Selle aasta mais ütlesime avalikult välja, et LHV rikastab Eesti pensionimaastikku odavate passiivselt juhitud pensionifondidega. Laiem avalik diskussioon on näidanud, et turul on tekkinud selliste toodete järele nõudlus. Paindliku fondivalitsejana on LHV turu muutuste esirinnas ning soovib pakkuda parimaid tooteid nii aktiivselt kui passiivselt juhitud fondide vallast.
Juulis kinnitasime, et LHV passiivselt juhitud uued fondid jõuavad pensionikogujateni sel sügisel ning augustis andsime Finantsinspektsiooni sisse taotluse kahe passiivselt juhitud - ühe II ja ühe III samba - pensionifondi moodustamiseks. LHV on omalt poolt uute passiivsete fondide haldamiseks valmis.
LHV passiivselt juhitud fondidel puudub esimesena Eestis nii sisenemis- kui ka väljumistasu ning aastane haldustasu on ainult 0,39%. See 0,39% hõlmab nii fondivalitseja tasu, depootasu käibemaksuga, Tagatisfondi tasu, EVK tasu kui ka omaosakute soetamisega seotud arvestuslikku finantskulu. LHV enda algne investeering mõlemasse fondi on 300 tuhat eurot. Tegu on selgelt odavaima lahendusega Eesti pensioniturul aktsiariski pakkuvate fondide seas.
Mis ma oskan öelda, tublid olete! Kui mul juba fondid lhv-s poleks, tooksin nad üle aga hetkel saan minna vaid LHV soodsaimasse fondi :)
Millal uued pensionifondid rahvale kättesaadavaks tehakse?
TauriA
Millal uued pensionifondid rahvale kättesaadavaks tehakse?
Niipea kui võimalik :)
Sarnaselt augustis öelduga loodame jätkuvalt sel sügisel nendega turule jõuda.
Kõik on tore.
Veel üks positiivne asjaolu on selles, et edaspidi saavad inimesed võrrelda LHV fondide seas, kui palju paremini/halvemini lähevad aktiivsetel või passiivsetel fondidel. Ja LHV-l on tunduvalt parem materjal müüa oma klientidele, ehk kõik võivad vaadata kuidas läks tõusval või langeval, või paigalseisval turul ühel või teisel fondil. Ühesõnaga LHV pakkumine on täiuslikum.
Veel üks positiivne asjaolu on selles, et edaspidi saavad inimesed võrrelda LHV fondide seas, kui palju paremini/halvemini lähevad aktiivsetel või passiivsetel fondidel. Ja LHV-l on tunduvalt parem materjal müüa oma klientidele, ehk kõik võivad vaadata kuidas läks tõusval või langeval, või paigalseisval turul ühel või teisel fondil. Ühesõnaga LHV pakkumine on täiuslikum.
Mina saan aru, et nendes fondides teeb otsuse kuhu raha paigutada fondihaldur?
Miks ei võiks anda pensionikogujale võimalus teha ise valik- loetelust millisesse likviidsesse investeerimisfondi investeering teha ja nende vahel ka vangerdusi teha?
Miks ei võiks anda pensionikogujale võimalus teha ise valik- loetelust millisesse likviidsesse investeerimisfondi investeering teha ja nende vahel ka vangerdusi teha?
Keskmine inimene ei taha ega oska oma raha paigutada ja võib teha väga halbu otsuseid, paigutades oma pensioni solar etf, farma startup etf ja venezuela riigi välakirjadesse võib tulla pension sotsiaalkorteris või vaestemajas :)
Lenzer
Keskmine inimene ei taha ega oska oma raha paigutada ja võib teha väga halbu otsuseid, paigutades oma pensioni solar etf, farma startup etf ja venezuela riigi välakirjadesse võib tulla pension sotsiaalkorteris või vaestemajas :)
Esimene valik fondihalduri poolt tehtud ja päris kõigisse ei saagi teha. Miks peaks keskmise järgi käituma ja teistelt võetakse võimalus?
Iseenesest väga positiivne, pensionifondide juhid jäävad niikuinii turule kõvasti alla. Täna WSJ's ka hea lugu selle kohta:
What Does Nevada’s $35 Billion Fund Manager Do All Day? Nothing
What Does Nevada’s $35 Billion Fund Manager Do All Day? Nothing
Juhul kui fondihaldureid ei oleks, siis juhtuks järgmist: Börsile läheksid igasugused nonsens- või pettusettevõtted, mis kergesti tõstaksid raha, kuna indeksfondid peaksid niikuinii osta. Ehk ka indeksfond vajab kindlasti "valvurit" kes selliseid riske kontrollib.
Ehk nii nagu pank vajab ametnikud kes otsustavad kes saab laenata, ja kes ei saa, vajab ka fond inimesi kes teevad mingisugust hinnangut kvaliteedi osas. Samas börs mingil määral seda otsus juba teeb, ja eelkõige ajalugu teeb. Ehk investeerimine blue-chip ettevõtetesse on juba võimalik indeksfondi mudeliga.
Ehk nii nagu pank vajab ametnikud kes otsustavad kes saab laenata, ja kes ei saa, vajab ka fond inimesi kes teevad mingisugust hinnangut kvaliteedi osas. Samas börs mingil määral seda otsus juba teeb, ja eelkõige ajalugu teeb. Ehk investeerimine blue-chip ettevõtetesse on juba võimalik indeksfondi mudeliga.
stefan
Juhul kui fondihaldureid ei oleks, siis juhtuks järgmist: Börsile läheksid igasugused nonsens- või pettusettevõtted
stefan, maailm on täis fondijuhte, kellel oli "väga hea hinnang" kvaliteedi osas enne kui nende portfellis olnud aktsia kohta ütles Muddy Waters või Citron Research midagi.
Elu on näidanud, et stock pickinguga on suurem oht suurt tootlust taga ajades scam'i otsa komistada, kui lihtsalt S&P500 või Dow30 omada.
Tore! Aga seda oleks võinud juba ammu teha, mitte alles nüüd kui konkurents peale surub.
MrDAX
Ma arvan ka, et DJI on päris ok indeks lihtsalt jälgida. Aga kui näiteks keegi looks Baltimaade Börside indeksfondi, siis oleks kohe riskantne ilma fondijuhita.
Ma arvan ka, et DJI on päris ok indeks lihtsalt jälgida. Aga kui näiteks keegi looks Baltimaade Börside indeksfondi, siis oleks kohe riskantne ilma fondijuhita.
Samas võib küsida, kas fondijuht on parim lahendus. Äkki oleks parem variant mingi komitee mis koguneb kord kuus vms. Eks investeerimises on tihti "mitte midagi tegemine", ehk passiivsus, kõige parem tegevus, millega on aga raske leppida, eriti sellel kes on hommikust õhtuni palgatud.
Buffett on öelnud, et nende investeerimisfilosoofia on laiskusele lähenev letargia...
Buffett pärijatele: "Put 10% of the cash in short-term government bonds and 90% in a very low-cost S&P 500 index fund. (I suggest Vanguard's.) I believe the trust's long-term results from this policy will be superior to those attained by most investors — whether pension funds, institutions or individuals — who employ high-fee managers."
http://www.marketwatch.com/story/warren-buffett-to-heirs-put-my-estate-in-index-funds-2014-03-13
http://www.marketwatch.com/story/warren-buffett-to-heirs-put-my-estate-in-index-funds-2014-03-13
Puhtalt S&P500 peale bettimise juures häirib mind, et tegemist ei ole mingisuguse objektiivse maailma parimate firmade valikuga. Kes kuulub indeksisse, selle valiku teeb mingi mõnedest tüüpidest koosnev komitee - ehk siis reaalselt on tegemist samasuguse "aktiivselt" investeeritud portfelliga, lihtsalt portfelli turnover on äärmiselt madal. Ehk siis sama hästi võiks lihtsalt välja valida suvalised 500 noteeritud ettevõtet - pole põhjust arvata, et S&P tüübid oleksid turust paremad.
Kas lihtsalt "bet on mkt" on tootev strateegia? Seda me tegelikult ei tea. Börsi ajalugu on ca 100 aasta jagu, sellesama ajaga on intressimäärad nulli keritud. Null-intresside omakorda on toetanud firmade kasumlikkust -> nende aktsiaid. Minu skeptiline aju ei taha väga uskuda, et intressid nullist väga palju madalamale langevad, seega see tailwind on kadunud..
Kas lihtsalt "bet on mkt" on tootev strateegia? Seda me tegelikult ei tea. Börsi ajalugu on ca 100 aasta jagu, sellesama ajaga on intressimäärad nulli keritud. Null-intresside omakorda on toetanud firmade kasumlikkust -> nende aktsiaid. Minu skeptiline aju ei taha väga uskuda, et intressid nullist väga palju madalamale langevad, seega see tailwind on kadunud..
LHV passiivselt juhitud pensionifondid on turgudele pidevalt investeeritud. II samba fondi puhul on aktsiafondidesse investeeritud 73% (maksimaalselt 75%) fondi varast ning III samba fondi puhul on kogu fondi vara aktsiariskiga. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).
See tähendab, et praegu fonde luues jaguneb II samba fondi puhul 73% aktsiariski järgnevalt: 46,9% arenenud turud, 23,4% arenevad turud ja 2,7% piiriturud. III samba fondi puhul on 100% aktsiariski jaotus järgnev: 64,4% arenenud turud, 32,0% arenevad turud, 3,6% piiriturud.
Nimetatud jaotuse, kuidas jaguneb aktsiatesse investeeritav osa nende kolme turuliigi vahel, ajakohastame korra aastas ja avaldame enda veebilehel. Samuti toome lisaks aktsiariski jaotusele turuliikide vahel välja ka nende investeerimisfondide nimetused, millesse fondi vara investeeritakse. Eelistame fonde, millega kaubeldakse reguleeritud turul, mis ei ole sünteetilised (vältimaks vastaspoole riski), mis on maksuefektiivsed, madala kulumääraga (jooksvad tasud, maaklertasu, ostu-müüginoteeringute hinnavahe), likviidsed ning jäljendavad oma alusindeksi liikumist võimalikult täpselt.
Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeerime selle 5 tööpäeva jooksul. Tehingutega lähendame fondi portfelli kord aastas uuendatavale mudelportfellile, mis võtab arvesse maailma riikide uusi SKPsid ning väga tõenäoliselt ka konstantselt muutuvat olukorda fondide turul (valik, tasud, tingimused jne). Eesmärk on olla pidevalt turgudele investeeritud – nii headel kui halbadel aegadel – ning jäljendada seda tehes aktsiariski poolel ligilähedaselt maailma riikide SKPsid. Niimoodi konkreetselt kirja pannes teab LHV passiivselt juhitud pensionifondide klient täpselt, kuhu nende raha investeeritud on.
See tähendab, et praegu fonde luues jaguneb II samba fondi puhul 73% aktsiariski järgnevalt: 46,9% arenenud turud, 23,4% arenevad turud ja 2,7% piiriturud. III samba fondi puhul on 100% aktsiariski jaotus järgnev: 64,4% arenenud turud, 32,0% arenevad turud, 3,6% piiriturud.
Nimetatud jaotuse, kuidas jaguneb aktsiatesse investeeritav osa nende kolme turuliigi vahel, ajakohastame korra aastas ja avaldame enda veebilehel. Samuti toome lisaks aktsiariski jaotusele turuliikide vahel välja ka nende investeerimisfondide nimetused, millesse fondi vara investeeritakse. Eelistame fonde, millega kaubeldakse reguleeritud turul, mis ei ole sünteetilised (vältimaks vastaspoole riski), mis on maksuefektiivsed, madala kulumääraga (jooksvad tasud, maaklertasu, ostu-müüginoteeringute hinnavahe), likviidsed ning jäljendavad oma alusindeksi liikumist võimalikult täpselt.
Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeerime selle 5 tööpäeva jooksul. Tehingutega lähendame fondi portfelli kord aastas uuendatavale mudelportfellile, mis võtab arvesse maailma riikide uusi SKPsid ning väga tõenäoliselt ka konstantselt muutuvat olukorda fondide turul (valik, tasud, tingimused jne). Eesmärk on olla pidevalt turgudele investeeritud – nii headel kui halbadel aegadel – ning jäljendada seda tehes aktsiariski poolel ligilähedaselt maailma riikide SKPsid. Niimoodi konkreetselt kirja pannes teab LHV passiivselt juhitud pensionifondide klient täpselt, kuhu nende raha investeeritud on.
Kui pensioniraha hakatakse rohkem välja võtma või hoopistükkis paanika korral müüma või fonde vahetama, et kas siis rahapuhver natuke väike ei ole?
velvo
Kui pensioniraha hakatakse rohkem välja võtma või hoopistükkis paanika korral müüma või fonde vahetama, et kas siis rahapuhver natuke väike ei ole?
Kohustuslikke pensionifonde saab vahetada 3 korda aastas, seega suuremad raha sisse või välja liikumised on ette teada ja nendega saab arvestada. Muude nõuete (nt pärimised, pensionileminek jt) osas aitab teadmine, et investeeringud tehakse väga likviidsetesse instrumentidesse, kust saab vajadusel kiiresti ka vajaminevas summas väljuda.