Oma olemuselt on aktiivselt ja passiivselt juhitud fondid väga erinevad ning seetõttu mitmekesistavad need klientide jaoks fondivalikut - igaüks peaks LHV fondivalikust leidma endale sobiva fondi.
Andres Viisemanni poolt LHV aktiivselt juhitud fondid on alates Eesti 2002. aasta pensionireformist passiivset võrdlusindeksit üle selle pika perioodi oluliselt ületanud. Arvutused on välja toodud siin. Aktiivne juhtimine võimaldab turuolukorra muutudes kiiresti reageerida ja riske fondis vähendada, passiivselt juhitud fondid on turgudele investeeritud aga pidevalt. See tähendab, et passiivselt juhitud fondide klient peaks finantsturgudele investeerimise atraktiivsust ise hindama ning soovides riske vähendada, ajutiselt konservatiivsemasse fondi ennast ümber vahetama. Kuna passiivselt juhitud fondid on turgudele pidevalt investeeritud, siis saab öelda, et need on nn investeerimisoptimistidele – tõenäoliselt saavutavad nad tõusvatel turgudel aktiivsest juhtimisest paremaid tulemusi, kuid langevatel turgudel jäävad neile alla. Enamus eestlasi finantsturgudega igapäevaselt kokku ei puutu, mistõttu sobivad neile üldjuhul siiski aktiivselt juhitud pensionifondid.
Samuti on aktiivselt juhitud fondid teinud suures mahus investeeringuid Eestisse, aidates ühelt poolt kaasa siinsele majandusarengule ja teiselt poolt teenides turu keskmisest paremat tootlust oma klientidele. LHV aktiivselt juhitud pensionifondide sisu vaadates on selge, et seda portfelli tulebki aktiivselt juhtida – see on seotud suuremate kuludega (analüüsi-, monitoorimise-, õigusabi-, vastavuskontrolli jne kulud), kuid oskusliku juhtimise korral peaks tooma ka suurema tulu.
Passiivselt juhitud fondide puhul Eestisse paraku investeeringuid ei tule, kuna maailma SKP kontekstis on selle maht olematu, see-eest on aga fondiportfell väga likviidne ning võimaldab vastu võtta ja välja anda ka suurt rahahulka väga lühikese aja jooksul ning võimaldab klientidel fondide vahel tasuta liikumist.
Kui pensionifond on oma olemuselt igavene :), siis ETFid ilmselt igavesed ei ole. Aastas suletakse sadu ETFe. Mismoodi on korraldatud juhtumid, kui toimub ETFi delisting, closure, issuer risk jne. Ja kes katab kulud?
"Aktiivne juhtimine võimaldab turuolukorra muutudes kiiresti reageerida ja riske fondis vähendada...oskusliku juhtimise korral peaks tooma ka suurema tulu."
Minul on küsimus fondijuht Joel Kukemelk'ile, et miks siis nii ei tehtud Pärsia fondis ja see tegevusetus kajastus fondi mitmekümne protsendises languses? Langus tuli ootamatult nagu talv Tallinna linna?! Jah, aga kuigi möödas on juba hulk aega, on siiski fond(diversifitseeritud ja aktiivselt juhitud) endiselt kahekohalises miinuses...
Paraku on vanameister Buffettil õigus kui ta ütleb, et enamus fondijuhte ei suuda ületada madalate kuludega passiivset indeksfondi ja paistab, et tema kihlveo 1 miljon dollarit jääb välja maksmata.
Minul on küsimus fondijuht Joel Kukemelk'ile, et miks siis nii ei tehtud Pärsia fondis ja see tegevusetus kajastus fondi mitmekümne protsendises languses? Langus tuli ootamatult nagu talv Tallinna linna?! Jah, aga kuigi möödas on juba hulk aega, on siiski fond(diversifitseeritud ja aktiivselt juhitud) endiselt kahekohalises miinuses...
Paraku on vanameister Buffettil õigus kui ta ütleb, et enamus fondijuhte ei suuda ületada madalate kuludega passiivset indeksfondi ja paistab, et tema kihlveo 1 miljon dollarit jääb välja maksmata.
msr
"Aktiivne juhtimine võimaldab turuolukorra muutudes kiiresti reageerida ja riske fondis vähendada...oskusliku juhtimise korral peaks tooma ka suurema tulu."
Minul on küsimus fondijuht Joel Kukemelk'ile, et miks siis nii ei tehtud Pärsia fondis ja see tegevusetus kajastus fondi mitmekümne protsendises languses? Langus tuli ootamatult nagu talv Tallinna linna?! Jah, aga kuigi möödas on juba hulk aega, on siiski fond(diversifitseeritud ja aktiivselt juhitud) endiselt kahekohalises miinuses...
Paraku on vanameister Buffettil õigus kui ta ütleb, et enamus fondijuhte ei suuda ületada madalate kuludega passiivset indeksfondi ja paistab, et tema kihlveo 1 miljon dollarit jääb välja maksmata.
msr,
LHV Pärsia Lahe Fond on regioonispetsiifiline fond, mille eesmärk on saada maksimaalset pikaajalist kasu GCC regiooni investeerimisel. Skaalal "piiranguteta täielikult aktiivne" ja "piirangutega täielikult passiivne" asub see fond n-ö kuskil vahepeal. Kui regioon tervikuna langeb, nagu oleme näinud viimasel kahel aastal, on fondil väga keeruline sellest langusest täielikult pääseda. Fondijuht saab seal väärtust luua, valides välja pikaajaliselt atraktiivselt hinnastatud väärtpabereid, kuid suurelt rahas istumist sellise regioonispetsiifilise fondiga ei ole - kui klient hindab regiooni ja seal peituvate väärtpaberite hinnataset ning väljavaadet ebaatraktiivseks, peaks ta oma osaluse fondis müüma ning kui soovib portfellis selle regiooni riski võtta, peaks ta seda fondi ostma. Seda, kas fondijuht on väärtust loonud või mitte, saab näha siis, kui võrrelda fondi tulemust vastava regiooni indeksi tulemusega. Alates fondi loomisest 2008. aasta veebruaris on MSCI indeksite vastu LHV Pärsia Lahe Fondi tulemus olnud ca 40% jagu parem.
LHV Pärsia Lahe Fond (valge joon) vs MSCI GCC v.a Saudi Araabia indeks (oranž joon) vs MSCI GCC indeks (kollane joon). EUR vs USD võrdlusi tuleb kasutada, et saada võrreldavad tulemused valuutariski maandamise järgselt.
Aga kõike, mis puudutab LHV Pärsia Lahe Fondi, lahkaks hea meelega LHV Pärsia Lahe Fondi foorumis.
wise
Kui pensionifond on oma olemuselt igavene :), siis ETFid ilmselt igavesed ei ole. Aastas suletakse sadu ETFe. Mismoodi on korraldatud juhtumid, kui toimub ETFi delisting, closure, issuer risk jne. Ja kes katab kulud?
wise,
Head küsimused. Iga aasta 3. kvartalis uuendame passiivsete fondide mudelportfelle, kus leiame regioonide (arenenud, arenevad ja piiriturud) uued SKP osakaalud ning käime läbi ka kasutatavate ETFide nimekirja, sest tõepoolest, see turg on pidevas muutumises. Mudelportfelli koostades eelistame fonde, millega kaubeldakse reguleeritud turul, mis ei ole sünteetilised, mis on maksuefektiivsed, madala kulumääraga (jooksvad tasud, maaklertasu, ostu-müüginoteeringute hinnavahe), likviidsed ning jäljendavad oma alusindeksi liikumist võimalikult täpselt. Samuti peame arvestama seadusega ette kirjutatud kõigi piirangutega.
Eelistame füüsiliselt aktsiatega tagatud ETFe (ja mitte sünteetilisi) just selleks, et vältida vastaspoole riski võtmist, mis teoreetiliselt võib lõppeda väga halvasti.
Juhul, kui Fondi vara on investeeritud investeerimisfondi, mis läheb likvideerimisele selle investeeritava aasta jooksul, siis asendame mudelportfellis selle teise samasisulise fondiga.
Hästisõnastatud akadeemiline seletus/vabandus ei tee investori jaoks olematuks olulist fakti ja nimelt seda, et kui on tegemist avatud fondiga kuhu võib igal ajal siseneda, sõltumata headest või halbadest aegadest ja kuhu on reklaamitud/kutsutud oma raha paigutama, sest fond on aktiivselt ja oskuslikult juhitud õppinud/kogenud/auhindadega pärjatud fondijuhi poolt, on siiski investori joonealune number suures miinuses ja selle valguses veeretada kogu vastutus kliendi peale, kes peaks ise hindama regiooni riske ja väljavaateid, on minu arust lihtsalt küüniline. Milleks siis fondijuht on palgatud? Ja kas fondijuht on väärtust loonud või mitte, on investori jaoks oluline mitte indeks, vaid tegelik investeeringu tootlikkus fondijuhi lubaduste ja tegevuse valguses. Ma ei mäleta ühtegi fondijuhi antud hoiatust 2014 aastal seoses naftahindade ja regiooni negatiivsetest arengutest mis võivad kaasa tuua sel ajal investeeritavate summade väärtuse olulise languse, küll aga olid minu kirjakasti saabunud ülevaated täis kiidulaulu selle kohta kuidas piirkonnal läheb hästi ja kõik positiivselt areneb, seda ka hiljem kui naftahinnad olid juba kukkunud.
Kõik on muidu tore, kuid kuulates erinevaid USA finantspodcaste, siis millegi pärast neist väga keegi ei soovita passiivne fond vs aktiivne fond dialoogi korral aktiivsesse fondi raha panna. Tuuakse välja, et pikas perspektiivis aktiivne fond ei suuda passiivset ületada (pensionifond on ju pikaajaline investeering?), sest aktiivse fondi kulud on lõpuks kogu selle sahmimise juures niivõrd kõrged, et tegelikku lisaväärtust ei ole.
Aru ma veel ei saa, miks just Eestis (õigemini LHVs) on leitud imepärane laekake, mis aitab igal juhul aktiivsetel fondidel passiivsetele ära teha.
Aru ma veel ei saa, miks just Eestis (õigemini LHVs) on leitud imepärane laekake, mis aitab igal juhul aktiivsetel fondidel passiivsetele ära teha.
Passiivse fondiga on praktikas see häda, et sa pead tegema valiku suure hulga passiivsete fondide hulgast aga kes pagan ütleks, et milline indeks see kõige parem on? Noh selline mis kõikidele teistele indeksitele ära teeks. Praktikas jääb seega endiselt varade allokatsiooni küsimus õhku ja keegi peab langetama otsuse. Ja kui see keegi on inimene siis ta jääb oma otsusega indeksile alla :-)
Kas võimallus pensioniraha suunata 100% S&P500 indeksisse tuleb? Või peab selle keegi teine ära tegema, Tuleva vms.
TauriA
Kõik on muidu tore, kuid kuulates erinevaid USA finantspodcaste, siis millegi pärast neist väga keegi ei soovita passiivne fond vs aktiivne fond dialoogi korral aktiivsesse fondi raha panna. Tuuakse välja, et pikas perspektiivis aktiivne fond ei suuda passiivset ületada (pensionifond on ju pikaajaline investeering?), sest aktiivse fondi kulud on lõpuks kogu selle sahmimise juures niivõrd kõrged, et tegelikku lisaväärtust ei ole.
Aru ma veel ei saa, miks just Eestis (õigemini LHVs) on leitud imepärane laekake, mis aitab igal juhul aktiivsetel fondidel passiivsetele ära teha.
LHV aktiivselt juhitud pensionifondide edukust on võimalik seniste tulemuste põhjal hinnata. Joel on varasemas artiklis ka välja toonud võrdluse hüpoteetilise passiivse fondiga.
Investeerimiseks on erinevaid viise. Mõni sobib ühele, teine teisele. Ainuõiget pole mõtet otsida. Kui USA aktsiaturule on võimalik passiivselt investeerida, siis paljudesse kohtadesse mitte. Mida suurem on passiivselt juhitud kapitali hulk (investorid, keda hind ei huvita, investeerivad sinna, kuhu teised), seda rohkem peaks tekkima olukordi, kus hind on paigast ära (võimalused aktiivsele investorile). Näiteks võlakirjaturul passiivne investeerimine tähendab seda, et annad raha nendele, kes on kõige rohkem võlgu võtnud. Intuitiivselt pole parim mõte.
XX5
Kas võimallus pensioniraha suunata 100% S&P500 indeksisse tuleb? Või peab selle keegi teine ära tegema, Tuleva vms.
Regulatsiooni kohaselt pole võimalik sellist II samba fondi teha, sõltumata tegija nimest.
II samba maksed on nagunii liiga tagasihoidlikud, et head pensionipõlve kindlustada. Soovitus on tuleviku tarbeks rohkem kui see 6% säästa. Selle täiendava summa võib ju soovi korral S&P500sse investeerida.
Mihkel OjaTauriA
Kõik on muidu tore, kuid kuulates erinevaid USA finantspodcaste, siis millegi pärast neist väga keegi ei soovita passiivne fond vs aktiivne fond dialoogi korral aktiivsesse fondi raha panna. Tuuakse välja, et pikas perspektiivis aktiivne fond ei suuda passiivset ületada (pensionifond on ju pikaajaline investeering?), sest aktiivse fondi kulud on lõpuks kogu selle sahmimise juures niivõrd kõrged, et tegelikku lisaväärtust ei ole.
Aru ma veel ei saa, miks just Eestis (õigemini LHVs) on leitud imepärane laekake, mis aitab igal juhul aktiivsetel fondidel passiivsetele ära teha.
LHV aktiivselt juhitud pensionifondide edukust on võimalik seniste tulemuste põhjal hinnata. Joel on varasemas artiklis ka välja toonud võrdluse hüpoteetilise passiivse fondiga.
Investeerimiseks on erinevaid viise. Mõni sobib ühele, teine teisele. Ainuõiget pole mõtet otsida. Kui USA aktsiaturule on võimalik passiivselt investeerida, siis paljudesse kohtadesse mitte. Mida suurem on passiivselt juhitud kapitali hulk (investorid, keda hind ei huvita, investeerivad sinna, kuhu teised), seda rohkem peaks tekkima olukordi, kus hind on paigast ära (võimalused aktiivsele investorile). Näiteks võlakirjaturul passiivne investeerimine tähendab seda, et annad raha nendele, kes on kõige rohkem võlgu võtnud. Intuitiivselt pole parim mõte.
Hüpoteetliline võrdlus on tõepoolest toodud ja selle peale on ka pensionikogujad reageerinud, tuues välja, et annualiseeritult oleks LHV tootlus olnud 5,45% ning Vanguardi fondi puhul 5,59%.
Kui eelnevalt oli Joel vastulauseid esitamas, siis sellele kommentaarile pole enam vastust tulnud. Oleks olnud huvitav teada, kus pensionikoguja vea tegi?
TauriA,
Arvutused LHV pensionifond L vs Vanguard 50/50 indeksi osas on välja toodud siin. Nagu näed, siis tootluste aastased numbrid nii L'il kui Vanguard 50/50'l on meil samad. Nende 15 aasta peale annavad need agregeeritult kokku L'ile tootluse +142,3% ja Vanguard 50/50'le tootluse +95,1% (siinkohal on tehtud lihtsustavad eeldused, et varaklasside osakaalud tuleb seadusega lubatud raamidesse viia, kus aktsiate osakaal ei ületaks 50%, vaid kord aastas; hinnanguline 0,5% haldustasu arvestatakse maha iga aasta lõpus; kogu vara saab paigutada kas või ühte fondi). See tähendab, et aastane annualiseeritud tootlus L'il tuleb 15 aasta peale kokku +6,1% ja Vanguard 50/50 indeksil +4,6%.
Su järgnevatest arvutustest on juba väga keeruline aru saada, kuna tabeli alumist poolt ei ole näha :) Aga oled vist eeldanud konstantselt samu makseid - mis ei vasta kuidagi reaalsusele seoses sellega, et sissemaksed on 15 aasta jooksul palkade muutustest tulenevalt väga palju muutunud ning samuti on riik vahepeal omapoolsed sissemaksed finantskriisi ajal peatanud ning ka inimestel on olnud võimalus oma makseid vabatahtlikult kas teha või neid suurendada jne. Samuti ei ole sa arvestanud vajadusega kinni pidada 50/50 aktsiapiirangust.
Kuid tootluste leidmisel ei tohikski rahade liikumist arvesse võtta, sest fondijuht neid kuidagi ise kontrollida ei saa. Seetõttu tuleks kõik tootluste võrdluse arvutused teha ajaga kaalutud (time-weighted), mitte rahaga kaalutud (money-weighted). Vaid nii saab võrrelda võrreldavaid asju.
Aga antud foorumi peamine eesmärk ei ole kindlasti siinkohal näidata, kas ja kuidas üks fond on olnud parem kui teine. Seda enam, et on perioode, kus on parem üks, ja perioode, kus on parem teine lähenemine. On neid, kes usuvad aktiivsesse investeerimisse, eriti meie väiksel ja pigem ebalikviidsel turul, ja on neid, kes usuvad passiivsesse investeerimisse. LHV soov on pakkuda parimat võimalikku lahendust mõlema ideoloogiaga kliendi jaoks.
Arvutused LHV pensionifond L vs Vanguard 50/50 indeksi osas on välja toodud siin. Nagu näed, siis tootluste aastased numbrid nii L'il kui Vanguard 50/50'l on meil samad. Nende 15 aasta peale annavad need agregeeritult kokku L'ile tootluse +142,3% ja Vanguard 50/50'le tootluse +95,1% (siinkohal on tehtud lihtsustavad eeldused, et varaklasside osakaalud tuleb seadusega lubatud raamidesse viia, kus aktsiate osakaal ei ületaks 50%, vaid kord aastas; hinnanguline 0,5% haldustasu arvestatakse maha iga aasta lõpus; kogu vara saab paigutada kas või ühte fondi). See tähendab, et aastane annualiseeritud tootlus L'il tuleb 15 aasta peale kokku +6,1% ja Vanguard 50/50 indeksil +4,6%.
Su järgnevatest arvutustest on juba väga keeruline aru saada, kuna tabeli alumist poolt ei ole näha :) Aga oled vist eeldanud konstantselt samu makseid - mis ei vasta kuidagi reaalsusele seoses sellega, et sissemaksed on 15 aasta jooksul palkade muutustest tulenevalt väga palju muutunud ning samuti on riik vahepeal omapoolsed sissemaksed finantskriisi ajal peatanud ning ka inimestel on olnud võimalus oma makseid vabatahtlikult kas teha või neid suurendada jne. Samuti ei ole sa arvestanud vajadusega kinni pidada 50/50 aktsiapiirangust.
Kuid tootluste leidmisel ei tohikski rahade liikumist arvesse võtta, sest fondijuht neid kuidagi ise kontrollida ei saa. Seetõttu tuleks kõik tootluste võrdluse arvutused teha ajaga kaalutud (time-weighted), mitte rahaga kaalutud (money-weighted). Vaid nii saab võrrelda võrreldavaid asju.
Aga antud foorumi peamine eesmärk ei ole kindlasti siinkohal näidata, kas ja kuidas üks fond on olnud parem kui teine. Seda enam, et on perioode, kus on parem üks, ja perioode, kus on parem teine lähenemine. On neid, kes usuvad aktiivsesse investeerimisse, eriti meie väiksel ja pigem ebalikviidsel turul, ja on neid, kes usuvad passiivsesse investeerimisse. LHV soov on pakkuda parimat võimalikku lahendust mõlema ideoloogiaga kliendi jaoks.
Mihkel OjaXX5
Kas võimallus pensioniraha suunata 100% S&P500 indeksisse tuleb? Või peab selle keegi teine ära tegema, Tuleva vms.
Regulatsiooni kohaselt pole võimalik sellist II samba fondi teha, sõltumata tegija nimest.
II samba maksed on nagunii liiga tagasihoidlikud, et head pensionipõlve kindlustada. Soovitus on tuleviku tarbeks rohkem kui see 6% säästa. Selle täiendava summa võib ju soovi korral S&P500sse investeerida.
Aga sellist III sammast saaks vabalt teha. Ja ainüksi tulumaksutagastusega oleks siis juba 20 % võidetud + mõned ettevõtted toetavad pensionisammastesse sissemakseid!
Joel, minu kui pensionikoguja jaoks on oluline kui palju ma oma raha saan pensionile minnes lõpuks kasutada. Selles võistluses toosama Vanguard 50/50 ja LHV L vahel on võitja praeguse seisuga Vanguard 50/50. Mul ei ole mitte midagi LHV vastu, Teil on teistega võrreldes parem tootlus. Samas on raske mõista miks pensionifondide kontekstis (a) LHV üldse nii pidevalt ja valjult räägib indeksfondidest ning (b) viitab lühiajalistele perspektiividele, kui tegu on konkreetselt väga pikaajalise investeeringuga.
Ma ootan LHV indeksfondi, aga ei soovi sealjuures iga kuu teada saada, et ma olen ikka üks paras idikas, kes ei saa aru aktiivse fondi eelistest. Buffett ka vedas 2008 kihla miljoni peale, et SP500 lööb aktiivset fondi. Hetkeseisuga on paar aastat minna, kuid on raske näha, et aktiivne fond SP500 üle teeks.
Ma ootan LHV indeksfondi, aga ei soovi sealjuures iga kuu teada saada, et ma olen ikka üks paras idikas, kes ei saa aru aktiivse fondi eelistest. Buffett ka vedas 2008 kihla miljoni peale, et SP500 lööb aktiivset fondi. Hetkeseisuga on paar aastat minna, kuid on raske näha, et aktiivne fond SP500 üle teeks.
[quote=TauriA] Selles võistluses toosama Vanguard 50/50 ja LHV L vahel on võitja praeguse seisuga Vanguard 50/50. quote]
TauriA, tuginedes reaalses keskkonnas võimalikule (ja mitte hüpoteetiliste eelduste tingimustel) ja matemaatilistele arvutustele, siis näitavad senised numbrid just vastupidist.
Üldiselt mida suurem ja efektiivsem turg, seda passiivsem peaks olema. Tõenäosus indeksitele alla jääda on sel juhul suur. Mida väiksem ja ebalikviidsem turg (nt Eesti, Baltikumi või miks mitte ka kogu Ida-Euroopa turg), seda aktiivsem peaks olema, sest passiivsed indeksid ei ole turu väiksuse tõttu piisavalt representatiivsed ning fondijuhil on oluliselt rohkem võimalusi väärtuse loomiseks. Vähemlikviidsete investeeringutega kaasneb lisaks reeglina nn likviidsuspreemia, mis pikaajalise raha korral kasvatab tootlust.
Viimasel 15 aastal on Eesti majanduskasv ja ka palgakasv olnud Euroopa keskmisest oluliselt kiirem. Viimase 10 aasta keskmine annualiseeritud palgakasv on Eestis olnud 7,4% aastas (2005. aasta lõpus keskmine brutopalk €530, 2015. aasta lõpus €1082). Tõenäoliselt on ka see ühe aspektina aidanud/aitamas kaasa siinsete investeeringute keskmisest suuremale kasumlikkusele.
TauriA, tuginedes reaalses keskkonnas võimalikule (ja mitte hüpoteetiliste eelduste tingimustel) ja matemaatilistele arvutustele, siis näitavad senised numbrid just vastupidist.
Üldiselt mida suurem ja efektiivsem turg, seda passiivsem peaks olema. Tõenäosus indeksitele alla jääda on sel juhul suur. Mida väiksem ja ebalikviidsem turg (nt Eesti, Baltikumi või miks mitte ka kogu Ida-Euroopa turg), seda aktiivsem peaks olema, sest passiivsed indeksid ei ole turu väiksuse tõttu piisavalt representatiivsed ning fondijuhil on oluliselt rohkem võimalusi väärtuse loomiseks. Vähemlikviidsete investeeringutega kaasneb lisaks reeglina nn likviidsuspreemia, mis pikaajalise raha korral kasvatab tootlust.
Viimasel 15 aastal on Eesti majanduskasv ja ka palgakasv olnud Euroopa keskmisest oluliselt kiirem. Viimase 10 aasta keskmine annualiseeritud palgakasv on Eestis olnud 7,4% aastas (2005. aasta lõpus keskmine brutopalk €530, 2015. aasta lõpus €1082). Tõenäoliselt on ka see ühe aspektina aidanud/aitamas kaasa siinsete investeeringute keskmisest suuremale kasumlikkusele.
Kas sa need numbrid oled mõne korra ka reaalseteks sissemakseteks kirjutanud? Matemaatiline arvutus ütlebki ühe teise mehe koostatud numbrite põhjal, et Sinu arvutustes kasutatud Vanguard 50/50 näite korral on absoluutväärtuses see parema tulemusega kui LHV L sama aja jooksul.
(jälgida tasub esimest 7 rida, ma ei tea, miks need ülejäänud seal on või mis need on)
Siinkohal on arvestatud 0% palgakasvuga, jooksutasin ise tulemused läbi +5% aastase kasvu pealt. Ikka oli Vanguard tänaseks eespool.
Teine küsimus on Eestisse investeerimine. Kui turult osta Olympicu aktsiat, siis ma ei mõista kuidas Leida Hiiumaalt kasu saab. Ilmselt ei saagi. Likviidsuse ja turu segipööramise mõttes saab kasu kohalik väiketreider. Aga kas see on eesmärk? Eestisse investeerimisel oleks hoopis huvitavam näha mõnda reaalselt investeeringut kusagile ettevõtmisesse, millel on potentsiaali kasvada ja tulu tuua rohkem kui börsiettevõtte aktsia käitumine seda tuua võiks.
(jälgida tasub esimest 7 rida, ma ei tea, miks need ülejäänud seal on või mis need on)Siinkohal on arvestatud 0% palgakasvuga, jooksutasin ise tulemused läbi +5% aastase kasvu pealt. Ikka oli Vanguard tänaseks eespool.
Teine küsimus on Eestisse investeerimine. Kui turult osta Olympicu aktsiat, siis ma ei mõista kuidas Leida Hiiumaalt kasu saab. Ilmselt ei saagi. Likviidsuse ja turu segipööramise mõttes saab kasu kohalik väiketreider. Aga kas see on eesmärk? Eestisse investeerimisel oleks hoopis huvitavam näha mõnda reaalselt investeeringut kusagile ettevõtmisesse, millel on potentsiaali kasvada ja tulu tuua rohkem kui börsiettevõtte aktsia käitumine seda tuua võiks.
[quote=TauriA]Joel, minu kui pensionikoguja jaoks on oluline kui palju ma oma raha saan pensionile minnes lõpuks kasutada. Selles võistluses toosama Vanguard 50/50 ja LHV L vahel on võitja praeguse seisuga Vanguard 50/50. Mul ei ole mitte midagi LHV vastu, Teil on teistega võrreldes parem tootlus. Samas on raske mõista miks pensionifondide kontekstis (a) LHV üldse nii pidevalt ja valjult räägib indeksfondidest ning (b) viitab lühiajalistele perspektiividele, kui tegu on konkreetselt väga pikaajalise investeeringuga.
Asjakohane väide TauriA...selles ongi koolitargad vs tänavatargad erinevus. Koolitargad võrdlevad oma tegevust akadeemiliste mõõdupuude ja benchmarkidega ning mida keerukam on analüüs, seda suurem on nende jaoks intellektuaalne rahuldus selle kallal toimetada. Tänavatargad on tihtipeale ettevõtjad, kes oskavad ise reaalset raha lugeda, kes on karastunud läbi raskete aegade minnes, kes teavad tegeliku kasumi hinda ja kelle investeerimise esimeseks reegliks on lihtsus ning arusaadavus. Selle seltskonna suurimaks eeskujuks on kahtlemata vanameister Buffett. Ja nende jaoks kõige olulisem näitaja on reaalne investeeritud kapitali tootlikkus ja laekunud raha kontol, mitte millist akadeemiliselt defineeritud benchmarki on ületatud või millele on alla jäädud.
Asjakohane väide TauriA...selles ongi koolitargad vs tänavatargad erinevus. Koolitargad võrdlevad oma tegevust akadeemiliste mõõdupuude ja benchmarkidega ning mida keerukam on analüüs, seda suurem on nende jaoks intellektuaalne rahuldus selle kallal toimetada. Tänavatargad on tihtipeale ettevõtjad, kes oskavad ise reaalset raha lugeda, kes on karastunud läbi raskete aegade minnes, kes teavad tegeliku kasumi hinda ja kelle investeerimise esimeseks reegliks on lihtsus ning arusaadavus. Selle seltskonna suurimaks eeskujuks on kahtlemata vanameister Buffett. Ja nende jaoks kõige olulisem näitaja on reaalne investeeritud kapitali tootlikkus ja laekunud raha kontol, mitte millist akadeemiliselt defineeritud benchmarki on ületatud või millele on alla jäädud.
TauriA ja msr,
Rahaga (MWR) ja ajaga kaalutud (TWR) tootlustest on pikemalt kirjutatud näiteks siin. Sealt leiab ka vastuse, miks tootluste võrdlemisel just ajaga kaalutud tootlust finantsmaailma tööstusharu standardiks peetakse:
The time-weighted rate of return is the preferred industry standard as it is not sensitive to contributions or withdrawals. It is defined as the compounded growth rate of $1 over the period being measured. The time-weighted formula is essentially a geometric mean of a number of holding-period returns that are linked together or compounded over time (thus, time-weighted).
Muide, ka Buffetti iga-aastases kirjas investoritele kasutab ta ajaga kaalutud Berkshire raamatupidamisliku väärtuse kasvu ja turuväärtuse kasvu võrdlust S&P500 indeksi väärtuse kasvuga.
Mida regulaarsemad ja ajas rohkem kasvavad on sissemaksed (nt Eesti pensionisüsteemi puhul tulenevalt kohustuslikest maksetest ja inimeste palgatõusust, kuna maksed on protsentuaalsed), seda ebaproportsionaalsemalt suuremat mõju avaldab MWR tootluse numbri arvutamisel viimaste üksikute aastate tulemus (sest siis on portfell kõige suurem).
Illustreerin. Kasutame selleks Buffetti Berkshire aktsia turukapitalisatsiooni viimase 10 aasta muutust ja võrdleme seda S&P500 indeksi viimase 10 aasta tootlusega koos dividendidega. Ajaga kaalutud (TWR) tootlus tuleb siis Berkshire'il +8,3% ja S&P500 indeksil +7,3%. Berkshire on näidanud paremat pikaajalist tulemust.
Nüüd vaatame kõrvale MWR numbreid. Rahaga kaalutud tootlus (MWR) tuleb siis Berkshire'il +8,7% ja S&P500 indeksil +9,9%. S&P500 on nüüd justkui parem. Aga seda kõike sellepärast, et mõõdetud 10 aastase perioodi viimasel aastal jäi Berkshire S&P500 tulemusele tugevasti alla. Ja viimase aasta tootlus avaldab koguportfelli MWR arvutusele regulaarsete sissemaksete korral ebaproportsionaalselt suurt efekti.
Jätaksime me viimase aasta välja ja võrdleksime varasemaid 9 aastat, saaksime MWR arvutuses vastupidise järelduse, kus ikkagi Berkshire'i annualiseeritud tootlus on S&P500 omast suurem (vastavalt +13,2% vs +11,6%). See näitab, kui tundlik on MWR arvutuses regulaarsete sissemaksete puhul järelduse tegemine nn lõpp-punkti valimisele.
Rahaga (MWR) ja ajaga kaalutud (TWR) tootlustest on pikemalt kirjutatud näiteks siin. Sealt leiab ka vastuse, miks tootluste võrdlemisel just ajaga kaalutud tootlust finantsmaailma tööstusharu standardiks peetakse:
The time-weighted rate of return is the preferred industry standard as it is not sensitive to contributions or withdrawals. It is defined as the compounded growth rate of $1 over the period being measured. The time-weighted formula is essentially a geometric mean of a number of holding-period returns that are linked together or compounded over time (thus, time-weighted).
Muide, ka Buffetti iga-aastases kirjas investoritele kasutab ta ajaga kaalutud Berkshire raamatupidamisliku väärtuse kasvu ja turuväärtuse kasvu võrdlust S&P500 indeksi väärtuse kasvuga.
Mida regulaarsemad ja ajas rohkem kasvavad on sissemaksed (nt Eesti pensionisüsteemi puhul tulenevalt kohustuslikest maksetest ja inimeste palgatõusust, kuna maksed on protsentuaalsed), seda ebaproportsionaalsemalt suuremat mõju avaldab MWR tootluse numbri arvutamisel viimaste üksikute aastate tulemus (sest siis on portfell kõige suurem).
Illustreerin. Kasutame selleks Buffetti Berkshire aktsia turukapitalisatsiooni viimase 10 aasta muutust ja võrdleme seda S&P500 indeksi viimase 10 aasta tootlusega koos dividendidega. Ajaga kaalutud (TWR) tootlus tuleb siis Berkshire'il +8,3% ja S&P500 indeksil +7,3%. Berkshire on näidanud paremat pikaajalist tulemust.
Nüüd vaatame kõrvale MWR numbreid. Rahaga kaalutud tootlus (MWR) tuleb siis Berkshire'il +8,7% ja S&P500 indeksil +9,9%. S&P500 on nüüd justkui parem. Aga seda kõike sellepärast, et mõõdetud 10 aastase perioodi viimasel aastal jäi Berkshire S&P500 tulemusele tugevasti alla. Ja viimase aasta tootlus avaldab koguportfelli MWR arvutusele regulaarsete sissemaksete korral ebaproportsionaalselt suurt efekti.
Jätaksime me viimase aasta välja ja võrdleksime varasemaid 9 aastat, saaksime MWR arvutuses vastupidise järelduse, kus ikkagi Berkshire'i annualiseeritud tootlus on S&P500 omast suurem (vastavalt +13,2% vs +11,6%). See näitab, kui tundlik on MWR arvutuses regulaarsete sissemaksete puhul järelduse tegemine nn lõpp-punkti valimisele.
nier,
LHV passiivselt juhitud III samba fondis on SKPst lähtudes arenenud aktsiaturgude osakaal 64,4%. See tähendab, et USA aktsiaturu osakaal kogu fondist on hinnanguliselt ca 40%. Kuna MSCI USA ja S&P500 vaheline korrelatsioon on sisuliselt 1, võibki vaadata seda nii, et ca 40% portfellist on investeeritud S&P500sse.
LHV passiivselt juhitud III samba fondis on SKPst lähtudes arenenud aktsiaturgude osakaal 64,4%. See tähendab, et USA aktsiaturu osakaal kogu fondist on hinnanguliselt ca 40%. Kuna MSCI USA ja S&P500 vaheline korrelatsioon on sisuliselt 1, võibki vaadata seda nii, et ca 40% portfellist on investeeritud S&P500sse.