Suppi lahjendatakse ka praegu. Piltlikult öeldes, kui enne valati supile vett peale, siis praegu tõstetakse supipaksu välja.
Seda enam kui suuromanik räägib, et vaid 10% töötajatest on hoidmist väärt.
Suppi lahjendatakse ka praegu. Piltlikult öeldes, kui enne valati supile vett peale, siis praegu tõstetakse supipaksu välja.
Seda enam kui suuromanik räägib, et vaid 10% töötajatest on hoidmist väärt.
LHV Group avaldas aprilli finantstulemused: LHV Groupi tulemused aprillis 2026
LHV Group
LHV Pank
LHV Bank
LHV Varahaldus
LHV Kindlustus
Kuidas puudutab kui asjalik juht lahkub teise firmasse tööle? Kehvasti ütlen sulle. Peale Madist on asi külgsuunas või isegi nokk alla läinud. Amet küll teine, kuid asjalikke mehi lahknud LHVst omajagu juba, kes avalikuses läbi käinud.
Hetkel tundub LHVs suur segadus. Viimased Aprilli numbrid ka ei ole kiita tulude suhtes. Vähemalt pole kliente lahkunud peale “meedia skandaali”.
Hakkab looma. Mitte liiga kiiresti, aga soovitud suunas. Neto intressitulu 19,9 mln eurot. Põhi oli nov 17,5, mai-sept ca 18,5 mln eurot. Võib lahjat mürki võtta, et edaspidi alla 20 mln eurot see number ei jää ja kuu tulem on parem kui 12 kuud tagasi. Meeldivaim number aprillis oli kulud 13,6 mln eurot ( 2,7 mln eurot väiksem kui märtsis, üllatavalt volatiilne…). Minu jälgitav rida tulude ja kulude vahe oli aprillis 10,6 mln eurot (eelnenud kolme kuu keskmine 9,4 mln). Allahindlused tavapärased (Eestis tehti lisaprovisjone, Londonis veidi vähendati). Mina usun.
P.S. tänud Rain Lõhmusele, kes laeva õigele kursile tagasi pööra(ma)s. Seda raputust vajas isegi LHV. Nüüd, kus asjad paremad peame tunnistama, et vahepeal tehti siiski mitmeid valesid otsuseid ja fookus sai küsitava koha peale. Ilmselt laenati rohkem ja kallimalt kui vaja. Ja saada suurimaks, kõlas uhkelt, aga kas ka ratsionaalselt. Ilmselt mitte. Ja ideid ning uuendusi on vaja ka LHV jaoks noppida finantsmaailma uute mudelite pealt (Wise, Revolut).
LHV Pank: klientide arv kasvas aprillis 2 939 võrra
LHV Bank: Jaeklientide arv kasvas aprillis 2 583 võrra (+ettevõtted)
Bank läheb klientide arvu kasvult kohe pangast mööda. Neil on mingit sorti inflection toimunud, alles paar kuud tagasi oli 500-700 klienti kuus. Tähtsad teenused alles tulevad kohe-kohe: ISA kontod ja arvelduskrediit-krediitkaardid.
Laenukasv sipleb natuke mudas. Iraagi sõja mõjud ilmselt ![]()
EDIT: Pärast edukat agent-tehisintellekti kontseptsioonitõestust on LHV Bank sõlminud pikaajalise partnerluse, et juurutada lähitulevikus tehisintellektil põhinev klienditugi jaeklientidele.
Tegemist siis ilmselt sellega:
https://gradient-labs.ai/use-cases
Good points! Loodame parimat.
Pea no hoogu. Ettevõtluses, eriti panganduses ei kandu juhtkonna muudatused nii kiiresti tulemustesse. Tänased tulemused on 99% eelmise juhtkonna töövili.
LHV-d alles hakatakse uutma.
Kavandatavad muudatused LHV Groupi ja LHV Panga juhatustes
Tundub, et on tekkimas mänguplaan nagu ka Lõhmus Pealtnägijas ütles.
Kõlab rohkem nii, et see 10% nõrgemaid saab saabast. Sedakorda siis kahjuks lausa juhatuse tasemele välja jõudnud nõrgad.
Ühte lausesse kinni jäämise asemel võiks suuremat pilti üritada vaadata.
krt, nagu mingi ajakirjanik, puude taga metsa ei näe
Ma saan aru, et sotsialistliku mõttelaadiga inimesed on sotsmeedias ärritunud välja ütlemiste kohta, aga mina küll kapitalisti ja LHV aktsionärina vaatan neid plaane ja sõnavõtte “Hell Yeah, lets make more money!” pilguga
Vist jälle väärtusküsimus nagu meil siin ühiskonnas iga teine asi viimasel ajal.
Inimesed vaatavad asju enda positsioonilt. Minule Raini eilne intervjuu väga meeldis. Eesti ja ka muu Euroopa probleem ongi ju selles, et keegi enam s*ttagi teha ei viitsi. Põhiline on see, et saaks ainult nendelt, kes pingutavad ja riskivad midagi ära võtta, selle asemel, et midagi juurde luua.
Olen terve elu olnud ettevõtja ja kui vaja, siis teen ka pühapäeva õhtul kell 21 tööd. Ma ei saa aru, et mis selles nii erilist on. Ka palgatöötajana pingutades annab see võimaluse rohkem teenida ja edukam olla. Ja keegi ei sunni, kui ei soovi rohkem tööd teha ja teenida, siis võib ka kuskil 8-17 lösutada.
Kellel lugemine ja kuulamine vajab järele aitamist või “delfi pealkiri kui tõeallikas” väheke konteksti, siis
Täpne tsitaat:
“Mulle meeldib kui inimesed teevad õhtuti tööd, näiteks pühapäeval ka, mõnele võib tunduda see väga julm, aga kui see on see, mida sulle meeldib teha, et miks sa peaks pühapäeval, ma ei tea, televiisorit vaatama, või tingimata grillima, et kui sulle meeldib rohkem mingit asja edasi viia”
Seega delfi pealkiri “Rain Lõhmus: LHVs pole kohta inimesele, kes pole valmis pühapäeval tööd tegema” on pahatahtlik väärtõlgendus.
Sellegipoolest edastan oma tänu, odavam aktsia hind on ikka kasuks.
Eks kõik on nüüd öeldud ja rahu majas, vana veteran visatakse välja, eks too oligi juba oma tooli augu kulutanud, käed pepu all istudes.
Läksin lingile ja kuulasin intervjuud -minu arvates ei olnud see pealkiri “pahatahtlik väärtõlgendus”.
Kui ma pean hindama, kas see pealkiri väljendas RL väljaöeldut, siis kindlasti pigem väljendas. Tuletan veel meelde, et juttu oli “missioonitundest”, mis peaks “profitiimil” olemas puhkepäeval nt perekonna ja/või hobide asemel. Kui kogu see “profitiim” on tasustatud samamoodi nagu panga juhtkond (st saab osa firma väärtuse kasvust), siis on see ootus ehk isegi põhjendatud (eeldades, et ootused olid mõlemapoolselt selgelt välja öeldud), aga ma millegipärast kahtlen selles (parandage mind kui eksisin). Ma küll ei ütleks, et inimesed kes töötavad ca 8 tundi tööpäeviti pühendunult on väärt “rahvasportlaste” nimetust, mitte et see just väga solvav oleks, aga vihje on selles intervjuus väga selge.
Riiki võib alati kiruda, aga LHV aktsionäri vaatenurgast oli see Lõhmuse intervjuu pigem ikka pettumus. Eriti see koht, kus ta räägib, et mingit plaane ega retsepte veel nagu polegi, kuidas seisakust välja tulla ja on vaid “migid alged” ja “mingisugune playbook”.
Juba paar kuud on siin hirmsast ajakirjanduse vahendusel tolmutatud, et LHV on stagneeruud värk, kus (osad) töötajad eelistavad pigem porgandeid kasvatada, kui oma tööd teha, aga peale tõdemuste, et “nii enam edasi ei saa” ja “Eestile pole enam mõtet keskenduda”, pole ka ideid ja veel vähem plaane, mida muutma peaks (lisaks layoffidele).
Siin valitseb kohati hurraa-optimism, et no nüüd lööb aktivistinvestor korra majja ja kohe-kohe hakkab tohutu laienemine kuhugi ja maailmast siia kokku voolama hakkavad rahavood uputavad varsti kontod üle, aga sorry - mina ei näe veel niipeagi midagi tulemas. Selleks, et hakata Euroopas laineid lööma, kulub esiteks ropult kapitali ja siis veel aastaid aega, enne kui asi skaleerub selliseks, et midagi tagasi hakkab tiksuma. Mistahes brändi üles töötamine globaalses keskkonnas on kümnendipikkune ülesanne ning seda tuleb teha keskkonnas, kus agressiivsed ja hästi kapitaliseeritud fintechid kulusid kokku hoidmata aina suuremaid lõuatäisi kommertspanganduse leivakotist endale rebivad.