Joel Kukemelk Rahaga (MWR) ja ajaga kaalutud (TWR) tootlustest on pikemalt kirjutatud näiteks siin. Sealt leiab ka vastuse, miks tootluste võrdlemisel just ajaga kaalutud tootlust finantsmaailma tööstusharu standardiks peetakse:
Fondimaailmale meeldib ajaga kaalumine põhjusel, et nii on lihtsam näidata suuremat tootlust ja siis on muidugi ka lihtsam kliente juurde saada. Ühtegi teadlikule investorile arusaadavat ja olulist põhjust eelistada ajaga kaalutud tootlust mina ei tea - tavaliselt see sõltub olukorrast. Küll aga esineb küllaltki tihti olukordi, kus ajaga kaalutud arvutus annab investori seisukohast liiga optimistliku pildi.
Suur osa hea tootlusega fonde võlgneb oma edu vähemalt ühele kolmest faktorist: kasutatakse ära turu ebaefektiivsusi, fondijuht suudab genereerida alfat või siis on tegemist juhusega. Mida suurem on fond, seda vähem on võimalusi leida ebaefektivsusi. Kuna mineviku hea tootlus toob juurde uusi investoreid, siis sellisel juhul annab ajaga kaalumine investori seisukohast üldjuhul liiga optimistliku tulemuse. Sarnane seaduspära kehtib ka fondijuhtide puhul. Alfat genereerivad fondijuhid tihti kas väsivad või lahkuvad kui fond saab suuremaks. Ehk et suureks saades see fond enam ei suuda genereerida väiksemana saadud tulemusi. Juhuse korral toimib see juba veidi kaudsemat teed pidi. Viletsamad fondid likvideeritakse esimeste aastate jooksul, alles jäävad ainult "paremad" fondid, mis samuti ei suuda korrata ajaga kaalutud tootlust.
Kokkuvõtteks - suurte ja stabiilsete fondide korral pole eriti vahet, millist meetodit kasutada. Kiiresti kasvavate või üksikust fondijuhist sõltuva või piiratud turul tegutsevate fondide puhul võib ajaga kaalumine olla liiga optimistlik.
Joel, kohustuslikus korras igakuiselt pensionifondi investeeriv investor huvitub siiski rahaga kaalutud tootlusest, sest see kõnetab teda palju enam kui ajaga kaalutud tootlus. Sestap on tema jaoks ka suhteliselt mõttetu võrrelda pirne, kui tegelikult tehakse mahla õuntest.
TauriA Joel, kohustuslikus korras igakuiselt pensionifondi investeeriv investor huvitub siiski rahaga kaalutud tootlusest, sest see kõnetab teda palju enam kui ajaga kaalutud tootlus. Sestap on tema jaoks ka suhteliselt mõttetu võrrelda pirne, kui tegelikult tehakse mahla õuntest.
TauriA, nõus, et pensionikogujale loeb kokkuvõttes see, palju tal kontol vara on. Kuid kui sa soovid investeerimisvõimalust (fond, indeks) hinnata või seda millegi muuga võrrelda, siis tuleb hinna muutust ehk tootlust vaadata. Võime võtta erinevad hüpoteetilised pensionifondi kliendid ja jõuda järeldusele, et ühe jaoks oleks olnud võrdlusindeks parem, teise jaoks fond parem - sõltub sellest, kuna ja kui palju investeeriti. Kuid selle pealt, kuna ja kui palju klient investeeris, ei saa anda hinnangut fondi edukusele. Mida teeb hüpoteetiline klient Mati teadmisega, et Maril oleks oma maksete juures läinud ühes kohas paremini, kuid klient Villul oma maksete juures teises kohas paremini? Fondijuht ei kontrolli, kas klient vaatab heal / halval ajal kõrvalt või on suurema summaga sees. Nagu Joel kirjutas, siis ka Buffett kasutab NAVi ja indeksi väärtuse muutust. Pole põhjendatud II samba fondi tootluse hindamisel kasutada muid põhimõtteid, kui näiteks III samba fondi hindamisel, kuhu kliendid teevad ebaregulaarsemalt makseid. LHV soovib pensionikogujatele pakkuda parimaid aktiivselt juhitud, samuti passiivse strateegiaga pensionifonde. Investeerimiseks pole ühte ainuõiget strateegiat.
minu jaoks tekitab kõige rohkem küsimusi nn aktiivsete fondide vara- allokatsioonid..
nt lhv xl fond, mis peaks olema kõige riskantsem, mandaadiga investeerida kuni 75% aktsiatesse, omab hetkel 25.8% ulatuses aktsiaid +13% kv fonde, ehk siis kokku ca 38%?! Ligi 40% fondi varadest on rahas.. investor, kelle pensionipõlv on 20+ aasta kaugusel, teadvustab equity lühiajalist riski, soovib max pensionifondist allokeerida aktsiatesse ja ostab eeldatavalt suurima aktsia-allokatsiooniga fondi, ostab tegelikult 62% osas raha ja võlakirju.. kas see ei ole investori petmine? :P kui ma ostan pärsialahe fondi, siis ma eeldan ka, et saan pärsialahe exposureit (nevermind, et see on hetkel languses), mitte riia lahte 60%
passiivse fondi pluss ongi minust paljuski see, et sa saad tegelikult ka seda exposureit mida tahad/vajad..
Rahaga ja ajaga kaalutud tootlused vastavad erinevatele küsimustele.
1) Money weighted – kuidas investoril on läinud tulenevalt sellest millal ta raha investeeris. See on igal inimesel erinev. 2) Time weighted – milline fondihaldur on parem sõltumata, millal keegi raha investeeris. Fondihaldur ei otsusta kui palju tal ühel või teisel perioodil raha on (see on osakuomaniku otsus). Ajaga kaalutud tootlust kasutatakse fondihaldurite ja fondide võrdlemisel. See meetod teeb fondid võrreldavaks.
Kaks investorit, kes investeerivad sama perioodi jooksul, kuid erinevatel hetkedel erinevaid summasid samasse fondi, saavad erineva rahaga kaalutud tootluse. Seetõttu ei ütle rahaga kaalutud tootlus midagi fondijuhi tulemuslikkuse kohta ning ei sobi ka fondide võrdlemiseks.
Muidugi kasutab vanameister Buffett SP500 indeksit võrdluses BH-ga, aga kui lugeda tema kirju aktsionäridele, siis rõhuasetus ja bottom line on ikka ROIC (vs WACC). Samuti hindab Buffett väga kõrgelt neid juhte, kes on aktsionäridega avameelsed ja räägivad kõigest või nagu ta ise ütleb, et BH juhina räägib ta kõigest sellest millest ta ise aktsionärina tahaks, et talle räägitaks. Mõne fondijuhi puhul aga tundub, et võrdlused indeksitega ongi peamine edukuse mõõdupuu mis teinekord paistab samamoodi välja nagu raamatupidamislik kasumi deklareerimine samaj ajal kui cash flow on miinusmärgiga ja ettevõte läheb pankrotti. Või nagu tuntud telereporter kommenteeris eestlaste suurelt kaotatud jalgpallimängu...aga meie mehed jooksid hästi!
Aktiivselt juhitud fondid ongi aktiivselt juhitud :) On perioode, kus kogu raha võib olla investeeritud ning on perioode (nagu praegu), kus on väga kõrge vaba raha osakaal.
Passiivsete fondide juurdetoomine LHV fondivalikusse annabki võimaluse inimestele oma varade allokatsiooni sisuliselt ise juhtida, kui neil on aktiivselt juhitud fondidest teistsugune turunägemus. Passiivse fondiga teab investor täpselt, kus ta raha investeeritud on.
just, Joel, aga kuidas saab see allokatsioon nii totaalselt erineda eeldatust?! 25% asemel on 62% non-equity allokatsioon? equity varaklassi sees saab ju ka ümber mängida erinevatele regioonidele, yieldidele, sektoritele vms vahel. tunduks õiglane, et nt üle 25% punkti ei tohi jaotuseesmärgist kõrvale kalduda.
kas see kuidagi ajaliselt ka piiratud, kaua sedasi rahas võite istuda? :P
vollie j kas see kuidagi ajaliselt ka piiratud, kaua sedasi rahas võite istuda? :P
peale 2008-09 vollie ilmselt soigus, et miks te rahas ei istunud kui nägite, et aktsiahinnad on laes :d Eespool on juttu sellest, et ajastaus on väga oluline, seega pigem võiks mõelda, miks riik krahhi ajal maksed peatas ja miks siis rahas osa fonde olid, mitte hetkel kui fondijuht peab paremaks oodata soodsamaid sisenemiskohti.
Meilt on küsitud, kas LHV plaanib passiivseid pensionifonde müüa sarnaselt aktiivselt juhitud pensionifondidele? Vastame: ei ole plaanis.
Passiivsete fondide puhul ei muuda LHV fondi investeeringute struktuuri, olenemata olukorrast väärtpaberiturgudel. Seega on passiivse fondi puhul LHV võimalus fondi riske juhtida piiratud. Seetõttu sobib selline fond kliendile, kes suudab investeerimisriske ise hinnata, on varaturgude osas optimistlikult meelestatud ning on investeerimisega juba kokku puutunud. Meie esindajate kaudu saab tulevikus küll avaldusi fondi kasuks esitada, küll aga ei hakka nad hindama, kas alustav passiivselt juhitud fond kliendi isiklike investeerimiseesmärkidega sobib või mitte. Seetõttu saab peamiseks liitumiskanaliks passiivselt juhitud II samba pensionifondi puhul olema veeb ja III samba fondi puhul internetipank.
Tänases Äripäevas olen arutlenud teemal, kellele võiksid sobida passiivsed fondid, millal passiivselt juhitud fondid võiksid olla paremad aktiivselt juhitud fondidest (ja vastupidi) ning mida inimesed ja riik saaksid ära teha suurema pensioni saamiseks. Link artiklile on siin.
Nagu lubame, nii ka teeme. Meil on hea meel teada anda, et 07.11.2016 otsusega registreeris Finantsinspektsiooni juhatus LHV passiivselt juhitud II samba pensionifondi LHV Pensionifond Indeks ja III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss tingimused. Vastav börsiteade on leitav siit.
Alustame fondide investeerimistegevust neljapäeval, 10.11.2016, seega kõigil huvilistel, kes soovivad veel sel fondide vahetusperioodil (kuni novembri lõpuni) passiivset pensionikogumise lahendust kasutama hakata, on avalduse tegemiseks aega kolm nädalat.
Investor Mida need kinnisvarafondid täpsemalt kujutavad võlakirjade asemel?
Tegu on arenenud turgudele investeerivate REITidega (real estate investment trust).
Olukorras, kus arenenud maailma suurriikide võlakirjade tulumäärad on negatiivsed ning Euroopa Keskpanga intress on -0,4%, soovisime luua toote, milles olevad kõik varad oleksid positiivse pikaajalise oodatava tootlusega. Seetõttu asendasime võlakirjakomponendi kinnisvara REITidega.
Kord aastas, 3. kvartalis, käime üle maailma SKP jaotuse arenenud, arenevate ja piiriturgude vahel ning analüüsime turul olevat fondivalikut, et teha vajalikud muudatused fondiportfellis. Järgmine regioonide osakaalude ja fondinimede ülevaatus toimub seega 2017. aasta 3. kvartalis. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi varast, investeerime selle 5 päeva jooksul lähendades nende tehingutega fondiportfelli allolevale algjaotusele.
II samba fondi LHV Pensionifond Indeks varade jaotus:
III samba fondi LHV Pensionifond Indeks Pluss varade jaotus:
