Küsimus dividendiettepaneku kohta. Vastavalt LHV 2024. aasta majandusaasta aruandele oli 2024. aasta kasum enne tulumaksu 175 124 tuhat eurot, tulumaks 24 820 tuhat eurot ning puhaskasum 150 304 tuhat eurot. Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 148 968 tuhat eurot, ning enne tulumaksu ligikaudu 173 567 tuhat eurot, kui jagada tulumaks omanike ja mittekontrolliva osaga proportsionaalselt. LHV Grupil on 324 189 tuhat aktsiat.
Vastavalt kehtivale dividendipoliitikale maksab LHV Group eeltingimuste täitmisel dividendideks koos sisalduva tulumaksuga 25% LHV Groupi aktsionäridele kuuluvast maksude eelsest kasumist. Dividend ühe aktsia kohta leitakse, ümardades arvutusliku dividendi ülespoole sendi täpsuseni.
Lähtudes eeltoodust ja arvestades dividendidele käesolevast aastast rakenduva tulumaksumääraga 22%, oleks dividend enne tulumaksu 13,38 senti ning netodividendina 10,44 senti aktsia kohta, mis peaks ülaltoodud põhimõttest lähtudes ümarduma üles 11 sendini.
Tänases aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teates teeb juhatus ettepaneku maksta netodividendina 9 senti aktsia kohta. Selle tulemuseni jõuab muuhulgas siis, kui lähtuda eelnevalt kehtinud dividendipoliitikast, mille järgi tasuti 25% aktsionäridele kuuluvast puhaskasumist, millest arvestati maha väljamaksele rakenduv tulumaks. Viimane on käesoleval aastal 22%, ning arvestuskäik oleks järgmine: (148 968 × 0,25 × 0,78) / 324 189 = 8,96 senti, ehk ümardatult 9 senti aktsia kohta.
Kui eeltoodud arutluses ja arvutustes ei ole olulisi vigu, siis küsimus: Millistest kaalutlustest lähtudes on tehtud dividendiettepanek, mis erineb kehtivast dividendipoliitikast?
Tervist,
Oleme oma dividendipoliitikat hoidnud võimalikult ühesugusena aastast 2015. Seda on muudetud vaid ühe korra kui Euroopa Keskpanga tõlgenduse tõttu tegime tehnilise muudatuse fikseerides täpsemini 25% joone. Selle poliitika mittemuutmine on olnud teadlik - see dokument peab olema stabiilne ning seda peab dividendide maksmisel järgima. Ainsa erisusena oleme dividende maksnud erineva printsiibi alusel aasta tagasi, kui tõstsime ühekordselt dividendimäära 35% peale.
See stabiilsus on teatud määral ka probleemiks - tulumaksuseadus on muutunud selle aja jooksul mitu korda ning iga kord on see toonud kaasa muudatused dividendidega seotud kuludesse. Seda avansilise tulumaksu ilmnemise, regulaarsele dividendile rakenduva maksumäära suhtes. Edasivaatavalt on rakendumas nn. julgeolekumaks, mis jälle hakkab mõjutama kokkulepitud printsiipe.
Dividendiloogika tuleneb avansilise tulumaksu eelsest ajast, kus dividend ise tekitas tulumaksu, mistõttu kasutusel maksueelne kasum. Dividendi arvutamisel võtame arvesse nii ettevõtte tegeliku tulumaksu kui arvestusliku dividendi tulumaksu (ajastus võib olla erinev aastanumbri osas). 2024 kasumi jaotamise osas jõudsime tulemini 9,00 (kolmas komakoht oli mingi väiksem number) senti, mille ümardasime 9 sendi peale.
Kui oleks lootus, et maksufestival on lõpuks ühele poole saanud või vähemalt maksustamisprintsiibid ei muutuks igal teisel aastal, siis uuendaksin hea meelega dividendipoliitikat, niiet oleks võimalik aruannetes esitatud numbrite pealt 100% õige tulemus välja arvutada. Aga tundub et on veel vara… Seni saab infot nii kvartaliaruannetest, kvartaalsest faktiraamatust ning ka aastaaruandest. Igas neist on ära toodud meiepoolne arvutus perioodi tulemuste pealt tekkivast dividendist.
Küsiks veel sirjoonelisemalt: Kui dividendidele rakenduv maksukoormus on suurenemas, siis kas on kaalutud alternatiivseid aktsionäride vara väärtuse tõstmise võimalusi, nagu näiteks aktsiate tagasiost?
jah, oleme kaalunud. Samas on see teema, millest isegi üldises võtmes rääkimine eeldab eelnevat regulaatorilt loa olemasolekut. Kui kehtivat luba lauasahtlis ei ole, siis isegi investoriga arutelu võib kaasa tuua karistuse reeglite mittejärgimise eest. Seega palun mõistmist, kui tõmban siinkohal joone ja panen punkti.
Lühem veebruarikuu tõi tavapärasest väiksemad intressitulud, kuid LHV tulemust toetasid suurenenud ärimahud.
LHV Groupi laenuportfell kasvas veebruaris 65 miljoni euro võrra, sellest 19,5 miljonit Eestis ja 45,3 miljonit eurot Ühendkuningriigis. Konsolideeritud hoiuste maht vähenes 285 miljoni euro võrra. LHV juhitud fondide maht suurenes 14 miljoni euro võrra. Veebruaris tehti 6,4 miljonit finantsvahendajatega seotud makset.
LHV Groupi puhaskasumiks kujunes veebruaris 10,7 miljonit eurot. LHV Pank teenis puhaskasumit 9,8 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 472 tuhat eurot. LHV Varahalduse puhaskasum oli veebruaris 159 tuhat eurot ja LHV Kindlustuse puhaskasum 36 tuhat eurot. Veebruaris avalikustatud finantsplaan püsib.
Veebruaris kuulutas Nasdaq LHV Groupi parimate investorsuhetega ettevõtteks Balti börsidel, seda juba kolmandat korda. Samas kuulutati LHV Pank aasta börsimaakleriks.
LHV Panga klientide arv kasvas veebruaris 2700 võrra. Aktiivsust lisas tulumaksu deklareerimise algus.
Laenuportfellis jaelaenud kasvasid 27,5 miljoni euro võrra, kuid ettevõtete laenud vähenesid 8 miljoni euro võrra.
Panga hoiused vähenesid 305 miljonit eurot, seejuures tavakliendid vähendasid hoiused 48 miljoni võrra ja finantsvahendajad 230 miljoni euro võrra.
Laenude allahindlustes kajastusid üksikute klientide laenude tagastused.
LHV Banki laenuportfelli tugev kasv jätkus ja see on suurendamas intressitulu. Kui laenuportfell kasvas 45 miljonit eurot, siis veel on heaks kiidetud ent väljastamata 161 miljoni euro väärtuses laene.
Jätkus Banki jaepakkumise arendus: veebruaris avati äpis kaartide tellimine ja kaardimaksete tegemine väiksemale testrühmale.
LHV Varahaldus teatas veebruaris, et lõpetab märtsiga pensionifondide müügi kaubanduskeskustes. Edaspidi keskendub varahaldus teistele müügikanalitele. Veebruaris vastasid ettevõtte kulud ja tulud suuresti finantsplaanile.
LHV Kindlustuse jaoks oli veebruar heade müügitulemustega kodu- ja reisikindlustuse osas. Kokku sõlmis selts veebruaris 14 200 uut kindlustuslepingut mahuga 3,4 miljonit eurot. Kasvas ka kahjujuhtumite arv, eriti reisikindlustuses. Kokku hüvitati kahjusid summas 2,2 miljonit eurot. Kulusuhe on langustrendis.
Coopiga muutuste võrdlemine on mõttetu, sest juba lähtekohad (2024 tulemused) on erinevad.
Õigem oleks hinnata vastu finantsplaani - finantsplaanis prognoosis LHV kasumi muutuseks -17%.
Tekkis küsimus, et mis on ‘Muu netotulu’ LHV Banki tulemustes? Kas mingi ühekordne vara müük või ümberhindlus - või püsiv tuluallikas? FP YTD on null, aga tegelik number jaanuaris-veebruaris kokku +1,477 miljonit.
Müüsime tüki võlakirjaportfellist kuna intressid olid lühikese aja jooksul oluliselt sobivas suunas liikunud ja edasist võitu silmapiiril ei paistnud. Seega ühekordne, sest likviidsusportfellist üldjuhul ei oota finantstulu.
Panga suuromanik on andnud Äripäevale intervjuu. Üks lõik, kus ta räägib tehisintellektist, on päris huvitav: “…järgmise kümne aasta jooksul võib tehisintellekt paljude inimeste ametid üle võtta. Ka nüüd ei näe ta põhjust, miks näiteks 2029. aastal ei võiks tehisintellekti kasutuselevõtu tulemusena LHV-s töötada praegusest 1200 inimesest poole vähem inimesi.”
Minu meelest on see hea suhtumine, anda oma ettevõtte töötajatele juba praegu ametlikult teada, et nii 3-4 aasta pärast pole pooli neist enam vaja. Ma usun, et see on kindlasti selline korralik moraali boostiv teadaanne LHV töötajatele
Oleks mina LHV töötaja, siis ma tõenäoliselt hakkaks juba praegu vaikselt otsima endale alternatiivseid siisetulekuallikaid.
Murzilka, aktiivsed töötajad vahetavadki tööturul töökohta ja/või tööandjat ca 2-5 aastase sammuga.
“Võib-olla sind pole nelja aasta pärast vaja” peale vastavad need töötajad, et “ärge arvestage, et ma veel nelja aasta pärast siin olen”.
Lõhmus on seda juba pikalt rääkinud, nt viimasel üldkoosolekul väga selge sõnumina.
Teenuse kvaliteedis on ka juba toimunud tagasilööke ebaloogilisemaks muutumise näol.
kogu aeg peab silmad lahti hoidma, et leida alternatiivseid sissetulekuallikaid !
ons siis -sõbrakesed, te saate siin aastakümneid tiksuda- rohkem moraali boostiv ?
Ei ole vaja üle mõelda ja maailma vallutama minna. Vahest on õiged, loogilised otsused nina ees. Pappi pidi olema üle! Citadele või SAB. Make your pick!
