Ma peksaks kõik sellised töölt minema, kes ei suuda kella 8-17ni 5 päevaga nädalas oma tööd ära teha ja peavad isegi pühapäeva õhtul kell 9 millegi kallal edasi pusima.
6 Likes
Lõhmus ütles, et plaan on aga sellest ei saa veel rääkida. Küllap vajavad detailid lihvimist ja teada antakse läbi börsiteate. Uutele turgudele minemine vajab kõvasti ettevalmistamist ja ilmselt tehakse see teatavaks vahetult enne tegevuse algust.
1 Like
Ettevõtjal / omanikul on oma meeskonna ja maksvate klientide ees mingisugune vastutus. Kui see ettevõtja soovib teha tõepoolest revolutsiooni, siis tal on see võimalus koos võimalike tagajärgedega. On need siis positiivse või negatiivsed, see sõltub juba olukorrast. LHV olukord on pigem see, et tegu on juba suure ja väärika pangaga, mitte ringi lahmiva noore fintechiga.
Tsiteeriks siin endise SEB-ika Sven Kunsingu mõtteid, et klient ei taha, et täna on pank roheline ja homme mõnda muud värvi. Pangalt ootad sa stabiilsust ja seda, et sinuga hästi läbi saav haldur on homme ka tööl, mitte selle 10% hulgas, kes mingi ebamäärase KPI tõttu saabast sai ja asemele tuli veelgi hullem, sest “kuulsusega” ettevõte ei suuda enam võimekaid inimesi palgata.
Pole mõtet nüüd tulla rääkima suuremast pildist või puude tagusest metsast, vaid siin tuleks mõelda selle peale, et äkki Newtoni III seadus tõepoolest töötab (maakeeli tõlgituna: kuidas küla koerale, nii koer külale).
6 Likes
Vot siin jääme erinevale arvamusele.
Mina ei lugenud/kuulanud sealt välja, et töötajale on selge kohustus pühapäeviti tööd teha, aga “talle meeldivad need inimesed, kellel on missioonitunne, ja kes pühapäevaõhtuse teleka vaatamise asemel tegelevad asjadega, mis neile meeldib, ja kui selleks on töö, siis ongi pühapäeval õhtuseks tegevuseks töö”.
Selgelt kommunikeeritud sõnum ei jäta laialdasteks tõlgendusteks ruumi, ja seda saaks Rainile ette heita küll. Oma töötajate “rahvasportlasteks” nimetamine eriline motivatsiooniprogramm ei ole, ning lause läbipõlemise ja/või töö- ja eraelu tasakaalu kohta sätiks asjad paremini konteksti. Kuna need lüngad olid puudu, täidab need igaüks ise ja saabki erineva tulemuse.
4 Likes
Suht sarnane keiss praegu kus Standard Charteredi boss nimetas koondatavat 8000 inimest u. ‘vähemväärtuslikumaks tööjõuks’ vms. Pidi vabandama, nii pole kombeks väljenduda.
The boss of Standard Chartered sought to allay anxieties among staff after his comments suggesting that AI will replace “lower-value human capital” provoked a backlash among shareholders, employees and the former president of Singapore.
One Standard Chartered shareholder said they had “winced somewhat” at Winters’s original comments, while another said the executive had used “clumsy” wording to describe the bank’s push to automate workloads. Halimah Yacob, the former president of Singapore, a hub for Standard Chartered’s global operations, condemned his choice of language as “disturbing”.
1 Like
Ma olen nõus, et pealkiri on clickbait. Samas intervjuu sõnum andis märku, millist organisatsioonikultuuri oodatakse.
Ühelt poolt tõesti, ei saa ju keelata, kui keegi väga tahab üle 40h nokitseda ja vabal päeval ka tööasjadega tegeleda. Aga kultiveerida suhtumist, et “meil nii käibki” peletab suure osa intelligentsetest inimestest eemale ja teistest mingi osa põletab end selle aktsionäri kasumi nimel lihtsalt läbi.
Üldiselt organisatsioonid muutuvad ajaga. Startupis on üks kultuur, pangas teine. Kui töötajaskond on väga noor, siis on tavaline, et töö moodustab suure osa elust ja kolleegidega tahetakse käia kõiksugu üritustel koos või minnakse isegi tööpäeva õhtul baari.
Vanemaks saades kaob see ühine ajaveetmine ära, sest kõigi pered ja lapsed nõuavad oma osa. 35-aastaste töötajate puhul näed, kuidas tööle jõudmise kellaaeg hakkab sõltuma lasteaia avamise ajast ja sealt edasi vanemate puhul, nt. 40-45 aastaste töökollektiivi iseloomustab see, et kontor on koolivaheaegadel üpris tühi, sest see ongi see nädal kus saab perega suusapuhkusel käia vms.
See kõik on osa elust.
Mul oleks ka tööandjana natuke kahju ja mure inimese pärast, kes oma pühapäeva õhtud kõik tööle pühendab.
17 Likes
Hmm mulle aga just väga meeldis eilne intervjuu Lõhmusega. Kes vaatas ainult TV-st, siis soovitan kindlasti kuulata järgi ka pikem intervjuu ERR portaalist, mille linki siin kommentaarides juba jagati.
Kahju tegelikult, et TV eetris üldse sellist lühendatud versiooni näidatakse. Väga harva vaatan selliseid saateid otse. Seda ootasin ja vaatasin, aga TV versioonist kohati ei saanud lõpuni aru, mida Lõhmus täpselt öelda tahtis. Pärast vaatasin siis portaalist täispika uuesti ja nagu öö ja päev… Pealtnägija võiks juba intervjuu alguses mainida, mitte alles lõpus, et kes tahab päris vestlust, see mingu portaali. Siis ei peaks pooliku asjaga aega raiskama.
Kuna see on LHV foorum, siis kasutan seda lõime või võimalust hetkel ära ja kirjutan ka oma jagamata mõtteid juurde. Hoiatan, et juttu ei ole ainult LHVst 
Alustasin investeerimisega umbes 6 aastat tagasi, kui loodi investeerimiskonto süsteem. Tagantjärgi mõeldes kahju, et varem ei alustanud, aga hea, et vähemalt siis alustasin. Ka siit foorumist olen inspiratsiooni saanud, aga täna kahjuks tundub see siin kuidagi palju vaiksem ja samal ajal negatiivsem, kui mõned aastad tagasi. Mul endal on aga veendumus, et mida rohkem kirutakse nii siin kui ka mujal, seda kauem see paigalseis kestab. Lahendusi on vaja otsida ja tööd on vaja teha ning samuti usun aitab kaasa ka see, kui ise siia piirkonda investeerida, kasvõi natukene.
Mäletan kuidas paar aastat tagasi helistasin Swedbanki mingis tehnilises investeerimisteemas ja esimese asjana hakkas “ekspert” mulle rääkima, et Eestisse polegi üldse mõtet investeerida, et olen ju noor inimene, kes nagunii tahab siit ära minna, siin midagi ei kasva jne. Kui isegi pangast tuleb selline suhtumine, siis ega midagi ei kasvagi. Samas soovitati mulle kohe erinevaid Roburi fonde, mis pidid Ukraina ülesehitamisest tulevikus kasu saama. Mina mõtlesin siis ning mõtlen siiani, et kui Ukraina sõda on üks põhjuseid, miks meie turg all on, siis sõja lõppedes võiks ju ka siin taastumine tulla ehk tundub loogilisem ja turvalisem investeerida siia. Ja kui me ise siia ei investeeri, siis kes investeerib? Omal maal tahaks ikka ise “peremees” olla. Täna tundub selleks parim aeg, sest hinnad on paljudel ettevõtetel endiselt üsna madalad ja väliskapital kardab. Ja noore inimesena siit ära kolida ma samuti ei soovi.
Aktsiatega on hea see, et saab alustada kasvõi 1 euro kaupa ja sisuliselt nii ma alustasingi. Tänaseks olen 6 aastaga Balti turule kogunud portfelli, mille väärtus on umbes minu kahe aasta palk. Dividendide mõttes annab see juba päris arvestatava lisa, aga praegu reinvesteerin veel kõik muidugi edasi. Esimesed aastad investeerisin siis, kui midagi üle jäi, aga muidugi investeerimine motiveeris vähem tarbima, et rohkem üle jääks. Rohkem kodus olemist, trenni, lugemist, puhkamist, enda asjade tegemist ja ka töö asjade tegemist, milles intervjuus juttu oli. Summa, mille tõenäoliselt oleksin ära kulutanud, esmaspäeval investeerisin.
Nüüd alles viimased 1–2 aastat olen juba kindla summa kohe enesekindlalt ära investeerinud ja siis vaadanud, palju jääb niisama kulutamiseks. Eks igaühel on oma loogika ja strateegia, aga mina olen seni niimoodi toimetanud. Lihtsuse ja dividendide pärast peamiselt Balti regiooni investeerinud ning nagu ka eelnevalt mainisin, kuidagi hea tunne on omada tükikest meie enda regiooni ettevõtetest. Alustades ei olnud plaanis nii suureks siinset portfelli ajada, just enda sissepandud raha mõttes, aga Ukraina sõja pärast olen seda teinud just rohkem, mitte vähem. Hinnad on minu hinnangul jäänud või läinud lihtsalt liiga madalaks.
Muidugi suures pildis see minu kahe aasta suurune palk on mitte kui midagi, aga abiks ikka. Vaadates näiteks tänast LHV hinda, siis väga tahaks enda raha eest juurde osta, aga olen otsustanud, et järgmise osa paigutan nüüd rohkem mujale turgudele ja samuti praegusest kogu Balti portfellist on ka LHV osakaal mul juba umbes 40%. Meie turg liigub siin kuidagi nii, et pikalt on kõik nagu “tammi taga kinni”. Merko tiksus pikalt kuskil 11–15 vahel, siis järsku üle 20 ja kohe pärast seda üle 30. Mul on tunne, et LHV-ga juhtub varsti midagi sarnast, et kui see 4 piir uuesti ületatakse, siis sealt 5-6 € suunas võib liikumine juba väga kiire olla. Ja eilne Lõhmusega intervjuu pigem seda usku kasvab juurde, mitte ei vähenda.
Meeldis isegi see, et ta ei teadnud, või väidetavalt ei teadnud, mis hinnaga turul hetkel LHV aktsiaid müüakse ehk ei keskendu hinnale vaid ettevõttele. Mina muidugi olen viimased aastad sendi täpsuselt kõikide Balti börsil olevate ettevõttete hinda teadnud ja iga langus või paigalseis ainult rõõmu tekitanud, sest saab ju odavamalt kätte.
Ilusat neljapäeva jätku ja rohkem usku!
9 Likes
See on üks arvamus, mitte reegel. Minul puudub halduriga emotsionaalne side ja pangad ei ole heategevusorganisatsioonid – haldur ei istu seal selleks, et mõelda, kuidas sulle võimalikult hea pakkumine teha.
Saan enda halduriga hästi läbi, aga mind huvitab eelkõige laenumarginaal, mitte see, kes pakkumisega tegeleb. Tegelen hetkel ühe laenu refinantseerimisega ja võtsin ka konkureeriva pakkumise – misjärel parandas kodupank oma pakkumist. See on see, mis klienti reaalselt mõjutab, mitte halduri nimi e-kirja allkirjas.
Kunsingu tsitaat kõlab kena, aga „stabiilsus“ ei tähenda, et samad inimesed peaksid igavesti samadel toolidel istuma. Stabiilsus on see, et pank suudab oma teenust pakkuda ja konkurentsis püsida – mille jaoks on aeg-ajalt vaja just neid muudatusi, mida siin saapaandmiseks nimetatakse.
3 Likes
Siin ongi vahe suurkliendi ja suvajorsi vahel.
Suurklienti huvitab, et tal on asjatundlik haldur, kes natuke mõtleb kaasa ja teab teda ja ta firmat, mitte ei vaata igakord ekraanilt numbreid ja ei püüa nende põhjal tuvastada, kellega ja millega võiks olla tegu. Varsti vaatab neid numbreid AI.
2 Likes
Imelik diskussioon.
Lõhmus lihtsalt ütleb avalikult, et LHVsse on oodatud (noored) näljased karjääriinimesed, kes soovivad nii 10 aastat paugutada, et siis rahulikumalt võtta ja muule elule keskenduda kui huvi (seda sama ju näiteks Toomsalu just teinud… seda te ei kiru). Ja kõigile teistele sobivad skandinaavia pangad, kus on kogu suur kommunikatsioon selle töö-pereelu tasakaalu ümber. Kuigi igaüks saab ju aru, et need tasakaalustajad karjääriredelil kuskile väga ei jõua, sest pingutajad jooksevad ka nendes majades teistest ette. Ja see ongi ju ok. Iga asi tuleb millegi arvelt. Isiklikult arvan, et see tasakaalustamine ongi üks suur ühiskondlik häma, sest päeva lõpuks jääb kõiges ikkagi veidi vajaka ning stressitase on suurem vs inimesed, kes jagavad elu etappideks. PR-iks on lihtsalt see pehme skandinaavia jutt parem.
Üldiselt ei saa hästi aru sellest suurest jutulaulust, mis siin ühiskonnas on tekitatud ja miks peaks see klienti häirima kui tema kodupangal on motivatsiooni pingutada. See toob ju pikas plaanis kaasa ka paremad tingimused tollele kliendile. Nutulaul on nagunii konkurentide keerutatud, et kasutada hetke ära. Ärge olge nii naiivsed…
13 Likes
Et siis ettevõte ei tohi inimesi välja vahetada, kui ajad nõuavad teistsugust toimetamist?
Ma ei ole tegelikult kuskilt kuulnud, et seda 10% oleks reaalselt kuidagi rakendatud. Küll aga olen ma LHV puhul näinud viimase paari kuu jooksul muudatusi juhtkonna tasemel, millel on olnud ka selged põhjendused.
Mida suuremad on laenukohustused, seda olulisemaks muutub laenumarginaal. Mul on ca 3 miljoni € eest laenukohustusi ja mind, suvalist jorssi, huvitab väga palju mul marginaal on. Aga võib olla siis neid, kellel on 30 miljoni eest laene see ei huvita ja maksavad lihtsalt rohkem, sest haldur on tore.
5 Likes
Pangal on olemas väga suured kliendid kellel polegi laene. Arveldused, kontsernikontod whatev. muu huvitab neid, õigemini see, et need teenused oleksid tasemel.
1 Like
… vaevalt seal “telliste ladumise” laadset tööd silmas peeti, millest kellapealt end välja lülitad… kes samast pölvkonnast ja samalaadse ettevötte ülesehitamiskogemusega, see möistab… teised ehk polegi sellex suutelised…
Ma rääkisin aiast, sina aiaaugust.
Täiesti erinevad teenused ja erineva suunitlusega haldurid.
1 Like
Järelikult on sulle sattunud hea haldur, kes sulle on suutnud välja võidelda hea marginaali. Kui oleks vastupidine ehk haldur, kes ütleb, et ei saa, pole võimalik, marginaal kõrge?
Sama panga puhul on paraku selline kogemus olemas, kus kaks erinevat haldurit töötavad kliendi jaoks täiesti erinevalt.
1 Like
Haldurid peaks ideaalis teadma klienti, eriti olulist klienti, rohkem kui lihtsalt numbririda ekraanil, käib kõigi teenuste kohta. Laen on vaid 1 teema mitmetest.
LHV jaoks võiks murdeline probleem olla:
- liiga palju raha kontol, mida ei suudeta välja laenata,
- kallid laenumarginaalid
- Lightyeari / Robinhoodi taolised fintechid söövad ära investeerimisteenuste kliendid
- pensionifondide üksus hakkab jälle ajama mingit mudru, et madalad tasud pole olulised
Kõik karjub sinna suunda, et strateegia on “Ärge muretsega, klient maksab kõige eest!”
Peaks aga olema: kuidas luua kliendile maksimaalset lisaväärtust?
5 Likes
Aga miks see diskussioon imelik on? Just huvitav arvamuste vahetus.
Tegelikult Lõhmus ei öelnud ainult, et LHV-sse on teretulnud näljased karjääriinimesed, vaid et teistsugustel ei ole seal kohta - minu arvates on see erinev sõnum sellest mida sina ütlesid.
Olen töötanud nii eestis kui ka pikalt välismaal ning olen näinud nii siin kui seal väga võimekaid (ja edukaid) 30-ndates, 40-ndates kui ka 50-ndates inimesi, kellel on nii pered kui hobid. Ma ei usu, et selliste inimeste välistamine (isegi jutu tasemel) kuidagi LHV-le kasuks tuleb.
Oma väite kinnituseks lisan, et mina tegin Swedi oma firma konto sellepärast, et LHV ei ole 3-4 aasta jooksul suutnud lahendada skandinaavia dividendide kõrgema maksumääraga maksustamist - sellise probleemide identifitseerimine ja lahendamine ei vaja pühapäeval töötamist, ega 16 tunniseid tööpäevi vaid pigem tasemel juhtimist. Aga see on minu arvamus.
13 Likes
Oli juttu Igast pühapäevast?
Kui Eesti eurole üle läks, vehkis terve hulk inimesi ka aastavahetusel tööd teha.
2 Likes