Me elame oma ekspordiga Rootsi ja Soome seljas. Rootsi on madalseisus ja Soome vaevleb samasuguse lamaga nagu meie. Seda esiteks.
Kui miski Põhjamaad uuesti käivitab (selleks peaks olema ilmselt Saksamaa majandus) siis järgmine küsimus on , kas me enam mahume neile müüma oma kõrge omahinnaga? Meil on energia oluliselt kallim kui Põhjamaades! See saab olema juhuslik ja seda ei pruugi enam kõigile jätkuda. Palkade arvelt?
Krt, meil on isegi toit osaliselt 2X ! kallim kui Saksamaal .
Lühidalt, isegi kui hinnatõus jääks seisma peame me ootama aastaid, et me muutuksime taas konkurentsivõimeliseks.
Ma loodan, et mul ei ole õigus ja kindlasti ma ei oska kõigega arvestada ja helgemad pead teavad paremini.
"TNT"
Me elame oma ekspordiga Rootsi ja Soome seljas. Rootsi on madalseisus ja Soome vaevleb samasuguse lamaga nagu meie. Seda esiteks.
Kui miski Põhjamaad uuesti käivitab (selleks peaks olema ilmselt Saksamaa majandus) siis järgmine küsimus on , kas me enam mahume neile müüma oma kõrge omahinnaga? Meil on energia oluliselt kallim kui Põhjamaades! See saab olema juhuslik ja seda ei pruugi enam kõigile jätkuda. Palkade arvelt?
Krt, meil on isegi toit osaliselt 2X ! kallim kui Saksamaal .
Lühidalt, isegi kui hinnatõus jääks seisma peame me ootama aastaid, et me muutuksime taas konkurentsivõimeliseks.
"Madis89"
Praeguses madalseisus on tööhõive kõrge ja sarnane mõju saaks tulla sisserändelt. Viimasega tuleb demograafiat niikuinii pidevalt turgutada.
Sisserändelt?
Miks peaks sisserändaja - mitte toetuste-noolija, vaid selline, keda me ootame majandusse panustavat - eelistama Eestit?
Hinnatase sarnane Lääne-Euroopaga või isegi kõrgem, palgad sealjuures märgatavalt madalamad. Lennuühendus nirupoolne ja tundub, et edaspidi pigem kehvem kui praegu.
Eks muidugi leidub inimesi, kes tulevad, kuna Eesti kui niisugune lihtsalt meeldib. Makro mõjutamiseks on selliste arv liialt väike.
Jah, elukalliduse osas Eesti kindlasti ahvatlemaks ei muutu.
Minu mõtteavaldus oli lihtsalt seoses sellega, et siseriiklikult tööhõive langenud pole ja seega suurt panust taastumisse sealt tulla ei saa.
Sündimust vaadates peab kahjuks tõdema, et mingi sisseränne on vajalik. Kõige toredam oleks muidugi tagasiränne.
Minu mõtteavaldus oli lihtsalt seoses sellega, et siseriiklikult tööhõive langenud pole ja seega suurt panust taastumisse sealt tulla ei saa.
Sündimust vaadates peab kahjuks tõdema, et mingi sisseränne on vajalik. Kõige toredam oleks muidugi tagasiränne.
"zuckerblaum"
Miks peaks sisserändaja - mitte toetuste-noolija, vaid selline, keda me ootame majandusse panustavat - eelistama Eestit?
Hinnatase sarnane Lääne-Euroopaga või isegi kõrgem, palgad sealjuures märgatavalt madalamad. Lennuühendus nirupoolne ja tundub, et edaspidi pigem kehvem kui praegu.
Sest siin on neil sugulased/tuttavad ja suur kogukondlik tugisüsteem juba ees ootamas. Kui mujal Euroopas tuleks neil hakata võõrkeelt õppima, siis siin saab koduse keelega kõik asjad aetud ja lapsedki saavad koolis vene keeles hariduse omandada.
"Madis89"
...
Sündimust vaadates peab kahjuks tõdema, et mingi sisseränne on vajalik. Kõige toredam oleks muidugi tagasiränne.
Arenenud riigid on mõelnud sisserändele juba pikki aastaid. Ja on tegutsenud. Näiteks Šveits ja Norra. Millised on sel teemal Eesti konkurentsieelised? Soe ja lõputu jutuvada ilma, et sellega kaasneks mingeidki konkreetseid tegevusi. Eesti siin täna löögile ei pääse. Koore riisuvad püramiidi tipus olevad riigid. Kui üldse kuidagi edasi liikuma hakata, siis Eestil tasuks püüda meelitada meist väga kaugele jäävaid kultuurrahvaid. Näiteks inimesed Jaapanist jms.
"Fish""Madis Toomsalu"
Fish, miks sa arvad, et numbrid ei toeta? Seda me näeme alles kolme aasta pärast.
Vastulause, mis ilmselgelt ei saa olema populaarne :)
Tööjõud.
Ehk oleme märganud, et kõiki töölisi ja spetsialiste on Eestis puudu. Palgasurve on meeletu.
Kui palgasurve on meeletu, siis pole vaja kurta, et paariprotsendilised maksutõusud teevad töötajaid aina vaesemaks ja vaesemaks. Palgad tõusevad kiiremini, nagu nad ka seni on teinud, kui mõni lühike periood välja arvata.
"Madis Toomsalu"
Fish, miks sa arvad, et numbrid ei toeta? Seda me näeme alles kolme aasta pärast.
Lühiajaliselt olen oodanud koondamiste ja pankrottide kasvu. See trend ei ole täielikult pööranud, aga on piisavalt mõistlikus seisus, et võiks vaadata juba üle homse.
Paari-kolme aasta pärast võiksid olla kokku saanud järgmised tegurid:
• Tööjõuturg on püsinud tugev;
• Maksutõusud seljataga;
• Ekspordipartnerid on taastunud;
• Intressimäärad on langenud;
• Kohalikud energiahinnad on stabiilsemad;
• Sise- ja välisinvesteeringud on suurenenud;
• Ostujõud on paranenud;
• Madalam baasefekt.
Mõned nendest trendidest on alanud, teised mitte. Kõige raskem ette näha on põhjas.
...
Panustaksin, et eesootav maksutõusude järgne keskkond on varasemast stabiilsem ja ettevõtjaid soosivam. Eks näis.
Palju häid punkte ja tahaks optimismi jagada pika kehva aja järel. Samas suuresti on üldised poindid, mis kehtivad pigem paljude Euroopa riikide kohta ja mingisugust konkurentsieeliseid nagu ka välja ei tule, miks siin peaks veidigi pikemas vaates jätkuma Euroopast kiirem laiapõhjaline majanduskasv. Samuti muuseumilaadse Euroopa majandusega võrdlemine seab lati küllaltki madalale ja võib muu maailmaga võrreldes tähendada ikkagi suhtelist vaesumist.
Mõned vastuargumendid. Oleme:
- Euroopa tupikservas suurtest turgudest kaugel olev
- tööjõupuuduses
- mikroriik, mastaabid väiksed, kulud mitte enam odavad
- sõjaka naabri kõrval
- mille kasv erinevalt Leedu diversifitseeritud tempokamast kasvust sõltus suuresti IT'st ja puidust. Kas ja mis mahus puidusektor ilma väärtusahelas edasi liikumata, kallimate toodeteni jõudmata uutes oludes edasist kasvu toetab on hetkel veel lahenduseta. IT jääb edasi vedama, natuke on sõjatööstust meediatähelepanu saamas, aga viimane SKPd mõjutavate mahtudeni ei ole veel mitme aasta jooksul tõenäoliselt jõudmas.
- Erinevalt Rootsist pole meil ei suurtööstusi R&D'sse oluliselt investeerimas (ja üks väheseid reaalsemaid näiteid Kirjaneni Fibenol on Lätti kolimas) ning ka varases faasis tootearendusse investeermisest polda raskel hetkel ja mõne üksiku avaliku ebaõnnestumise pealt huvitatud. Uusi Skeletone tekkimas ja siia jäämas on raske hetkel näha.
Meil võivad küll sisemajanduses pangad, kinnisvara, teenindussektor laiemalt vägagi heal tasemel olla, aga ka nende tulemus on suures pildis ikkagi funktsioon ekspordist ja palju sealt raha peale tuleb. Ekspordis olime enne 2022 sisuliselt kahe, nüüd hetkel ühe triki poni väheste eranditega ja pigem IT'st üksi ei piisa laiapõhjaliselt tempoka kasvu käima vedamiseks. Seni kuni investeeritakse ainult pankadesse, taastuvenergiasse ja kinnisvarasse, aga innovatsiooni mitte, on ka raske näha uute kasvuvedurite laiapõhjalist esile kerkmist ja kasvõi Leedu kasvutempo saavutamist ja hoidmist mingisuguses perspektiivis.
Iseenesest huvitav ja väga vajalik teema, mida võiks ja peakski täna ja lähiaastatel rohkemgi arutama, aga siis siin kontekstis peaks pigem makro teemasse ära kolima.
"Madis Toomsalu"
Fish, miks sa arvad, et numbrid ei toeta? Seda me näeme alles kolme aasta pärast.
Lühiajaliselt olen oodanud koondamiste ja pankrottide kasvu. See trend ei ole täielikult pööranud, aga on piisavalt mõistlikus seisus, et võiks vaadata juba üle homse.
Paari-kolme aasta pärast võiksid olla kokku saanud järgmised tegurid:
• Tööjõuturg on püsinud tugev;
• Maksutõusud seljataga;
• Ekspordipartnerid on taastunud;
• Intressimäärad on langenud;
• Kohalikud energiahinnad on stabiilsemad;
• Sise- ja välisinvesteeringud on suurenenud;
• Ostujõud on paranenud;
• Madalam baasefekt.
Madis, mitte üldse paha pärast.
Aga. Millised nendest teguritest on Eesti spetsiifilised ehk peaksid andma võrreldes teiste EL-i riikidega meie kasvule suurema tõuke. et olla Euroopa kiireima majanduskasvuga riik?
Olen nõus, et lõpuks me ikka kasvama hakkame aga kahtlustan, et me ei ole enam kõige kiireimate kasvajate seas. Näen lihtsalt igapäevaselt eksportivate väikeettevõtjate seas toimuvat ja see pilt ei ole hea. Ei ole ka masendav nagu 2008-2010 aga hetkel on stagneerumise maik meie majandusel, kus sisuliselt väga suur osa (väike)ettevõtja ressursist läheb nii-öelda jooksva tulemuse (positiivse rahavoo, kasumlikkuse) hoidmisele erakordselt muutlike ja survestavate sisendite (palgasurve on jäänud samas tööjõukvaliteet ei parane, lisaks maksufestival, inflatsioon) tingimustes. Tunnetuslikult ütleks ka seda, et täna enam suur osa ettevõtjaid ei suuda tõusvaid sisendite hindu tarbijale edasi kanda.
Hüpotees sai püsti, laborikatsed on alles tulemas. Kaks trendi - koondamiste ja pankrottide suurenemine - ja sellele järgnev majanduskasv ei ole teineteist välistavad. Ei tea, võib-olla saab Eesti majandus otsa, aga võib-olla on majandus tsükliline. Kummale poole teha bet sentimendi pealt?
"Madis Toomsalu"
Hüpotees sai püsti, laborikatsed on alles tulemas. Ei tea, võib-olla saab Eesti majandus otsa, aga võib-olla on majandus tsükliline. Kummale poole teha bet sentimendi pealt?
Kas on mingeid sisulisi mõtteid, miks Eesti majandus kasvama võiks hakata või ainus argument ongi "langusele järgneb tõus"?
Tahaks ka optimist olla, kuid mitte käibefraaside pinnalt. Isiklikult suudan praegu loota vaid tavapärasele stsenaariumile: osa seni vaid tootvaid ettevõtteid suudab muutuda arendavaks-tootvaks ettevõtteks ning kes ei suuda, nende varad jaotatakse pankrottide abil ümber suutjatele.
Fenton, ära aja sassi, mida kirjutati ja mida sa lugeda sooviks. Konkreetne aasta, konkreetne ennustus. Rohkem ei midagi. Kui sul on erinev hüpotees, siis on see ok ja tervitatav. Majanduse tsüklilisus on tõenäoliselt üks kolmest mingit kasu omavast majandusteooria põhitõest, mida kõigis astmetes majandust õppides inimene reaalses elus lõpuks kohtab. Koos nõudluse ja pakkumise kurvi ja intressipoliitika (üldise) toimisega. Viimane küll erineva mõju ja viitajaga sõltuvalt majandussektoritest ja riikidest.
Sisuline argument on see, et tõeline efektiivsuse kasv tekib ikka siis kui on ora p*rses. Tsahkna on jutumees, aga ettevõtluses hakatakse kehvades tingimustes ka tegelikult kulusid kokku hoidma ning turu soove kuulama.
Kas mitte 25 ei ole KOV valimiste aasta?
Kui kolme sügavalt Sotsialistliku partei moodustatud koalitsioon katki tehakse on võib-olla optimismiks põhjust?
Ma pole seda niimoodi vaadanudki . Pakun, et enamusele valijatest on valimistele järgnenu sügavat hämmingut põhjustanud.
Kui kolme sügavalt Sotsialistliku partei moodustatud koalitsioon katki tehakse on võib-olla optimismiks põhjust?
Ma pole seda niimoodi vaadanudki . Pakun, et enamusele valijatest on valimistele järgnenu sügavat hämmingut põhjustanud.
"aurora"
Sisuline argument on see, et tõeline efektiivsuse kasv tekib ikka siis kui on ora p*rses. Tsahkna on jutumees, aga ettevõtluses hakatakse kehvades tingimustes ka tegelikult kulusid kokku hoidma ning turu soove kuulama.
Justnimelt.
Headel aegadel on lihtne ettevõtja olla, sest (veidi utreerides) kõigele leiab ostja ja ka suhteliselt kõrge hinnaga. Kui olukord muutub, siis saab selgeks, kus on tegelik väärtuspakkumine majanduses (mida tegelikult vajatakse, mis hinda tegelikult ollakse nõus maksma) ja sõelale jäävad need ettevõtted, kes seda pakkuda suudavad.
"TNT"
Kas mitte 25 ei ole KOV valimiste aasta?
Kui kolme sügavalt Sotsialistliku partei moodustatud koalitsioon katki tehakse on võib-olla optimismiks põhjust?
Ma pole seda niimoodi vaadanudki . Pakun, et enamusele valijatest on valimistele järgnenu sügavat hämmingut põhjustanud.
Kust selle mittesotsialistliku partei leiaks?
"Madis Toomsalu"
Fenton, ära aja sassi, mida kirjutati ja mida sa lugeda sooviks. Konkreetne aasta, konkreetne ennustus. Rohkem ei midagi. Kui sul on erinev hüpotees, siis on see ok ja tervitatav. Majanduse tsüklilisus on tõenäoliselt üks kolmest mingit kasu omavast majandusteooria põhitõest, mida kõigis astmetes majandust õppides inimene reaalses elus lõpuks kohtab. Koos nõudluse ja pakkumise kurvi ja intressipoliitika (üldise) toimisega. Viimane küll erineva mõju ja viitajaga sõltuvalt majandussektoritest ja riikidest.
Loomulikult ei “kao eesti majandus ära”. Küsimus on hoopis, kui sügavale tuleb kukkumine, kui kiiresti põhjast taastuma hakatakse, ja mis on selle tagajärg ühiskonnale. Need on küsimused, millele vastuste leidmisega peaks valitsus rikkaks maksustamise asemel tegelema.
Olen ka eesti majanduse osas optimistlik. Leedu majanduse kasv on oluliselt segmendis, kus on ressursi ja tööjõu mahukust. Kuna neil on lähipiirkonnas siiski suhteline kulude eelis. Näiteks nii tootmist IKEA jaoks kui suurte kontsernide backoffice tegevust.
Eesti ettevõtjad tõmbuvad sarnastest valdkondadest juba välja ja sihivad väärtusahelas kõrgemaid kohti. Ehk siis täna tagaks eestlane investeerida ärisse, mis oleks globaalne ja ei oleks liiga tundlik energia hindadele, lennuühendustele, tööjõu kuludele, regulatsioonidele ja maksudele.
See ümberkorraldus võtab aega ja toob ajutiselt madalama majanduse kasvu, aga pikemas plaanis ok. Kui näiteks Taani ettevõtjad suudavad olla edukad palju kõrgemate maksude ja palgatasemete korral, siis miks Eesti ei peaks suutma.
Eesti ettevõtjad tõmbuvad sarnastest valdkondadest juba välja ja sihivad väärtusahelas kõrgemaid kohti. Ehk siis täna tagaks eestlane investeerida ärisse, mis oleks globaalne ja ei oleks liiga tundlik energia hindadele, lennuühendustele, tööjõu kuludele, regulatsioonidele ja maksudele.
See ümberkorraldus võtab aega ja toob ajutiselt madalama majanduse kasvu, aga pikemas plaanis ok. Kui näiteks Taani ettevõtjad suudavad olla edukad palju kõrgemate maksude ja palgatasemete korral, siis miks Eesti ei peaks suutma.
"Madis Toomsalu"
Fenton, ära aja sassi, mida kirjutati ja mida sa lugeda sooviks. Konkreetne aasta, konkreetne ennustus. Rohkem ei midagi. Kui sul on erinev hüpotees, siis on see ok ja tervitatav. Majanduse tsüklilisus on tõenäoliselt üks kolmest mingit kasu omavast majandusteooria põhitõest, mida kõigis astmetes majandust õppides inimene reaalses elus lõpuks kohtab.
Pankurile on ilmselt tuttav ka majandusanalüütika põhitõde „ära ekstrapoleeri minevikus toimunut automaatselt tulevikku“. Muidugi on majandus suures plaanis tsükliline. Kuid tsüklite pikkus ja majandusliku edu/ebaedu jaotumine geograafiliselt käib oma rada.
Ärme vast hakka üksteisele majanduse algtõdesid laduma. Me jääkski neid käibefraase põrgatama.
Tahaks sisulisi argumente. Minul neid pole. Mul on vaid lootus, et eesti majandus kohaneb jälle. On mitu korda alates taasiseseisvumisest kohanenud. Kuid selle teadmise ja teesi „majandus on tsükliline“ pinnalt peatset kasvu prognoosida on minu arvates üsna julge. Majandusajaloos on näiteid, kus imedemaa saigi ühel hetkel läbi.
Üldine trend on minu arvates jätkuvalt negatiivne, kuid paar positiivset märki meil siiski on:
* toodete hinnastamises on kohati märgata reaalsustaju taastumist (teenuste valdkonnas kahjuks mitte);
* tööpuudus tasapisi suureneb (lõpeb palgaralli ning tööjõud liigub sinna, kus suudetakse kasumlik olla);
* pankrottide arv on arvuliselt väike, kuid protsentuaalselt siiski hüppeliselt suurenenud (vabanenud tööjõud ja varad liiguvad nende kätte, kes suudavad kasumlikud olla).
Ei näe just väga põhja moodi välja.
Või nagu ütles üks tartlane kui see on põhi siis sellises põhjas tahakski elada :)
Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on ettevõtete laenunõudlus viimastel kuudel pigem tagasihoidlik, majapidamised laenavad aga nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt.
https://majandus.postimees.ee/8123290/tormiline-september-inimesed-tormasid-laenu-votma
Või nagu ütles üks tartlane kui see on põhi siis sellises põhjas tahakski elada :)
Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on ettevõtete laenunõudlus viimastel kuudel pigem tagasihoidlik, majapidamised laenavad aga nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt.
https://majandus.postimees.ee/8123290/tormiline-september-inimesed-tormasid-laenu-votma