LHV pensioni indeksfondid 0,2%

Investeerimine
181
Joel, teie foorumi Tuleva threadis oleme seda teemat juba korra puudutanud. Tuleva fondid alustasid investeerimisega 7 aprillil (siis saime esimesed ostutehingud investorite rahaga teha) ja see on esimene moment, mis ajast indeksifonde omavahel võrrelda saab. Sellest hetkest on pilt selline


Meie fonde kahjuks ei olnud aasta alguses veel olemas ja seetõttu meie fonde ei saa ka aasta algusest võrrelda.

Esimese kuue kuuga on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond saanud täpselt seda, mida me plaanisime - maailmaturu keskmist, mida me mõõdame 73% ACWI ja 27% Bloomberg Barclays Global Average indeksitega. Võrldust indeksiga saab vaadata siin.

Erinevus indeksifondide vahel on tõenäoselt tänu erinevale valitud võrldusindeksile. Ma ütlen tõenäoselt, sest ma ei ole kahjuks teiste fondide puhul võrldust oma valitud võrldusindeksiga näinud - võibolla on erinevus hoopis milleski muus. SEB ja Swedbank pole isegi välja öelnud, millist indeksit nad järgivad (sellega on nad omamoodi haruldus indeksifondide maailmas).

Minu arust on indeksifondi headuse peamine näitaja nn tracking error - kui lähedale valitud indeksile suudab fondivalitseja tootluse pikas plaanis teha. Meie oleme omalt poolt teinud parima selleks, et kui aasta möödas investeerimise algusest, siis meie investorid teenivad võrldusindeksi tootlus miinus 0,5%.
182
Tonup,

Numbreid ei saa tõlgendada nii, nagu need parasjagu endale paremini sobivad - kord rahavooga kaalutud tootlused, siis jälle ajaga kaalutud tootlused (hea muidugi näha, et ka ise lõpuks mõistsite, milline meetod fonditulemuste võrdlemiseks õige on). Sama käib tootluse mõõtmiseks sobiliku algpunkti valiku kohta – olgu selleks fondi loomise hetk märtsis, uue kuu algus ja fondi tingimuste järgne investeerimiskohustus aprillis, tegelik investeerimistegevuse alustamise hetk aprilli keskel või fondi ülekantud summad mais. Ja siis veel võrdlusindeksi presenteerimine – Su viidatud Exceli failis ei kasuta te aktsiate puhul mitte MSCI ACWI indeksi liikumist, vaid seda indeksit jälgiva indeksfondi liikumist, kust on juba tasud maha võetud (!). Võrdlusindeksi vastu enda fondi liikumist presenteerida nii küll ei tohi. Sel juhul on tegu juba võrdlusindeksifondiga, mitte võrdlusindeksiga.

Tuleva fondide tracking errorist rääkides – oma fondide tingimuste ja tegevusega olete seda ise suurendanud sel aastal juba vähemalt kolmel korral, mille tõttu on teie fondikliendid kaotanud 1,6%:

1) Tuleva fondid registreeriti 28. märtsil. See, et fondi tingimused olid seatud sellised, et kohe investeerimistegevusega ei saanud alustada, tõstis oluliselt tracking error riski, mis ka antud juhul realiseerus.
2) See, et lisaks eelnevale fond oma tingimustest kinni ei pidanud ning kalendrikuu 3. tööpäeva ehk 5. aprilli asemel investeerimistegevusega väidetavalt hoopis 7. aprillil alustas, suurendas tracking errorit teistkordselt. Ka see 7. aprilli jutt jääb muidugi arusaamatuks, sest Tuleva fondi NAV oli pensionikeskuse andmeil veel ka 12. aprillil muutumatu, olles vaid võetud haldustasude võrra allapoole tiksunud.
3) Kolmas kord oli see, kui fondivalitseja omaosalus langes Tuleva fondis pärast viimast vahetusperioodi alla seadusega lubatud piirmäära.

Perioodil 29.03.17-22.11.17 on Tuleva Maailma Aktsiate Fondi tootlus olnud +0,25%. Teie kasutatud võrdlusindeksi tootlus (73% MSCI ACWI + 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate) samal perioodil (-1 päev Tuleva fondide NAV viitaja tõttu) on +2,13%. Vahe Tuleva kahjuks ca 1,9%, millest 0,3% on seletatav 8 kuuga fondi ja allfondide poolt võetud tasudega. Ülejäänud 1,6% on aga kaotatud tootlus, mida oleks saanud klientidele teenida, kui fondi sissetulnud raha oleks olnud kohe ka ära investeeritud.

Mis puudutab seda, et SEB ja Swedbanki indeksfondidel puuduvad võrdlusindeksid, ma nõus ei ole. Fondi tingimustest saab need kenasti välja lugeda ning on võimalik luua simuleeritud tootluste graafik, mida ma siin foorumis ja portaalis viimase 15 aasta kohta tehtuna ka lahkesti jaganud olen – aga panen viite sellesisulisele artiklile siia uuesti.
183
Mõnes mõttes on Joel sul tõesti õigus, et Tuleva fondi tracking error hakkas kogunema juba 1. jaanuarist - oleks me novembris 2016 fondi registreeritud saanud siis oleks Tuleva liikmed juba sellest hetkest saanud hakata maailmaturu keskmisele lähedast tootlust teenima. Teoreetiliselt oleks ehk võimalik olnud see käivitusprotsess ka paari kuuga läbi teha. Aga parem hilja kui mitte kunagi.

Mulle tundub, et tänu indeksifondidele on pensionifondide võrldus kõva hüppe edasi teinud - me võrdleme tootlust indeksiga ja analüüsime, mida üks või teine komponent (kogukulud, cash drag jne) pensionikogujale maksma läheb. Selle analüüsi võiks nüüd viia sellisele kujule, millest suuremale osale pensionikogujatest ka kasu oleks - enamus ju ei uuri fondide taustainfot spetsialistide foorumitest.

Võtame SEB, Swedi ja Nordea fondijuhid ka ühes ja arutame pensionikeskusega, kuidas seda kõige parem teha oleks?

Ma usun, et meie alustavate indeksifondide tracking error väheneb ajas - mahu kasvades muutuvad tasud madalamaks ja uue raha suhteliselt väiksem osakaal vähendab nii avalikke kui ka peidetud tehingukulusid (nt valuutavahetus ja spread kaubeldavate instrumentide ostul). Samuti väheneb cash drag’ist tingitud kulu. See on ju hea uudis - me kõik saame järjest paremaks ja need inimesed, kes täna indeksifondi valivad, saavad kohe parema toote.

Selle eelduseks on see, et iga fond on võrldusindeksi välja öelnud - muidu on ju võimatu võrrelda. SEB ja Swedi indeksifondi tingimustes märgitud ‘globaalse aktsiaturu indeksid’ on minu maitsele veidi ebatäpsed (nt Swedi jaoks tähendab see vist MSCI Worldi ja SEBi jaoks MSCI ACWIt) aga see on kõva samm edasi võrreldes muude pensionifondidega, kes võrldusindeksit isegi ei maini. Loodame, et see tänu indeksifondide tulekule paraneb!
184
tonup
Olete teinud fantastilise töö Tuleva loomisega, mis on parandanud eestlaste võimalusi kasutada odavaid pensionifonde, nii nagu on kombeks mujal maailmas. Pankade hirmkallid tooted on odavnenud, indeksfondid on tulnud turule. Tänu teile. Me teame ammu kuivõrd on näiteks Swedbank olnud palju kasumlikum Eestis kui Rootsis, ja pensionifondide alal on olukord olnud äkki kõige hullem. Tänu sellele, et keegi midagi tegi, olukord muutus. Kasu Eesti riigile ja rahvale on mõõtmatu.

Aga minu meelest oleks nüüd tõepoolest aeg panna fondide hinnagraafikud üles ka Tuleva koduesilehele, koos konkurentide fondidega, ja juhul kui tootlus erineb, siis kommenteerida, nii et igaüks saab valida kas investeerida Tuleva või teise halduri pensionifondisse. Kui nüüd esimesel poolaastal on läinud halvemini kui konkurentidel, siis tuleks ka sellega olla avatud, seletada miks, ja kuidas tuleviku osas mõeldakse.

Ma pole Tuleva raporteid lugenud, eks seal info on, aga ma arvan ka, et otse kommunikatsioonis ühiskonnaga, ehk kodulehel, on koht olla avatud sõltumata sellest kas parasjagu läheb fondidel paremini või halvemini kui konkurentidel/võrdlusindeksitel.
185
Hei, Stefan.

Aitäh heade sõnade eest. Me oleme olnud nii avatud kui vähegi oskame - minevikus, täna ja edaspidi. Aga me saame iga päev tagasisidet sinusugustelt hästi teadlikelt inimestelt ja samuti nendelt, kelle jaoks Eesti pensionisüsteem on väga keeruline. Püüame tagasisidest lähtuvalt järjest paremini.

Meile on hästi oluline, et inimesed ei tuleks Tulevasse (ega valiks ühtegi pensionifondi) valede ootustega või lihtsalt sellepärast, et keegi neid lihtsalt käisest sikutas. Oleme täna rääkinud põhjalikult Tuleva senistest tulemustest vähemalt kahes blogiartiklis:
1. https://tuleva.ee/analuusid/indeksifondide-algus/
2. https://tuleva.ee/analuusid/kuidas-mari-rahal-laheb/

Et need jõuaks võimalikult paljude inimesteni, oleme ka fb reklaamidele raha kulutanud. Samuti levitame nii laialt kui võimalik seda artiklit - olen saanud tagasisidet, et see aitab teha tõesti teadliku valiku ja aru saada, millega tuleb fondivalikul arvestada: https://tuleva.ee/analuusid/millist-tootlust-on-tulevas-oodata/

Esilehele graafikute panemisest: me oleme ise algusest peale mõelnud, et me ei hakka inimesi sellega eksiteele ajama, nagu saaks 1 või 3 või ka aasta tulemustest midagi mõistlikku pikaajalise oodatava tootluse kohta välja lugeda. Meie investeerimisfilosoofia on tõestuspõhine ja keskendub pikaajalistele tulemustele - seda jagame ka pensionikogujatega. Ma ei kahtle, et sina ja paljud selle foorumi külastajad oskavad lühikesi kõikumisi näha täpselt sellena, mis nad on. Aga ma räägin iga päev inimestega, kelle hobiks pole investeerimine, ja saan järjest paremini aru, kui segadusse ajav ja eksitav on igasugune infomüra.

Küll aga on meil plaanis teha klientidele rakendus, kus nad oma raha käekäiku nii Eesti fondide kui maailmaturu keskmisega võrrelda saavad. Praegu on see veel backlog-is, sest arendajate töö läheb (veel) pakilisematele asjadele.

Ilmselt küsin sult ka tulevikus nõu, mida ja kuidas kõige selgemalt näidata - tahaks, et lõpuks oleks eestlastel sama lihtne oma pensionivara käekäiku jälgida kui rootslastel.

Tõnu
186
Pensionifondide vahetusperioodi lõpu eel tuletan meelde, mis eristab LHV pensioni indeksfondi teistest konkureerivatest indeksfondidest. "LHV Pensionifond Indeks"is on oluliselt kõrgem arenevate turgude osakaal (tulenevalt maailma SKPde kaaludest) ja võlakirjade komponent on fondis asendatud kinnisvarafondidega, mille pikaajaline tootlus võiks võlakirjadest kõrgem olla.

Swedbanki K90-99 pensionifondis on arenevate aktsiaturgude osakaal 0%. Tuleva Maailma Aktsiate Fondis ja SEB Energiline Pensionifond Indeksis on arengumaade aktsiaid ca 7%. LHV Pensionifondis Indeks on arengumaade ja piiriturgude aktsiaid kokku ca 26%. Viimasel 6 kuul (23.03-23.11) on arenevad aktsiaturud tõusnud kõige rohkem ehk +7,5%, arenenud aktsiaturud on tõusnud +3,0%.

Kinnisvaraindeksi (LHV fondis sees) tulemuseks on olnud -0,4%, mis on olnud parem riiklike võlakirjade -4,3% tulemusest (Tuleva fondis sees), kuid on olnud nõrgem euroala ettevõtete võlakirjade +4,0% tulemusest (SEB ja Swedbanki fondides sees).
187
Laenaks siia indeksipensioni teemasse huvitava graafiku eilsest Erko Rebase postitusest:

Globaalse aktsiaturu turukapitalisatsioon (triljonit dollarit)


USA indekseid vaadates ralli nii väga silma ei paistagi, aga globaalselt on 2017 päris korralik tõus olnud.

Disclaimer: Ise istun LHV XL-s ja loodan Viisemanni punasele nupule õigel ajal
188
Üks õlu fondivalitsejale kui ta leiab siit lehelt https://www.lhv.ee/et/pension/iii#indeks-pluss ilma kahte lisaklikki tegemata üles jutu selle 0,99% tasu kohta või viite fondi emissiooni prospektile. Mul on taasesitavas vormis LHV esindaja kinnitus, et kõik kulud jäävad 0,39% aastas. Mitte sõnagi 0,99% max kuludest. Kes siin nüüd kaamel on? Peale selle, miks on III samba fondi veebilehel viide "Vaata oma pensioni seisu" mis viib lehele mis teatab, et aastal 83- sündinutele ei ole enam võimalik teist sammast teha?
189
truman,

Tänud kommentaaride eest, vaatame veebis selle üle.

Mis puutub LHV Pensionifond Indeks Pluss tasudesse/kuludesse, siis aastane haldustasu on sel 0,39%. See teeb sellest turu kõige odavama haldustasuga III samba fondi. Panen siia ka otselingi fondi tingimustele ja prospektile.

Koos kõigi fondi arvelt makstavate kuludega (ostetavate fondide haldustasud, tehingutasud, depootasud jms) ei tohi need kulud ületada 0,99% aastas. See ei tähenda, et kulu tegelikkuses selline on, vaid et see on ülemine lagi, mille ületamise korral peab fondivalitseja selle vahe fondile kinni maksma. Kõigist turul olevatest III samba fondidest on ka see kogukulu lae number julgelt kõige madalam ning lisaks on see ainuke III samba fond, millel puudub väljumistasu.
190
Aasta lõpuni pole enam palju päevi jäänud. Tuletame meelde, et III samba pensionifondi investeerides on võimalik riigilt 20% tulumaksu kevadel tagasi saada, kui investeeritud summa ei ületa 15% aasta sissetulekust või maksimaalselt €6000 aastas.

Pikaajaliseks pensionikogumiseks on LHV's kaks III samba pensionifondi - aktiivselt juhitud LHV Täiendav Pensionifond ja passiivselt juhitud pidevalt börsidele investeeriv LHV Pensionifond Indeks Pluss.

Sellest, miks me peaksime ise III samba kaudu endale pensioniks raha juurde koguma, olen kirjutanud siin.
191
Hea oleks ka ära mainida see info, usutavasti vastab suhtluskanalitest saadud vastus tõele?
> Tulumaksu tagastamine toimub osakute setteldamise alusel, seega osakud peavad kontole laekuma hiljemalt 29.12.2017.
Juhul, kui soovite tulumaksu kätte saada järgmisel aastal peab III samba osakute ost olema tehtud hiljemalt 28.12.2017 kell 14.45.
192
Kas on kellelgi kogemust olnud kolmanda samba osas, googeldamine ei too nagu eriti midagi välja, sellise hüpoteetilise olukorraga:
Tulumaksusoodustus antakse nende sissemaksete osas mis ei ületa 15% sinu sissetulekuid.
Oletame, et teenid 1000 tugrikut aastas ja paned sellesama indeks pluss fondi sisse ühel aastal kogemata 200 tugrikut mis on tubli 20% - viis rohkem kui mõistlik. Järgmisel aastal lähed käsi pikal küsima ja saad 1000*0,15*0,2=30 tugrikut tagasi tulumaksu deklari abil.
Mis juhtub nüüd kui müüa ära umbes selles ulatuses osakuid mis eelmine aasta üle pingutatud sai ja milel eest keegi sulel mingit TM tagasi ei andnud = 50 eest?
A) sulle lajatatakse selga maksunõue 50*0,2=10 tugriku ulatuses
B) keegi kuskil saab automaagiliselt aru, et selle 50 tugriku pealt sa TM soodustust pole näinud, seega ei saa seda väljamakset ka maksustada.
C) Pead uksi kulutama ja võimlema, et tõestada kõike seda mis punktis B kirjeldatud.
D) mingi neljas variant?
193
III samba osakuid müües maksad tulumaksu 20% (va need ettenähtud soodustingimused). Seda sõltumata sellest, kas oled saanud tulumaksusoodustust või mitte.
194
truman,

phunt'i vastus on korrektne. Seetõttu tasub III samba fondiosakuid soetada piires, mis jääb kuni 15% sissetulekuni (või kuni €6000 max).
195
Kui mu ainus sissetulek oleks 500€ kuus, mis ma võtan välja III pensionisambast (muud sissetulekud puuduvad), kas ma saan siis hiljem makstud tulumaksu tagasi deklaratsiooni esitades?
196
jnt,

Maksuteemasid ei tahaks väga kommenteerida, aga selliste eelduste korral peaks vastus olema "jah".
197
2017. aasta lõpu seisuga:
II samba LHV Pensionifond Indeks investeeringute kaalutud 12 kuu ettevaatav P/E on ca 16,5x, jooksev hinna ja raamatupidamise suhtarv P/B on ca 1,9x ning jooksev dividendimäär on ca 2,8%.

III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss investeeringute kaalutud 12 kuu ettevaatav P/E on ca 15,2x, jooksev hinna ja raamatupidamise suhtarv P/B on ca 2,1x ning jooksev dividendimäär on ca 2,4%.
198
Passiivsete II samba fondide tulemused jäid 2017. aastal vahemikku -1,17% kuni +6,51%. Parima tulemuse tegi SEB indeksfond, napilt taga teisel kohal oli LHV, kolmandal Swedbank. Skaala alumises otsas olid Tuleva kaks fondi, mis jõudsid tootlust koguda 9 kuud, ülejäänud kolmel turuosalise indeksfondil sai terve aasta turul oldud ning nende 2017. aasta tootlused olid vahemikus +4,76% kuni +6,51%.

Mis indeksfonde läinud aastal enim mõjutas? Suurim mõjutaja oli kindlasti USA dollari 12%line nõrgenemine euro vastu, mis euros mõõdetud tootlust kõvasti ära sõi, kuna kõigil indeksfondidel on otseselt või kaudselt USA dollariga seotud üle poole investeeritud varadest. LHV indeksfondi toetas teistest oluliselt suurem arenevate- ja piiriturgude osakaal, kuna arenevad turud tõusid arenenud turgudest seitse protsendipunkti enam ehk kaks korda rohkem. Samas ettevõtte võlakirjade asemel kinnisvarafondide omamine võttis tootlust jälle maha, kuna Euroopa ettevõtete võlakirjad tõusid ühe protsendipunkti ajal, kui kinnisvaraindeks kukkus kaks protsenti. Lisaks siis juhuste kokkusattumine, kus LHV jõudis oma indeksfondiga turule 2016. aasta novembris esimesena ning sai ainukesena 2017. aasta jaanuaris osakute vahetamisest raha peale, mis turgude uue aasta alguses gap'iga ülespoole avanemise järgselt fondi tootlust ca ühe protsendipunkti jagu kohe ära sõi.

Kõrgemate energiahindade ja vaikselt tõusvas intressimäära keskkonnas peaks minu arust indeksfondi valikul eelistama fondi, kus puuduvad võlakirjad ning kus arenevate turgude osakaal on võimalikult kõrge. LHV Pensionifond Indeks on portfelli sisu vaadates ses mõttes konkureerivate indeksfondidega võrreldes heas positsioonis.

199
Panen siia võrdleva ülevaate saamiseks II samba pensioni indeksfondide kõigi tasude järgsed tulemused viimasel 3, 6, 9 ja 12 kuul. 12 kuu lõikes on parima tulemuse saanud LHV Indeks fondi kliendid ning 3, 6 ja 9 kuu lõikes SEB indeksfondi kliendid.



Kui 2017. aasta oli indeksfondidele hea aasta, kus turgude ülespoole liikumist tuhmistas üksnes dollari nõrgenemine euro vastu, siis 2018. aasta on alanud maailma börsidel närviliselt suuremate üles-alla liikumistega.
200
Kõigi nelja fondivalitseja pensioni indeksfondid on olnud turul nüüd vähemalt üks aasta. Kuigi periood on võrdlemisi lühike, siis 1 aasta tulemused erinevad üksteisest omajagu. Kui 2017. aasta oli indeksfondidele hea aasta (kus suurim negatiivne faktor oli EURi vastu aastaga 12% odavnenud USD), siis 2018. aasta veebruari ja märtsi närvilised börsi liikumised on kõikide aktsiariskiga indeksfondide tulemustele lühiajaliselt olulise jälje jätnud.