Linnahall seebiks - Ei!? Jah!?

Mida teeb üks AS Amhold ( 12 aastat tegevust ) sellise objekti ehitusliku ekspertiisi juures? Tavaliselt on ikka TTÜ Ehitusosakonna dotsendid, doktorid, professorid Linnahalli laatsete ehitiste juures ekspertideks. Mina usun enne prof. Karl Õigerit, mis sest kui kaks aastat tagasi tehtud hinnang.
Majandusliku poole pealt pole midagi märkida
Teatvasti linnaametnikel tõusid palgad (või tõusevad kohe-kohe) ja selleks on raha vaja. Väiksemad ninad ise ka imestavad, et kust selleks raha võetakse. Ah jaa, volikogu tahab hakata ka palka saama. No see on vist suht väike summa.
Volikogu summa on tõesti väga väike summa. Volikogu, haduskogude ja komisjonide peale on 2004 eelarves ette nähtud 1,3 Mio, uue, Tšernogorova-nimelise projekti järgi (kui teha tagasiulatuvalt 01.jaanuarist) 3 Mio. Võrreldes 640 milliga täpes.
Raha saab võtta muide näiteks kassalaenuna. Siis saab raha võtta nii, et ei nimetata asja laenuks, vaid koostööks erasektoriga PPP. Ära muretse, MSM, küll Edik juba linnakassa lõhki ajab enne oma valitsemise lõppu.

Ajab. Ma kardan aga, et oponendid lähevad taas ja jälle Ediku seatud lõksu - nagu üks mees ja lippude lehvides. Oh leiduks neil nutikust järgnevatel kohalikel valimistel Tallinnas hävida, mitte aktiivselt osaleda, aga ma kardan, et ei jätku mitte.
Muide, on üks arhitektuuri-, moe- ja sisustusajakiri Wallpaper. Kui tolle ajakirjanikud miskit pikemat Ida-Euroopa lugu tehes Tallinnast läbi põikasid, siis tehti lugu just ja ainult Linnahallist. Selles majas on kapitaalsust, moodsust ja mastaapi, mida Ida-Euroopas naljalt ei leia. Need, kes oma väliskülalisi seda vaatama ei viiks, on lihtsalt arhitektuurialal võhikud. Kahju, kui see maja kaduma läheks. Ainuke variant, kui asemele midagi sama väärikat tuleks. Ideaaljuhul on linna/riigi kesksed üritustekorraldamiskohad tõelised pärlid. Vaadake kasvõi Stockholmi Globenit või Müncheni olümpiahalli. Saku Suurhall on mannetu garaazh ja loodetavasti asendatakse võimalikult varsti eksklusiivse elamurajooniga.

Teades iseseisvusaegset kinnisvaraarendamistraditsiooni võib arvata, et asemele plaanitavad ekslusiivsed korterelamud ei tule teps mitte mõnusate kohvikute ja mere poole suunduva promenaadiga, vaid pigem tõkkepuuga ja kõrge aia taha. Üldiselt ühinen riq-i ja spunk123-ga, kellel on lihtsalt kahju sellest, et linnaelanike huvidest üle sõidetaks.
Velikij ja priitp

Linnakassa lōhkiajamisest: miks te arvate et AJAB? Minu arust on juba AJANUD, selgeks saab see jah alles siis kui ta valitsemisele lõpp tuleb.
Linnahall see on ju City concerthall, kõlab vingemalt ja turistile peibutavamalt, kui Saku bighall.
Henno,

Pole päris nõus, sest eile hommikul kirjutasin:

"See, kas linnahall müüakse või mitte, ei oma tähtsust. Tallinna eelarvesse on Edgar ekskavaatoriga auku kaevanud kohe oma võimuletuleku hetkest saadik ja neljamiljardilises eelarves on niipalju õhku, et mingi linnahalli müügitulud seda ei päästa."

Aga Edgar on võimul juba üle 2 aasta...
asi edeneb:
"TALLINN, 04. märts, BNS - Hüvitusfondi eksjuhi Arle Mölderi kinnisvarafirma tahab lammutada Tallinnas Viru väljakul asuva muinsuskaitsealuse maja ja ehitada selle asemele kõrge ärihoone.
Mölderi firma Focus Kinnisvara omandas kunagise Aleksandri Gümnaasiumi maja Tallinna Pedagoogikaülikoolilt vaid 24 miljoni krooni eest - madala hinna tingisid muinsuskaitselised piirangud, kirjutab Eesti Ekspress.
Nüüd loodab Focus Kinnisvara advokaat Leon Glikmani abiga muinsuskaitsenõuded kummutada, väites, et linnavalitsus ei rahuldanud kinnisvarafirma protesti detailplaneeringu avalikul väljapanekul. Protestis nõuti õigust krundile 24 meetri kõrguse kaheksakorruselise hoone ehituseks.

TNT,paistad olevat asjadega kursis.Kas Süda tänaval on mõni analoogne skeem soolas?
Üldiselt, ehitusekspertiisiga tegeleval FIRMAL ei ole kõige otstarbekam ajada suhteid pekki ühe suurima kinnisvarahaldaja ja -arendajaga. Küll aga on sellest savi oma ala spetsialistil AKADEEMILISES valdkonnas. Siit ka siis erinevused kordades.

See oli ka vapustavalt hea märkus, et Oscarite jagamise peoks kõlbav kolossaalne ehitis, mis ehitatud AMEERIKA hindade juures maksab ainult 2 korda nii palju, kui ühe <30 aastase paekiviehitise renoveerimine eesti hindade juures.

Kokkuvõtteks - arvamusi on erinevaid ja alati saab kõike vandenõuteooriaks nimetada, aga kui aeg-ajalt vähemalt üritatakse jälgi peita ja on mitmetitõlgendamise võimalusi, siis antud juhul on lehka ikka Lõuna-Eesti kuppelmaastikulgi tunda. Ei hämmasta häbitunde puudumine küll aga hämmastab see meeletu ülbus, millega toimetatakse.

NB! Ei pea silmas LHV-d, kuna arvatavasti tegi teie punt lihtsalt tööd.

Veel - küsimus ühele parteile (ei tea millisele, wink-wink) - kas soosivad otsused detailplaneeringute osas on kõigis linnaosades EEK 10/m2 või ainult Pirital?
Hahah!
moskvas näe, löhutakse hotelli moskva.
ja nyyd p6leb maneez.
ikka selleks et "eksklusiivset garaaz-kasiinot" ehitada..

eestlased ikka ei saa hakkama!
et noh, linnahalliga koos p6leks ka sadam :(

tänases Hommikutelevisioonis oli ka Linnahalli teema jutuks ... nii poole kõrvaga kuulsin, et seal mingid soome ja taani arhitektid presenteerisid oma nägemust selle ala arengust, kes tähelepanelikumalt jälgis ehk kommenteerib täpsemalt, aga minu arust oli Linnahall nende arust antud kohas küll out ja planeeriti sinna midagi muud (?) ...

kui linnahall maha l6hutakse, ehitan uue linnahalli!
mis halli, terve linna ehitan!

Hex juba ülalpool mainis, et Wallpaper kirjutas 2002 märtsis üsna positiivsetes toonides loo linnahallist, leidsingi imekombel selle ajakirja kodust üles ja siin on see lugu skännitult:

lk 1

lk 2

P.S. Kui keegi tahab koolitust, kuidas 250 lk. ajakirjast A4 nii skännida, et ühe käega hoiad samaaegselt last süles, võin eratunde anda :)
Kui juba juttu tuli kirjutistest Linnahalli kohta, siis väljavõte artiklist, mis pärineb 80-ndate Sirp ja Vasarast: küsimusele, et mida arvavad meie külalised linnahallist, vastas NSVL Arhitektide Liidu juhatuse sekretär Vladislav Krassilnikov Jerevanist järgmist - "Teate, mida tegid eestlased... ehitasid Tallinna nõndanimetatud kultuuripalee... prügimäele... ilma fassaadita... peitsid niigi madala hoone mulla alla. Ei marmorit, ei graniiti, ei kristall-lühtreid! Paleesse nad sisenevad lava tagant, ei eraldi vestibüüli, garderoobi, ei fuajeed, vaid kõik saaliga koos. Ühesõnaga, kõik vastupidi seninähtule... Kuid see on suurepärane!"
Selle järgnes ehituse arhitektuuri analüüs: hoone paigutus mere kaldale on vastuvaidlematult õige,meri rikastab arhitektuuri, tagasihoidlik, nappide vahenditega vormitud arhitektuur on allutatud vana Tallinna panoraamile, hoone moodustab selle lahutamatu osa. Materjalid, mätas ja robustne looduskivi on vanad tuttavad Tallinna vanalinnas...
"Ei, sellesse hoonesse ei ole vaja ei marmorit, ei kristalli, siin on kõik olemas... inimlikkus, arhitektuuri liitlane loodus, ... see on suur arhitektuur..."
15.03 arengud Linnahalli teemal :

Postimees Online - Manutent lubas Linnahalli ostust loobuda, kui ei saa seda lammutada

Äripäev Online 14:23 - Manutent nõuab loobumisähvardusel Linnahalli lammutamist

Äripäeva artikkel on põhjalikum. Manutent tellis Rootsi ja Taani arhitektidelt nägemuse Linnahalli piirkonnast ja tõepoolest, selles nägemuses polnud kohta Linnahallil. See oleks koomiline kui Manutendi tellitud töödes OLEKS kohta Linnahallil. Aga sisuliselt esitas Vooglaid ajakirjanduse vahendusel ultimaatumi linnavalitsusele ähvardades neid jätta eelarvesse sisse kirjutatud 150M ilma kui nad vastuteenet ei saa.

Kristjan, kui lk1 pilt on tehtud äsja, mitte 80ndatel koheselt peale valmimist, siis tegu on ikka väga hästi tehtud fotoga.

Ja veel, vaadake neid pilte ja tuletage meelde, et see kõik on ehitatud 24 aastat tagasi, mitte täna, vabas ja moodsas ühiskonnas.
....ja siis veel 16.03 kuupäevaga EPL - Linnahalli alale kaks ideed

15.03 Postimees siiski on teisel arvamusel.

Hille Tänavsuu artiklis "Betoonmaja võib kesta üle saja aasta" peab OÜ ETUI BetonTEST juhatuse esimees Olav Sammal ... "kava linnahall maha lammutada ja selle asemele elamud rajada lausa kuriteoks".

Sisuliselt tähendab see meie jaoks teist märtsipommitamist - sedapuhku küll ainsa erinevusega, et seda teostatakse meie oma kaasmaalaste kätega.