research Milline on kogukulu määr fondiosaku omanikule?
Valitsemistasu määr on 0,39% aastas, mis sisaldab depootasu käibemaksuga, Tagatisfondi makset, EVK tasu, omaosakute finantskulu ning fondivalitsejale järgijäävat tasu.
Mis puudutab kogukulu määra, kus on sees veel väärtpaberitehingute tegemisega seotud maakler- ja depootasud ning viimase numbri puhul ka ETFide tasud, kuhu investeeritakse, siis vastavalt prospektile:
Kalendriaasta jooksul Fondi arvelt makstavad tasud ja kulutused, mille hulka ei arvata investeerimisfondide, millesse Fond investeerib, jooksvaid tasusid, kokku ei või ületada 0,89% kalendriaasta keskmisest Fondi mahust, kui Õigusaktides ei ole sätestatud väiksemat määra. Fondi arvelt makstavad tasud ja kulutused koos investeerimisfondide, millesse Fond investeerib, jooksvate tasudega ei tohi ületada 0,99% kalendriaasta keskmisest Fondi mahust.
Esimese kahe nädalaga on LHV passiivse II samba fondiga LHV Pensionifond Indeks liitunud üle 300 kliendi ja III samba fondi LHV Pensionifond Indeks Pluss teinud sissemakseid üle 30 kliendi. Kuna fondidega turule tulemise järel on globaalsed aktsiaturud ülespoole liikunud ja fondid on olnud pidevalt turule investeeritud, on LHV Pensionifond Indeks nende kahe nädalaga tõusnud +2,16% (pensionikeskuse link) ja LHV Pensionifond Indeks Pluss +1,83% (pensionikeskuse link).
Kes soovivad veel sel fondide vahetusperioodil (kuni novembri lõpuni) madalate kuludega passiivset pensionikogumise lahendust kasutama hakata, on II samba osakute ületoomise avalduse tegemiseks aega jäänud alla nädala (link fondiga liitumise lehele). Makseid saab teise fondi ümber suunata kogu aeg. Kuna LHV Pensionifondil Indeks on kuni 75%line aktsiate osakaal ning võlakirjade komponent on asendatud kinnisvarafondidega (REITidega), on tegu ka Eesti pensionituru pikaajaliselt kõige äkilisema kogumislahendusega.
III samba sissemaksete pealt kevadel tulumaksu tagasiküsimiseks tuleb osakuid soetada enne detsembrikuu lõppu (link fondi osakute ostmise lehele).
Nädalavahetus on ees ootamas - tasub sõpru ja sugulasi nähes korra teemaks võtta, miks ja kelle juures tema oma pensionit kogub ning kas ta on juba kaalunud LHV aktiivseid ja passiivseid pensionifonde.
Võrreldes fondide L ja XL sisuliselt olematu tootlusega võiks ju nende kahe nädala tulemuste kohta öelda: pole paha! Vahetasin just oma II samba L fondi Indeksi vastu ja jään lootma, et tegin õige otsuse.
vollie Kolmandasse sambasse PF Indeksit ei saa osta?
Indeks on II samba ja Indeks Pluss III samba fond. Ca 3/4 osas nende sisu kattub -> Indeksis on see erinev 1/4 osa kinnisvarafondid (REITid) ja Indeks Plussis täiendavalt aktsiafondid.
II samba osakute vahetamised toimuvad kolm korda aastas. Kes on oma avalduse esitanud hiljemalt 30. novembriks, siis jõustub vahetus 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval. Kui avaldus esitatakse hiljemalt 31. märtsil, jõustub see 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning hiljemalt 31. juulil laekunud avaldus jõustub 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval.
Seega selle vahetusperioodi lõpuni on jäänud veel vaid tänane ja homne päev. Tasub üle vaadata, kus hoiad oma osakuid täna ning kas peaksid oma valikut muutma. LHV II samba pensionifondide valik on väga lai - turu võimalustest lähtuvad LHV aktiivselt juhitud fondid on kõige suurema aktsiariskiga fondist järjestatuna XL, L ja M ning ainult võlakirjafondid on S ja XS. Passiivselt juhitud pidevalt turgudele investeeriv fond Indeks võimaldab investeerimisoptimistidel võtta madalate kuludega maksimaalset tururiski, kuna ca 3/4 sellest on pidevalt investeeritud aktsiaturgudele ja ca 1/4 kinnisvaraturule (REITid). Passiivsest investeerimisest olen kirjutanud lähemalt siin.
Alates tänasest on Eesti pensioniturul ka passiivselt turgudele investeeriv Swedbanki elutsüklifond. LHV Pensionifond Indeks eeskujul lubab ka Swedbanki passiivne fond investeerida 2% ületava raha 5 tööpäeva jooksul. Kuid Swedbanki passiivse fondi tingimusi ja prospekti LHV passiivselt juhitud II samba fondi tingimuste ja prospektiga kõrvutades jääb silma päris palju erisusi. Et passiivsetest pensionifondidest huvitatud klientidel oleks võimalik pakutu vahel kergem valida, panen siia väikese võrdluse:
LHV Pensionifond Indeks
Swedbank Pensionifond K90-99
Valitsemistasu
0,39%
0,49%
Väljumistasu
0%
1%
Fondi arvelt makstavad tasud ja kulud
max 0,99%
max 2,00%
Fondi ostetava investeerimisfondi valitsemistasu max määr
0,99%
3,00%
Investeerimispoliitika
max 75% SKP järgi arenenud, arenevate ja piiriturgude aktsiafondid + 25% kinnisvarafondid
max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% võlakirjad
Avaldatud mudelportfell
Jah
Ei
Lisaks tasub välja tuua, et kui LHV Pensionifond Indeks hoiab passiivsele pensionifondile kohaselt aktsiariski pidevalt maksimaalse 75% piiri juures, siis Swedbanki K90-99 fondil hakkab see järk-järgult vähenema, olles 2020. aastal 69%, 2030. aastal 54%, 2040. aastal 30% ja 2050. aastal 10%.
Pensionikeskuse andmetel on tänaseks II samba LHV Pensionifond Indeksi valinud endale 565 pensioni kogujat ja III samba LHV Pensionifond Indeks Plussi 68 inimest.
Vaatasin siis Pensionikeskuse kaudu oma II samba tootlust 14 aasta jooksul. Ühinesin kohe 2002 aasta suvel. Aritmeetiline aastane tootlus natuke üle 2,1%. Ma ei tea, on see üldse mingi (õige) number? Ma ei arvestanud liitintressi ega igakuiselt lisanduvaid uusi summasid.
MSM Vaatasin siis Pensionikeskuse kaudu oma II samba tootlust 14 aasta jooksul. Ühinesin kohe 2002 aasta suvel. Aritmeetiline aastane tootlus natuke üle 2,1%. Ma ei tea, on see üldse mingi (õige) number? Ma ei arvestanud liitintressi ega igakuiselt lisanduvaid uusi summasid.
MSM Vaatasin siis Pensionikeskuse kaudu oma II samba tootlust 14 aasta jooksul. Ühinesin kohe 2002 aasta suvel. Aritmeetiline aastane tootlus natuke üle 2,1%. Ma ei tea, on see üldse mingi (õige) number? Ma ei arvestanud liitintressi ega igakuiselt lisanduvaid uusi summasid.
MSM, Siinkohal viitaks oma artiklile, mis ma aasta aega tagasi kirjutasin - "Ära jäta oma pensionit juhuse hooleks". Tollal kirjutasin ka lause: "Kui 10 aastat tagasi oli Eesti keskmine brutopalk €530 kuus, siis tänaseks on see jõudnud €1080".
See tähendab seda, et eestlased on nautinud kiiret palgakasvu. Ja täna läheb nominaalselt pensionisambasse kaks korda rohkem raha kui 10 aastat tagasi. Kuna töötasud on olnud ajas kasvavad, siis järgmiste perioodide sissemaksed on eelmistest suuremad ning perioodi lõpuks kogunenud lõpptootluse jagamine kogu perioodi peale on peamine põhjus, mis need arvutused nii rappa viivad. Protsentide jagamist ei tohiks muidugi teha ka liitintressi tõttu, kuid sel on isegi kokkuvõttes väiksem mõju, kui nähtud muutusel sissemaksete suuruses.
Joel, sellepärast inimesed ei oskagi oma pensionisammaste tootlust hinnata, et see on nii keeruline, individuaalne ja sõltub paljudest teguritest (sissetulekud, tootlus, haldustasud jne.). Ja loomulik on, et kui kaubanduskeskuses sind peatava müügimehe näidatav graafik ei lange kokku sellega mis internetipangast vastu vaatab, on inimene pettunud ja käsi tõmbub rusikasse.
Draax Joel, sellepärast inimesed ei oskagi oma pensionisammaste tootlust hinnata, et see on nii keeruline, individuaalne ja sõltub paljudest teguritest (sissetulekud, tootlus, haldustasud jne.).
Jah, see on arusaadav. Individuaalsete tulemuste hindamine ongi paratamatult keeruline, sest meie kõigi sissetulekud on ajas muutunud täiesti erinevalt. Mõni teenis keskmisest palgast rohkem 10 aastat tagasi, mõni aga just täna. Individuaalsed rahavood mõjutavad individuaalset tulemust ja seda suures ulatuses. Seega kui tahta leida enda sissemaksete tegelikku tootlust, tuleks välja võtta kõigi sissemaksete suurused ja kuupäevad ning arvutada nende pealt enda isiklik IRR ehk tegelik teenitud tootlus.
Pensionifondide tulemuste hindamine fondi tasandil on õnneks oluliselt lihtsam. Selleks tuleb kasutada ajaga kaalutud tootlust ehk osaku väärtuse (NAVi) muutumise pealt arvutatud tootlust, millest on lähtunud ka Pensionikeskus, ning see võimaldab juba fondide kõikide tasude järgseid tulemusi omavahel võrrelda.
10. novembri päeva lõpuks said kõik esmased tehingud mõlemas LHV passiivsed pensionifondi portfellis tehtud ning LHV passiivsed pensionifondid on olnud turul nüüdseks kuu aega. Passiivsete fondide jaoks on olnud see erakordselt hea aeg, kuna Trumpi võidu ja suure fiskaalstiimuli ootuses on aktsiahinnad teinud suure ralli ülespoole.
Kui võrrelda LHV Pensionifond Indeks portfelli koosseisu tulemust perioodil 11.11.16-12.12.16 MSCI World indeksiga, siis saame väga hästi võrreldava tulemuse (kuna 75%lise aktsiariskiga Indeks fondis on ülejäänud 25% kinnisvarafondid, millel on väga kõrge korrelatsioon aktsiatega, siis see on oluline faktor, mis üle kogu fondi maailma aktsiaturgude keskmist tootlust ligilähedaselt saavutada aitab):
Tehingute tegemisel on ajastuse tõttu ülalolevast pildist isegi 0,4% jagu paremini läinud - pensionikeskuse andmetel on 11.11.16-12.12.16 perioodil Indeksi tulemus olnud +5,87% vs MSCI World indeksi +5,99%.
LHV Pensionifond Indeks investeeringute kaalutud 12 kuu ettevaatav P/E on nüüd ca 16,1x, jooksev hinna ja raamatupidamise suhtarv on ca 1,8x ning jooksev dividendimäär on ca 3,0%.
Alates 12. detsembrist on turul ka SEB passiivselt juhitud pensionifond SEB Energiline Pensionifond Indeks. Lisasin ka nende poolt pakutava toote kolme turul oleva passiivse II samba pensionifondi võrdlustabelisse.
LHV Pensionifond Indeks
Swedbank Pensionifond K90-99
SEB Energiline Pensionifond Indeks
Valitsemistasu
0,39%
0,49%
0,49%
Väljumistasu
0%
1%
0%
Fondi arvelt makstavad tasud ja kulud
max 0,99%
max 2,00%
max 1,00%
Fondi ostetava investeerimisfondi valitsemistasu max määr
0,99%
3,00%
0,50%
Investeerimispoliitika
max 75% SKP järgi arenenud, arenevate ja piiriturgude aktsiafondid + 25% kinnisvarafondid
max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% võlakirjad
max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% Euroopa võlakirjad
Avaldatud mudelportfell
Jah
Ei
Ei
SEB passiivse fondi investeeringute aruandest on näha, et kasutatakse ohtralt derivatiivipõhiseid sünteetilisi ETFe. See aitab küll kulusid vähendada, kuid tähendab täiendavat olulist vastaspoole riski võtmist.
LHV II samba passiivset pensionifondi LHV Pensionifond Indeks eristab konkurentidest madalam valitsemistasu, kõrgem arenevate turgude osakaal ja võlakirjade asendamine kinnisvarafondidega. Lisaks siis teadmine, et LHV on teadlikult valinud portfelli üksnes füüsiliselt aktsiatega tagatud ETFid, mitte sünteetilised derivatiivipõhised (mis võivad juhuste õnnetul kokkusattumisel potentsiaalselt kaasa tuua suuri kahjusid).
LHV III samba fond LHV Pensionifond Indeks Pluss on omakorda ainukene turul olev passiivselt juhitud III samba pensionifond, mis pakub 0,39%lise haldustasu juures odavaimat võimalust turul pideva aktsiariski võtmiseks.
Kristis Viimane orderi edastamise hetk, et III samba ost toimuks selle aastanumbri sees on 29. dets hommik?
Kristis, just nii. Kes soovib kevadel III samba sissemaksete pealt tulumaksutagastust saada, peaks hiljemalt 29. detsembri hommikul tehingukorralduse sisse andma.
Tegin kolme indeksifondi investeeringute aruannete põhjal hinnagu nende kogukulu määrale. Tulemus selline: SEB Energiline Indeks: 0,73% LHV Indeks: 0,77% Swedbank 90-99: 0,81% Eeldasin tehingukulude määraks esialgu 0,1% aastas varade mahult. Alates 1. jaanuarist peavad fondid kogukulu määra ka avaldama hakkama. Ootan huviga, kas sain õiged vastused.
Arvestades seda, et meil on olnud viimastel aastatel hull indeksfondide buum jõuame ikkagi tagasi sinna, et tavalised fondid on paremad? Struktureeritust ja dünaamikat arvestades. Ja kuna tehingutasud pidevalt alanevad on varsti tavaline pensifond odavam kui indeks? Indeksfondid on kasvanud kiiremini kuna maailma suurfirmad on võrdlusbaasist kiiremat kasvu näidanud.
Kas LHV Pensionifond Indeksi Fondi arvelt makstavad tasud ja kulud - max 0,99% sisaldab ka Valitsemistasu - 0,39%?
Fondi kogukulu määra (TER) osas on olnud mitmeid küsimusi, kuid selget vastust ma pole näinud. Eelnevalt on antud küsimuse peale tsiteeritud prospekti, kuid tsitaadist loen mina nii välja, et valitsemistasu kui üks fondi arvelt makstavaid tasusi ja kulutusi peaks siis selle 0,99% alla kuuluma. On see nii?
(Fondi arvelt makstavad tasud ja kulutused koos investeerimisfondide, millesse Fond investeerib, jooksvate tasudega ei tohi ületada 0,99% kalendriaasta keskmisest Fondi mahust.)
