Lõhmuse jutt mõistlik. Juba kui Kiisel pandi esiotsa LHV Panka juhtima, olin skeptilime. Ütleme turundus osa LHV-l ka ok, aga kogu disain ja UI vb vajaks teist nurka tõesti. Arvan ajakirjandusel vaja klikke ja teema puhuti üles. Kindlasti lahkub kliente veidi ja rabistatakse aga karavan làheb edasi. See normaalne, et uus juht teeb tiimi ümber enda moodi. Küll aga UK kohta, kas inglaste üle kontroll säilib? Loodame!
Pole kindel kas virtuaalkaardi kuutasu on nii suur raha, et kliente kaotada
rahulik ja asjalik kommentaar M.Toomsalu poolt ÄP-s (paywall):
lühilõigud
" …
raadioeetri emotsioon ei paista trükis samasugune.
…
panganduses oodatakse nõukogult äriseadustikuga võrreldes oluliselt suuremat panust.
…
Üldiselt võiks teema lõppenuks lugeda ja uuele strateegiale keskenduda.“
Juhtimispsühholoogias on samuti teada põhimõte, et töökeskkonnas ei pruugi kolleegid või meeskond täpselt mäletada, mida juht ütles või mis sõnastust kasutas, aga kõige tugevamalt jääb meelde see emotsioon, mida töötaja sellel hetkel tundis. Serveerimisoskus (ka konstruktiivse kriitika edastamiseks) on seetõttu äärmiselt oluline.
Solvunud või tööandjas pettunud töötaja, kellele jääb tunne, et tema panust ei väärtustata, on harva nii pühendunud ja tulemuslik kui ta võiks olla.
See selle asja võlu ongi, et kui ta tunneb, et tema panust ei märgata või lausa alavääristatakse, siis on tal vaba tee lahkuda ja leida koht, kus kõike seda märgatakse. Ei ole keegi meist kiriklikult ühegi tööandjaga paari pandud.
Kindlasti on ka neid, kes tunnevad, et neid on märgatud ja ei tunne end kuidagi öeldust puudutatuna, eks igaüks ise teab kuhu ta end positsioneerib- kas enamuse hulka kellega soovitakse jätkata või vähemuse hulka, kes tunnevad, et nende aeg organisatsioonis võib olla läbi saamas.
See oli pikk intervjuu ja palju ümmarguseid küsimusi Äripäeva poolt, millest sai lõpuks igasugu asju välja noppida. Mõned vastused olid küll üsna ebaõnnestunud.
Ajastu on selline, et näiteks meeste-naiste võrdsuse küsimustes ei saa nalja teha.
Lugesin ka tänast Delfi ärilehe artiklit ja sain teada, et töötajad on Rain Lõhmuse jaoks vaid kulumaterjal, kelle saab pärast ärakasutamist uute vastu vahetada. Siit saab teha järelduse, et samasugused lüpsilehmad on ka LHV kliendid. Tuletati mulle uuesti meelde, et enamus tippjuhte on kas sotsio- või psühopaadid (igaks juhuks mainin, et ma ei ütle seda Rain Lõhmuse kohta). Õnneks olen ammu juba oma rahadega LHV st lahkunud, ega pea täna seda sammu tegema.
PS. Lhv foorum.on hea.
Jutt sellest ÄL loost? Täiesti selge tekst, et plaan on teha ‘Hansapanka’ noorte ja ‘näljastega’ mitte sanatooriumit sammaldunud kividega. Eks mõne jaoks vb tõesti tundub õudne idee.
Ilus… kõnealuse tolmupilve üleskerkimine ei tähenda mittemidagi muud, et mugavustsoonis tööltiksujatele öeldi Lõhmuse suu läbi välja, et majandus on vindunud juba niikaua, et käes on julmade personalikärbete aeg. Ja ei ma ei räägi siin üldsegi LHV töötajatest vaid üldisemalt. Sest teadupoolest erasektoris palgaraha ei tule mitte eelarvest, vaid tuleb kõigepealt välja teenida. Lisaks pani see ka kindlasti neoaadli (loe: riigipalgalised) muretsema, et äkki jõuab ka detsimeerimiskirves kunagi nendeni…
Juba ammu oleks aeg hakata tädiautomaate AI vastu välja vahetama.
Ausaltöelda ei tahaks ka, et näiteks AI-Kättemaksuamet hallutsineeriks mulle mingi täiesti alusetu või siis alusega võrreldes täiesti ebaproportsionaalse nõude, mida “tasuda 10 päeva jooksul” VÕI MUIDU…
Totu, sa laskud ka kohe äärmustesse. Üks näide: võta mingi suvalise alla 10K elanikega kolka-KOV teenistujate nimekiri ette. 4-5 raamatupidajat, kamaluga igasuguseid ehitusnõunikke, vallaarhitekte, sülega sekretäre ja registripidajaid … kõik käiks siiani nagu pastaka ja arvelauaga.
Ahjaa, paar itimeest ka sinna otsa veel, kes sellele tädiarmaadale vahepeal arvutile restarti tegemas käib ja printeril tahma vahetab.
Sageli on probleem hoopis selles, et ametnik tahaks mõnusalt kontoris istuda, aga peaks oma tagumikku natuke sagedamini õue vedama - hankedokumentide lugemise kõrvalt ka päriselt vaatama, mis tasemega on teehooldus või enne liikluskorralduse tellimist päriselt vaatama, milline ristmik liikleja pilgu läbi tundub. Puude või toetuse määramisel päriselt inimesega suhtlema, näiteks.
Need on kõik sellised ülesanded, kus AI ei aita. Jah, raamatupidamisel võib-olla, aga mitte seal, kus ma praegu nende KOV ametnike puudujääki näen.
Vabalt võiks suvalise KOV majas kaks-kolm korda detsimeerimist läbi viia ilma, et reakodanik mingitki muutust märkaks. Võibolla hoopis need kes midagi teha või ehitada üritavad saavad hoopis kergendatult hingata. Või on ehk hoopis tulemuseks see, et ülejäänud kes alles jäid ei lähe neljapäeva pealelõunast minema, et reede üks “pingeline” kodukontoripäev teha. See mõisa köis lohiseb ikka täna nii räigelt, et halb on vaadata ja seda pidu hambad ristis kinni taguda.
AI teema arendamine siinses kontekstis on tõesti arusaamatu. Kogu selle LHV saaga tuum on ju selles, et tegemist oli meie kultuuriruumis väga ebaõnnestunud väljendusega. Sisuga võib ju nõustuda. See ei ole muidugi ainult meile omane. Nüüd aga on üks siinne suuromanik arvanud, et on hea idee sellele reele astuda. Ei ole. Omanik võib oma ettevõttega teha mida heaks arvab. Kas see ka alati tark on?
Vähetõenäoline, et see 2-3 x detsimeerimine oleks reaalselt teostatav nn. tavalistes vallavalitsustes. Võimalik, et suurtes kohalikes omavalitsustes nagu Tallinn/Tartu/Pärnu/Narva oleks ehk teostav.
Aga tüüpilises tavalises vallas on ainult miski 25-40 inimest tööl. Ja seal eriti ei ole reaalsuses õhku sees. Sotsiaalabi ja ehitus ja kohaliku hariduse korraldamine on asjad, mis peaksid enamvähem mõistlikult ka tehtud saama. Ja selleks on mingit adekvaatset kogust inimesi ikkagi vaja.
Üks positiivne näide meil ju on, kus riik DOGE-t teeb: Tiivas: töötukassa koondab ligi 170 inimest
(Töötukassa oli muidugi rämedalt pahaloomuline kasvaja ka, kus ametnikud endale pidevalt ise tööd ja uusi funktsioone välja mõtlesid.) Nüüd võiks sama hooga ülejäänud riigi (kontori)ametid ka läbi käia, personali pikkuse järjekorras üles rivistada ja “paariks-loe” teha.