kopeeritakse. Iseasi on see, kas Microsoftil oleks õige nõuda rendimaksu kasutamise eest, kuna tegelikult kasutab korraga litsentsi niikuinii ainult üks inimene ja ma usun, et kui internetikohvikud suudaks ära tõestada, et nad võtavad maksu ainult masina ja internetiühenduse kulude katmiseks ning keskonda antakse muidu, peaks BSA olema lõhkise küna ees. Vastsel korral võiks ju hakata raha nõudma ka minu käest, kui ma oma õel luban oma arvutis webi vaadata.
Arvata, et Linux "tuleb ja tapab" või seda, et Linux on "sõda selleks, et lõpetada kõik sõjad" on vale. Linux ei paku kellegile mingisugust maagilist lahendust. Kui palju ma olen kuulnud internetis igasuguseid ävardusi, kui need on ainult vähesed vastutustundetud tüübid, kes lasevad enne ja küsivad küsimusi pärast. Linuxil on olemas paar meeletut nõrkust ning kui nendest üle ei saada, siis see OP süsteem ainult nishitooteks jääbki. Linuxi peamiseks nõrkuseks on tema tugevus: Linuxi põhivaenlane ei ole mitte Microsoft oma Windowsiga vaid Linux ise (ahh kuidas see käib ka eestlaste kohta). Linux on killustunud erinevateks distributsioonideks ning kuigi see võimaldab sul leida just sulle sobiva variandi ei luba see korralikult Linuxi jaoks tarkvara arendada. Näiteks ID SOftware teatas, et nad ei lase ametlikult Linuxi jaoks Quake III-e välja ning tõid järgnevad punktid: Nad on ikkagi kommertsiaalne firma ning ei tegele tasuta tarkvara arendamisega ... Linuxi poeversiooni varasematest quakedest müüdi ainult käputäis. Linuximeestel pole saanud harjumuseks asju aeg ajalt osta ning seega ei näe paljud workstationitele sobiva tarkvara arendajad seda hea platvormina (see ei käi serveritarkvara kirjutajate kohta, kuna serverite kasutajad on üldjuhul maksujõulised ning harjunud teenuste eest raha välja rullima). Seega Office productivity, mängude ja muude taoliste aplikatsioonide koha pealt ei ole kusagilt suunas Linuxile päästerõngast lendamas. Lisaks teatas ID Software, et ostmine on tegelikult teisejärguline põhjus, kuna sisuliselt on nende kood väga platvormist sõltumatu ning lihtsalt porditav. Peamine probleem oli selles, et nad ei suutnud anda sellele piisavalt head supporti, kuna igal kasutajal oli oma käe järgi installitud üks paljudest distributsioonidest ning neil võttis hullupööra aega, et väga lihtsaid probleeme lahendada.
Mida internetikohvikud oma klientidele pakuvad? ma usun, et rõhuv enamus pakuvad ikkagi webi. Web iseenesest ei ole kuidagimoodi seotud operatsioonisüsteemiga. Seega, kui kohvikuomanik leiab, et tal on varrukas kallata piisavalt know-howd, et Linuxiga mässata, siis palun väga. Näiteks kuigi ma tean, et Yahoo! internetipunktid istuvad windowsis, ei paista see kusagil välja, kuna ainuke asi, mis nende masinatest paistab on full-screen webilehitseja, mis on Yahoo! jaoks spetsiaalselt disainitud. Sellks otstarveks oleks Linux täiesti adekvaatne, kuna masin on nii üles pandud, et webiserverist allpoole minna ei saagi. Osad internetikohvikud pakuvad ka muid teenuseid ja nendel on tegelikult parem omada siiski windowsi, kuna rõhuv enamus kliente kasutavad seda, ning nad tahaks oma asju ajada siiski neile juba tuttavas keskkonnas. Nendeks klientideks on valdavalt siiski inimesed, kellel on vaja äri teha ja kellel pole piisavalt aega, et proovida välja nuputada, mismoodi siis täna meil faili kopeeritakse. Iseasi on see, kas Microsoftil oleks õige nõuda rendimaksu kasutamise eest, kuna tegelikult kasutab korraga litsentsi niikuinii ainult üks inimene ja ma usun, et kui internetikohvikud suudaks ära tõestada, et nad võtavad maksu ainult masina ja internetiühenduse kulude katmiseks ning keskonda antakse muidu, peaks BSA olema lõhkise küna ees. Vastsel korral võiks ju hakata raha nõudma ka minu käest, kui ma oma õel luban oma arvutis webi vaadata.
Arvata, et Linux "tuleb ja tapab" või seda, et Linux on "sõda selleks, et lõpetada kõik sõjad" on vale. Linux ei paku kellegile mingisugust maagilist lahendust. Kui palju ma olen kuulnud internetis igasuguseid ävardusi, kui need on ainult vähesed vastutustundetud tüübid, kes lasevad enne ja küsivad küsimusi pärast. Linuxil on olemas paar meeletut nõrkust ning kui nendest üle ei saada, siis see OP süsteem ainult nishitooteks jääbki. Linuxi peamiseks nõrkuseks on tema tugevus: Linuxi põhivaenlane ei ole mitte Microsoft oma Windowsiga vaid Linux ise (ahh kuidas see käib ka eestlaste kohta). Linux on killustunud erinevateks distributsioonideks ning kuigi see võimaldab sul leida just sulle sobiva variandi ei luba see korralikult Linuxi jaoks tarkvara arendada. Näiteks ID SOftware teatas, et nad ei lase ametlikult Linuxi jaoks Quake III-e välja ning tõid järgnevad punktid: Nad on ikkagi kommertsiaalne firma ning ei tegele tasuta tarkvara arendamisega ... Linuxi poeversiooni varasematest quakedest müüdi ainult käputäis. Linuximeestel pole saanud harjumuseks asju aeg ajalt osta ning seega ei näe paljud workstationitele sobiva tarkvara arendajad seda hea platvormina (see ei käi serveritarkvara kirjutajate kohta, kuna serverite kasutajad on üldjuhul maksujõulised ning harjunud teenuste eest raha välja rullima). Seega Office productivity, mängude ja muude taoliste aplikatsioonide koha pealt ei ole kusagilt suunas Linuxile päästerõngast lendamas. Lisaks teatas ID Software, et ostmine on tegelikult teisejärguline põhjus, kuna sisuliselt on nende kood väga platvormist sõltumatu ning lihtsalt porditav. Peamine probleem oli selles, et nad ei suutnud anda sellele piisavalt head supporti, kuna igal kasutajal oli oma käe järgi installitud üks paljudest distributsioonidest ning neil võttis hullupööra aega, et väga lihtsaid probleeme lahendada.
pronto,
jagasin siin delfis kord maid ühe tegelasega,sellega kes "Linuxit",KDE-d eesti keelde tõlkis.Ta püüdis mulle müüa lugu,et kõik Linuxi appid töötavad iga Linuxi kerneli peal ise-enesest.No sinu jutust võib vast nii aru saada,et siiski mitte?
Einohh,ma muidugi ei kahtle selles,et avatud koodiga softi on võimalik kohandada ükskõik millisele kernelile,kui viitsimist on...
jagasin siin delfis kord maid ühe tegelasega,sellega kes "Linuxit",KDE-d eesti keelde tõlkis.Ta püüdis mulle müüa lugu,et kõik Linuxi appid töötavad iga Linuxi kerneli peal ise-enesest.No sinu jutust võib vast nii aru saada,et siiski mitte?
Einohh,ma muidugi ei kahtle selles,et avatud koodiga softi on võimalik kohandada ükskõik millisele kernelile,kui viitsimist on...
Kui sa tahad lühikest vastust küsimusele, kas kõik Linuxi appid töötavad iseenesest kõikides erinevates Linuxi boxides, siis vastus on üsna enesekindel "Ei!". Iseenesest ei tööta üheski masinas midagi. Kusjuures tasub silmas pidada, et operatsioonisüsteem koosneb hulka rohkematest asjadest, kui kernel. Ja just need pisikesed asjad hakkavad erinevusi looma: erinevad libraryd, paketid, versioonid on igapäevane probleem. Kes jooksutab KDE-d, kes jooksutab Gnome-t, kes viitsib ennast piisavalt upgradeda ja kes jälle arvab, et "If it aint broke, dont fix it". Kõik see, mis Linuxi eriliseks teeb on ka see, mis muudab ta lihtsurelikult segaseks. Kõikidel mõnudel on hind ja siin on see selgelt näha. Tänapäeva inimesed on mugavad. Kes mäletab vanal heal vene ajal autoomanike rõõme, need mäletavad ka seda, kuidas iga jama korral kapott lahti hiivati ning näpud õliseks tehti. Tänapäeval asi nii lihtne ei ole. Enamus inimesi ei oska kapoti all midagi teha peale vedelike lisamise ning nõutu näoga põrnitsemise ning mõnede puhul on igasugune isetegevus suisa keelatud. Ma kujutan ette, et kui sa oled just eile oma uue MB kilest lahti harutanud, siis ei vaata garantiiteenindus sugugi hästi asjale, et sa oled oma masinat "fine-tunenud".
pronto,
einohh,saan samamoodi asjadest aru kui sinagi,nii et ei viitsinud su juttu isegi lõpuni lugeda...;-)
Aga nohh,mu egole lihtsalt ei andnud rahu tolle KDE tõlkija enesekindlus,kes mulle päise päeva ajal kord delfis seletas, kuidas asjad Linuxi erinevate kernelitega ja kõikide appidega ikka on.
:-D
pagan,ei tööta isegi kõik wini apid nii ise-enesest midagi kõikidel wini versioonidel...ja see vend tuli mulle seletama et "Linuxis" töötavad.
Nohh,sind polnud tollal kaa mulle abiks õiendamas kuskilt näha ja ma ei viitsinud selle klouniga lihtsalt vaielda...
Nohh,nüüd peaks õiglus jälle maa peal jalule seatud olema.
PS.Ega ma mingi IT-vend ei ole,koduses masinas on nii hobikorras küll kolmene boot,millest üks Caldera, oma pisikeste peakesega kokku putitatud.Nohh jamad hakkasid Linuxis nende erinevate appide installimisega peale,kernelkonflikt ja muu säärane...Ja mul pole aega neid käsa nii õliseks kaa teha,et kõikidesse peensustesse kapoti all süveneda.
Nohh,niipalju huvitab aga asi sügavamalt küll,kuidas heisenberg sellele vaatas.No ja sellest aspektist vaadatuna oled sa,pronto kõik ütelnud samuti nagu ma isegi asjast aru saan.Ei saa Linuxitest teist Microsofti investeerimise seisukohast vaadatuna,nii arvan ma kaa.
Aga nohh,spekulatiivset huvi turul ei maksa alahinnata,seda loomulikult...
einohh,saan samamoodi asjadest aru kui sinagi,nii et ei viitsinud su juttu isegi lõpuni lugeda...;-)
Aga nohh,mu egole lihtsalt ei andnud rahu tolle KDE tõlkija enesekindlus,kes mulle päise päeva ajal kord delfis seletas, kuidas asjad Linuxi erinevate kernelitega ja kõikide appidega ikka on.
:-D
pagan,ei tööta isegi kõik wini apid nii ise-enesest midagi kõikidel wini versioonidel...ja see vend tuli mulle seletama et "Linuxis" töötavad.
Nohh,sind polnud tollal kaa mulle abiks õiendamas kuskilt näha ja ma ei viitsinud selle klouniga lihtsalt vaielda...
Nohh,nüüd peaks õiglus jälle maa peal jalule seatud olema.
PS.Ega ma mingi IT-vend ei ole,koduses masinas on nii hobikorras küll kolmene boot,millest üks Caldera, oma pisikeste peakesega kokku putitatud.Nohh jamad hakkasid Linuxis nende erinevate appide installimisega peale,kernelkonflikt ja muu säärane...Ja mul pole aega neid käsa nii õliseks kaa teha,et kõikidesse peensustesse kapoti all süveneda.
Nohh,niipalju huvitab aga asi sügavamalt küll,kuidas heisenberg sellele vaatas.No ja sellest aspektist vaadatuna oled sa,pronto kõik ütelnud samuti nagu ma isegi asjast aru saan.Ei saa Linuxitest teist Microsofti investeerimise seisukohast vaadatuna,nii arvan ma kaa.
Aga nohh,spekulatiivset huvi turul ei maksa alahinnata,seda loomulikult...