Baltikumi puhul ei saa rääkida mingist aktsiaturust ja veel vähem selle tarkusest. Ettevõtete sügavusse ei vaata keegi ning peamine lappamine käib ÄP ja lihtanalüüsi pealt.
Mis puutub LHVsse, siis seda stocki pole täna enam mõtet osta Eesti kliendi “ninaga”. Lõhmus ju ütles otse koosolekul, et mingil hetkel tekkis loll eesmärk saada Eesti suurimaks pangaks. Kuigi LHV eesmärk tema jaoks on alati olnud 20% ROE.
Üldjuhul need kaks asja käsikäes ei käi ja Toomsalul tuligi suunduda uutele väljakutsetele. Praegu aga investor ostab UK ja muude turgude potentsiaali. Kõik muu on tore ja aitab selle potentsiaali realiseerimist finantseerida koos vahepeal pakutava dividenditootluse saamisega.
Eesti investorkond on kõrvetatud näppudega võlakirjausklikud praegusel hetkel. See on ka normaalne reaktsioon kui vaatad kust need aktsiad on oma liugu alustanud. Väga plaju punast on ees, mida soovitakse tagasi teenida ja võlakirjaga on seda kindlam teha. Seda näitavadki need tormijooksud 6.25% yieldiga 11 aastasesse Coop’i paberisse. Samas kui LHV annab sulle 4.8% yieldi hetkel, selle suurendamise plaani tulevastel aastatel + ärilise upside potentsiaali.
Ei ole soovitus vaid salvrätinurga analüüs investorkonna psühholoogiast Eesti börsil viimase 2 aasta käitumiste pealt.
LHV hind on viimased pea 5a paigal seisnud, dividenditootlus on olnud marginaalne, jäädes alla isegi tähtajalistele hoiustele. Mida need võlakirjaomanikud valesti on teinud? Siin keegi paar kuud tagasi ennustas, et järgmise 30 päeva jooksul tõuseb LHV üle 4€. 7 senti rohkem dividendi ja aktsia tõuseb üle 4€?
Kui keskmine eestlane eelistab LHV-le Swedi või SEBi, arvan, et justnimelt geopoliitilse riski pärast, mis ei ole kasutaja Siseinfo arvates argument, siis keskmine võõramaalane mis tahes mujal riigis ei hakka ammugi endise venemaa LHV-d eelistama, tehke neid plaane palju jaksate.
Ääremärkusena mainin ära, et oman nii võlakirju kui ka LHV-d. Lisaks veel pankadest Coopi, Arteat, Dansket ja Swedi. Selles pingereas on tootlus pika puuga parim olnud Danskes ja Swedis, võlakirjad koos Arteaga on 3-4 kohal ja Coop koos LHVga tublid viimased.
Kogu hoiuste turg kasvas ca. 3,5%, aga LHV kasvas 99%.
Äkki otsid ise pankade lõikes numbreid oma väite tõestuseks, miks mina seda peaks tegema. Otsi välja kas on rohkem kui 99% mahult kasvanud pankasid seal ja võrdle ise.
The UK deposit and savings accounts market saw sustained growth, supported by high interest rates, and was projected to grow over 3.5% annually.
Mina ei ole LHV panga fanaatik ja ei viitsi mingeid numbreid otsida. Küll on siitsamast foorumist jäänud meelde, et LHV laenumahud UK-s on absurd.
UK-s on umbes 20 panka. Neist ühe, Lloyds Banki hoiuste kogumaht 31.12 .2025 seisuga oli 496,5 miljardit naela, kasvades aastaga 13,8 miljardit naela. Sama panga laenude kogumaht oli 481,1 miljardit, kasvades aastaga 22 miljardit.
Nüüd kõrvuta neid numbreid LHV-ga ja arvesta, et see on kõigest 1 pank 20-st.
LHV hoiused 1,1 miljardit versus Lloyds 496,5 miljardit ja kasv 13,8 miljardit
LHV laenud 0,7 miljardit versus Lloyds 481,1 miljardit ja kasv 22 miljardit
Mis seal need suuremad pangad veel on, kelle numbrid võiks välja otsida? Barclays, Citibank, HSBC?
NatWest Group
ja Standard Chartered PLC sobivad samuti kasutaja marlin posti jätkuks.
NB Norra heaolu fond omab kõigis siin eelnevalt nimetatud Londoni pankades osalust.
LHV müüsid nad ära.
Ei maksa arvata, et Nicolai Tangen oma meeskonnaga loll on.
Mingi aega tagasi oli näiteks NatWest Group oluliselt odavam kui LHV
Kogu teema on see, et LHV on oma ainsal tõsiselt ette võetud välisturul suutnud näidata kasvu ja ellujäämist, see annab alust loota, et sama võib õnnestuda ka järgmistel turgudel kuhu laienetakse. Ei pruugi õnnestuda, aga vähemalt lootust on.
Et UK konkurentsist aimu saada, kõik need fin. institutsioonid võivad legaalselt hoiuseid UK-s korjata, paljud neist reaalselt LHV sarnaselt sellega tegelevad, kst aga konkurentsi on nkn piisavalt. Kui seal ellu jääd, jääd ka mujal kui ise pekki midagi ei keera.
Mati Alaver mõõtis ka oma suusatajate ja maailma tippude vahet protsentides, a`la sellel aastal on vahe väiksem.
Kogu teema on hoopis see, et kõik, kes on omale viimase 5a jooksul LHV-d ostnud, on oma raha lihtsalt kinni pannud ja pole midagi teeninud. Kui nad pole just 3,25 pealt ostnud ja 3,70 peal maha müünud. Selle aasta dividend väikest lohutust muidugi pakub.
PS! Luban, et kui hind jälle alla 3,30 kukub, ostan juurde.
Küllaltki sageli on innovatiivsete ettevõtete aktsiahind trepikujuline, st. istubki aastaid paigal, siis ootamatul hetkel sööstab kiirelt järgmise astmeni, kus istub jälle aastaid paigal jne. - kellele trepikujuline graafik ei sobi, sel ei tasu osta innovatiivseid ettevõtteid ilmselt. Võtmeküsimus on, kas järgmine innovatsioon viib järgmise kasvuhüppeni?
Võrdlus oli siin ennist Danske ja Swediga.
Selle pärast ongi väärtpaberitel erinevatel aegadel erinevad riskitasemed ja -hinngud. Sisuliselt võib ütelda ka, et Swedis ja Danskes istujad on oma raha seal 20 aastat kinni hoidnud. Miks just 5 aasta perspektiiv? Miks swed ja Danske sellise tõusu tegid? Kas swedi ja Danske põhjas ostmisel võis kaasneda mingeid riske?
Kas siit edasi panevad Swed ja Danske samamoodi jätkuvalt ületades LHV aktsiahinna kasvu mitmekordselt?
Igal asjal on oma aeg ja igal ajahetkel on omad riskihinnangud.
Finantsplaani esitluselt üks jäädvustus, tuleviku prognoos ei sisalda uut turgu aga sisaldab kasumist 50% dividendide maksmist.
Arvan ise et uueks turuks saab Saksamaa. Miks? Euroopa suurim majandus, lähiajal riigil suured investeeringud taristusse ja kaitsesse, Lhv portfellihaldurite ülim positiivsus Saksa majanduse suhtes ja lõpuks muidugi asukoht, Frankfurt näiteks, ei ole kaugel Šveitsist.
Revolut-il Saksamaal 2026 alguseks ainult 3 miljonit klienti, populaarseim on PayPal, ruumi on.
Naljakas jah kuidas Eestis kõik tiirleb alati vaid graafikute ümber ja keegi ei viitsi süübida, mis graafiku taga on. Igaüks, kes vähegi teab tausta saab aru, et Swedi ja Danske graafikud ei ole sellised kuna nad oleks hullult hästi siin äriliselt toimetanud tollel perioodil. Ühesõnaga suhteliselt mõttetu teemaarendus kasutaja marlin poolt.
Sa ei saanud pointist aru. Võlakirjade aeg oligi eelnevatel aastatel. Kasvõi tol kurikuulsal hetkel 2023 septembris kui pakuti 10.5% yieldiga LHV võlga. Hetkel ei ole asjad enam proportsioonis. Kas sa tõsimeeli ütled, et siit 10 aastat edasi annab LHV div yield + aktsiahinna kasv kokku vähem kui Coop´i 6.25% võlakirja intress aasta baasil?
Üks küsimus, mis väga huvitaks on see, et miks investor peaks omama põhimõtteliselt kõiki regioonis äri tegevaid panku? Aktsiate mõttes siis? Et nagu hea on iseenda vastu konkureerida?
Kaks poolikut klaasi. Üks näeb, et LHV on nii väike ja niru ehk pole pointi. Teine näeb, et LHV-l on meeletu ruum kasvada, enne kui üldse mingid piirid ette võiks tulla…
Hea teada! Ka mulle tundus 20 liiga vähe, aga ei viitsinud internetis surkida. Ainuüksi Eestis tegutseb juba 8 panka + 6 välisriikide krediidiasutuste filiaali.
