Kui Eesti tööstus on kaotamas oma konkurentsivõimet, siis milline on selle mõju pangandusele?
Joakim Helenius: odava allhanke pidu on läbi. Eesti tööstust ootab karm ärkamine
AS Fenestra pankrotis, tagatisi ja kinnisvara pole (AS FENESTRA | e-Äriregister):
Ajad, mil pankurid olid ühiskonna koorekiht, on jäädavalt möödas.
Kes siis uueks koorekihiks saab? Proletaarlased?
Lõhmuse kriitika on tervitatav, 2025 jäädi finantsplaanile alla, 2026 I kvartal väga nõrk. Rahulolematuks on põhjust. 10% nõrgematest välja visata on ainuõige otsus.Töötajad ootavad igal aastal palgatõusu ja olematute tulemuste eest preemiaid(optsiooniprogrammi raames) realiseerida. Palgad on niigi LHV-s kõrged, töötajate optsiooniprogramm tuleks kaotada. Aktsiad tuleks tagasi osta tühistamise eesmärgil, mis oleks aktsionäri vaates palju parem. Kui LHV plaan oli aastaks 2030 vähendada töötajaid 50%, siis tuleks sellega hoogsamalt tegeleda.
Kui õigesti meeles, siis eelmisel juhil õnnestus ainult 60 inimest koondada. Töötajad ei suuda omaniku vaates mõelda, kirjutan Lõhmuse kriitakale kahe käega alla. Muutke kurssi ja kiiresti 
Päris kummaline on lugeda aktsionäri(?) arvamust, mille järgi tulemustest sõltuv optsiooniprogramm on paha. Kui eesmärgiks on palehigis-nui-neljaks-tähtede-poole, siis peaks aktsionär rõhuma just “palgad alla, optsiooonid üles”. Kui optsioon on rahas ainult 15+% (aasta kohta) kasvu pealt, siis miks see aktsionäri peaks pahandama?
Võrreldes Swedbank’iga on LHV aktsia selge pettumus. Aga ettevõtte edukus sõltub ikkagi juhtkonnast, sh personali ja palgapoliitika otsused.
Vabandust, kui sain su mõttest valesti aru. Mulle jäi mulje, et väidad justkui, et Lõhmus võlgneb oma vara töötajatele – sellest ka mu eelnev kommentaar.
Minu point on pigem see, et tema vara on tulnud eelkõige tema enda investeeringutest ja riskidest LHV ülesehitamisel. Töötajad on oma panuse eest saanud tasu (sh optsioonid), seega ei näe siin põhjust rääkida, nagu keegi oleks kellelegi “villa ostnud”.
Kus ta siis pettumus on, Swedi aktsia on 10 aastaga vaevalt kahekordistunud, LHV aktsia hind kasvanud peaaegu 5x.
Ei ole mõtet konteksti süvenemata siga ja kägu võrrelda, see et vahepeal Swed (-ja Danske -ja Nordea) põhjas käis - sellel olid põhjused.
Vaatame kuidas edasi, ja kas Swed (-& Co) suudavad nüüd olles kriisidest enamvähem taastunud näidata LHV-st kiiremat kasvu.
See on imelik jutt, et mitte öelda halvemini. Pangas teevad raha ajud ja inimesed. Neid alavääristada ei tee seda. Eriti arvestades, et ise on neid valinud sinna. Miks üks omanik on otsustanud nii teha, ei tea. Kui soovida karmi liini ajada on selleks palju paremad võimalused. See, mis hetkel toimunud on lihtsalt madalalaubaline. Ei ole LHV tase.
Ega inimesed on ju kümneid aastad sama võimekad ja ei mugandu?
Paljud teenisid oma optsioonid ja raha tehti mitte enda hea tegevuse pärast vaid (neile) soodne väliskeskkond tõi need lihtsalt “koju”. Rotatsioon on struktuurides igal juhul teretulnud, eriti valdkondades, kus valitseb tihe konkurents ja toimuvad kiired muutused.
Saa üle oma solvumisest, kõike ei peagi läbi lillede kommunikeerima, vahel võib asjadest rääkida nii nagu nad on.
Pangas teevad raha ajud ja inimesed, mitte kapital? Laenavad ajusid välja?
Jagatavate optsioonide arv peaks sõltuma otseselt üksuse/ettevõtte tulemustest - tegemist on ju tulemustasuga. Jabur oleks see, kui jagatakse optsioone ilma tulemuseta, eriti kui tegemist optsioonidega, mis on kohe rahas. Ja kui kuskil pikalt tulemusi ei tule, siis loomulikult mõistlik teha vahetusi.
Jabur oleks tulemustasu maksta ka siis kui tulemus (kasumi kasv) tuleb euribori tõusust, mitte enda töö tulemusena.
Muidugi ja ka vastupidi - vahel võib olla suur töö tehtud, kuid tulemust veel rahas ei paista. Kindlasti on nõukogus piisavalt pädevaid inimesi, kes suudavad hinnata neid aspekte.
Nõus, tulemuste mõõdikuid on palju rohkem kui ainult kasuminumber.
Sõnumil “10% nõrgematest tuleb igal aastal välja vahetada” on ka flipside. Igat LHV-st lahkujat hakatakse nüüd automaatselt seostama “alumise 10%”, mis hakkab kindlasti mõjutama värbamist ja uute töötajate motiveerimist.
Huvitav sõnastus “10% nõrgematest tuleb välja vahetada”. Kes moodustavad nõrgemate grupi ja kui suur see kogu töötajaskonnast on?
Kui järgmist artiklit vaadata, kas siis nõrgemate grupp koosneb 700 töötajast ja neist hakatakse 10% kaupa töötajaid välja vahetama?
Igaljuhul naljakas lugu, töötajad kullatakse optsioonidega üle ja saadekse minema?
Sõber AI aitas aru saada et LHV’l on liiga palju töötajaid - tulu per töötaja on un 20% madalam võrreldes Swedbank’ga. Aga tööjõukulud per töötaja on selgelt kõrgeimad - st ei ole nagu nähtavat seost kõrgete palkade ja parima tootlikkuse vahel. Swediga samale tasemele jõudmiseks oleks tulusid vaja kasvatada u 20% või siis töötajate arvu samavõrra vähendada.
Ega mujalgi kerge ole. Näiteks Coopi juht andis korralduse üle 50 a naisi tööle mitte võtta.
Paistab, et furoori tekitasid peamiselt kaks fraasi, “rahvasportlaste” kõlks ning 10% kõlks.
Kui ma peaks Raini väljaöeldut tõlkima, siis võiks see olla umbes nii, et
… LHV on olnud viimastel aastatel liialt keskendunud koduturu ja võib-olla ka jaekliendi profiilile ja nõudmistele. Samas me näeme, et paremaid tulemusi tehakse juba ka naaberriikides, nendesse liigadesse, kus me mängida tahaks, me praeguse strateegiaga ei ulatugi. Selleks, et aktsionäride huve paremini teenida, peame liikuma kiiremalt, jõulisemalt, näljasemalt.
… LHV on läbi aastate värvanud parimaid inimesi. Täna oleme olukorras, kus meil on ühe parima tööandja maine, head kompensatsioonimehhanismid, tööjõuvoolavus 10% ringis. Selleks, et liikuda edasi, peame sisemised mõõdikud kohendama selliselt, et see 10% oleks väärtuspõhine, et me suudaksime hoida oma talente; et lahkuksid vaid need, kes mujale sobituvad paremini. Meil on tugev meeskond ja võimekad juhid, kellest suur osa on organisatsiooni seest välja kasvanud, sealhulgas Erki Kilu uue CEO-na. jnejnejne
Nendes mõtetes pole midagi otseselt vale, peale kehva kommunikatsiooni. Muidugi jääb täiesti arusaamatuks, kelle mõte oli saata ERR-i see vaene personalijuht, kes pidi juurdlema mingi Eesti töölepinguseaduse üle. Kiire sõnumi switch (mitte 10% lahti lasta, vaid paremini kureerida tööjõuliikuvust), selge ju, et avalikkus sh ERR lihtsalt trollis.
