Grupi kasumit ei mõjutanud mitte kuidagi Briti üksuse intressimäära vahetustehingud. Need tehingud on tehtud vastu LHV Panka ning grupi tasemelt neid ei olnud.
Küll aga tekitab segadust soov saada grupi tulemus liites üksikute ettevõtete tulemused kokku. Omavahelised tehingud tekitavad siinkohal keerukuse, sest nendel tehingudel võib olla erinev käsitlus raamatupidamises. Ning hetkel see nii ka on, kus LHV Panga poolelt on need swapid turuhinnas ja LHV Banki poolelt rakendatakse “hedge accountingut”, mistõttu efektiivselt turuhinna volatiilsus kasumiaruandes ei avaldu.
Grupi peamine tulu tuleb intressitulust ning intressitulu sõltub eelkõige päevade arvust. Veebruaris oli kolm päeva vähem. Õigem on võrdlus vastu finantsplaani, millest oleme veidi ees.
Kas LHV Bank avab või avaks Eesti ettevõtetele arvelduskontod (UK-s), kui viimased soovivad maandada näit. geopoliitilisi riske?
Sama küsimus ka eraisikute kohta arvestades Venemaa agressiooni ohtu ning Lähis-Ida kriisi laienemise võimalust.
LHV Bank avab kontosid ainult eraisikutele. Konto avamiseks tuleb laadida alla LHV Banki äpp ning teha läbi isiku tuvastamise ja konto avamise protsess.
Kõige kiirem viis Bank Pangast suuremaks kasvatada: ida-euroopas teada anda, et on selline safe haven variant pakkuda UK-s.
Neid kel mure varade säilimise pärast on kümneid miljoneid.
Revolut sai ka just UK pangalitsentsi, näis seda teemat ka mõtlevad.
Siit me tuleme taas!
See ei ole tegelikult uudis, vaid iga-aastane teema.
Paari päeva eest saime ÄP-st lugeda, et Coopi allutatud 6.25% võlakirjadele peaks tormi jooksma (“Investorid ennustavad Coop Panga võlakirjadele suurt populaarsust”), samal ajal kui LHV1T-d saab 4.8% dividend yieldiga.
Laias laastus võib öelda, et kui LHV aktsia on 6 aasta pärast jätkuvalt 3.5-4 EUR, siis on sama tootlus, mis Coopi võlakirjaga.
Äkki ikkagi on mingi lootus, et LHV aktsia maksab selleks ajaks natuke rohkem?
Ja kui LHV1T peaks 2032. aastaks kukkuma 1 või 2 EUR peale, siis vist saab nende Coopi tagamata võlakirjadega väikeses ruumis isikliku hügieeni eest hoolitseda nagunii?
Kas lootus on investeerimisstrateegia?
2025 Grupi aastaaruandes lk 21 on lause:
“In response to the increasing share of fixed-rate lending, the Bank began using interest rate swaps and implemented hedge accounting.”
Meelis, millal täpsemalt 2025. aasta jooksul Bankis raamatupidamise põhimõtteid muudeti ja swappidega alustati? Kui swapid on ühes tütres turuhinnas ja teises hedge accountingus, siis kuidas investor Grupi enda kulusid kuistest aruannetest jälgida saab, teadmata swapi tehingu finantsmõju?
Veebruar 2026 vs veebruar 2025 on kuud sama pikad ja ühel juhul on raporteeritud Grupi kasum 6,4 ja teisel juhul 10,7 miljonit. Vahe on üle 3 miljoni. Pangal oli kasumlikkus ca 1 miljoni võrra väiksem ja sellele on objektiivne põhjus - veebruaris 2025 oli 6-kuu euribor vahemikus 2,6%-2,3%, st veel kõrgem, kui see oli veebruaris 2026 nähtud 2,1%-2,2%. Märtsis on euribori yoy võrdlus juba tasa. Ülejäänud tütarde numbrid veebruaris samas suurusjärgus aastatagusega. Parimate investorsuhetega börsifirma peaks suutma selgemini nende numbrite taga toimuvat oma investoritele lahti kirjutada.
Üks koht, kust näeb Grupi soolo tulemust, on kvartalite tagant avalikustatavad faktiraamatud, kuid seal tabelis on kaks numbrit, millest ma aru ei saa - äkki keegi aitab?
Mhm, tegu on tütardest Gruppi kantud dividendidega. Aga faktiraamatu kvartaalsete puhaskasumite plokis saaks “LHV Group (eraldiseisvana)” real näidata tegelikku Grupi soolo tulemust ilma, et investorid aruannetest numbreid otsima ja liitma-lahutama saata. Või kui peab, siis näidata edasi nii nagu täna, aga lisada sinna tärniga juurde, kui suur dividenditulu tuleks soolo tulemuse jaoks maha arvata.
Tere Joel,
Intressiswappe kasutame alates eelmise aasta keskpaigast. UK pangal on neid vaja, sest finantseeringu ja laenuportfelli intressipikkused ei klapi piisavalt hästi, kuni ei ole piisavalt enda hoiusebaasi.
Kuna tegemist on grupisiseste tehingutega, siis Grupi tulemustes need konsolideeritakse välja, ehk neil ei ole mitte mingit mõju grupi kuistele tulemustele. Tavapärane olukord sisuliselt ükskõik millises suuremas ja riigipiire ületavas grupis, kus üksikute ettevõtete raamatupidamislikke tulemusi mehaaniliselt kokku liites erineb tulemus grupi konsolideeritud pildist.
Selliseid tehinguid on meil kogu aeg olnud, tavaliselt on need olnud nii väikesed et tulem ei ole hakanud silma.
Väike nimekiri sisetehingutest, kus on mingil kujul erinev käsitlus:
- LHV Group’i investeering Banki (ühel pool EUR, teisel GBP, tulemus ei avaldu kasumaruandes vaid omakapitalis)
- Panga ja Banki vahelised intressiswapid (ühel kauplemine, teisel hedge)
- Panga ja Banki vahelised rahaturutehingud (valuuta ja tulude ümberhindlus vastu erinevat baasvaluutat, kasutades eri keskpankade kursse, mis fikseerivad ametlikud kursid eri aegadel)
- Panga ja Kindlustuse vahelised teenused (ühel sisuliselt teenustasukulu, teisel ajatamisele minev kindlustustulu)
Arvatavasti on midagi veel, kuid need tulid esimesena meelde.