LHV Group (LHV1T)

Fenton, ära aja sassi, mida kirjutati ja mida sa lugeda sooviks. Konkreetne aasta, konkreetne ennustus. Rohkem ei midagi. Kui sul on erinev hüpotees, siis on see ok ja tervitatav. Majanduse tsüklilisus on tõenäoliselt üks kolmest mingit kasu omavast majandusteooria põhitõest, mida kõigis astmetes majandust õppides inimene reaalses elus lõpuks kohtab. Koos nõudluse ja pakkumise kurvi ja intressipoliitika (üldise) toimisega. Viimane küll erineva mõju ja viitajaga sõltuvalt majandussektoritest ja riikidest.
Sisuline argument on see, et tõeline efektiivsuse kasv tekib ikka siis kui on ora p*rses. Tsahkna on jutumees, aga ettevõtluses hakatakse kehvades tingimustes ka tegelikult kulusid kokku hoidma ning turu soove kuulama.

Kas mitte 25 ei ole KOV valimiste aasta?
Kui kolme sügavalt Sotsialistliku partei moodustatud koalitsioon katki tehakse on võib-olla optimismiks põhjust?
Ma pole seda niimoodi vaadanudki . Pakun, et enamusele valijatest on valimistele järgnenu sügavat hämmingut põhjustanud.
"aurora"
Sisuline argument on see, et tõeline efektiivsuse kasv tekib ikka siis kui on ora p*rses. Tsahkna on jutumees, aga ettevõtluses hakatakse kehvades tingimustes ka tegelikult kulusid kokku hoidma ning turu soove kuulama.


Justnimelt.
Headel aegadel on lihtne ettevõtja olla, sest (veidi utreerides) kõigele leiab ostja ja ka suhteliselt kõrge hinnaga. Kui olukord muutub, siis saab selgeks, kus on tegelik väärtuspakkumine majanduses (mida tegelikult vajatakse, mis hinda tegelikult ollakse nõus maksma) ja sõelale jäävad need ettevõtted, kes seda pakkuda suudavad.

"TNT"
Kas mitte 25 ei ole KOV valimiste aasta?
Kui kolme sügavalt Sotsialistliku partei moodustatud koalitsioon katki tehakse on võib-olla optimismiks põhjust?
Ma pole seda niimoodi vaadanudki . Pakun, et enamusele valijatest on valimistele järgnenu sügavat hämmingut põhjustanud.


Kust selle mittesotsialistliku partei leiaks?
"Madis Toomsalu"
Fenton, ära aja sassi, mida kirjutati ja mida sa lugeda sooviks. Konkreetne aasta, konkreetne ennustus. Rohkem ei midagi. Kui sul on erinev hüpotees, siis on see ok ja tervitatav. Majanduse tsüklilisus on tõenäoliselt üks kolmest mingit kasu omavast majandusteooria põhitõest, mida kõigis astmetes majandust õppides inimene reaalses elus lõpuks kohtab. Koos nõudluse ja pakkumise kurvi ja intressipoliitika (üldise) toimisega. Viimane küll erineva mõju ja viitajaga sõltuvalt majandussektoritest ja riikidest.


Loomulikult ei “kao eesti majandus ära”. Küsimus on hoopis, kui sügavale tuleb kukkumine, kui kiiresti põhjast taastuma hakatakse, ja mis on selle tagajärg ühiskonnale. Need on küsimused, millele vastuste leidmisega peaks valitsus rikkaks maksustamise asemel tegelema.
Olen ka eesti majanduse osas optimistlik. Leedu majanduse kasv on oluliselt segmendis, kus on ressursi ja tööjõu mahukust. Kuna neil on lähipiirkonnas siiski suhteline kulude eelis. Näiteks nii tootmist IKEA jaoks kui suurte kontsernide backoffice tegevust.

Eesti ettevõtjad tõmbuvad sarnastest valdkondadest juba välja ja sihivad väärtusahelas kõrgemaid kohti. Ehk siis täna tagaks eestlane investeerida ärisse, mis oleks globaalne ja ei oleks liiga tundlik energia hindadele, lennuühendustele, tööjõu kuludele, regulatsioonidele ja maksudele.

See ümberkorraldus võtab aega ja toob ajutiselt madalama majanduse kasvu, aga pikemas plaanis ok. Kui näiteks Taani ettevõtjad suudavad olla edukad palju kõrgemate maksude ja palgatasemete korral, siis miks Eesti ei peaks suutma.
"Madis Toomsalu"
Fenton, ära aja sassi, mida kirjutati ja mida sa lugeda sooviks. Konkreetne aasta, konkreetne ennustus. Rohkem ei midagi. Kui sul on erinev hüpotees, siis on see ok ja tervitatav. Majanduse tsüklilisus on tõenäoliselt üks kolmest mingit kasu omavast majandusteooria põhitõest, mida kõigis astmetes majandust õppides inimene reaalses elus lõpuks kohtab.


Pankurile on ilmselt tuttav ka majandusanalüütika põhitõde „ära ekstrapoleeri minevikus toimunut automaatselt tulevikku“. Muidugi on majandus suures plaanis tsükliline. Kuid tsüklite pikkus ja majandusliku edu/ebaedu jaotumine geograafiliselt käib oma rada.

Ärme vast hakka üksteisele majanduse algtõdesid laduma. Me jääkski neid käibefraase põrgatama.

Tahaks sisulisi argumente. Minul neid pole. Mul on vaid lootus, et eesti majandus kohaneb jälle. On mitu korda alates taasiseseisvumisest kohanenud. Kuid selle teadmise ja teesi „majandus on tsükliline“ pinnalt peatset kasvu prognoosida on minu arvates üsna julge. Majandusajaloos on näiteid, kus imedemaa saigi ühel hetkel läbi.

Üldine trend on minu arvates jätkuvalt negatiivne, kuid paar positiivset märki meil siiski on:
* toodete hinnastamises on kohati märgata reaalsustaju taastumist (teenuste valdkonnas kahjuks mitte);
* tööpuudus tasapisi suureneb (lõpeb palgaralli ning tööjõud liigub sinna, kus suudetakse kasumlik olla);
* pankrottide arv on arvuliselt väike, kuid protsentuaalselt siiski hüppeliselt suurenenud (vabanenud tööjõud ja varad liiguvad nende kätte, kes suudavad kasumlikud olla).


Ei näe just väga põhja moodi välja.
Või nagu ütles üks tartlane kui see on põhi siis sellises põhjas tahakski elada :)

Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on ettevõtete laenunõudlus viimastel kuudel pigem tagasihoidlik, majapidamised laenavad aga nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt.
https://majandus.postimees.ee/8123290/tormiline-september-inimesed-tormasid-laenu-votma
Ettevõtted laenavad selleks, et võimendada tootmist, eraisikud võimendavad tarbimist (st juba realiseerunud tootlikkust). Kumb grupp tunneb keskkonnamuutusi varem?
Vahet pole, kõik tööstus- ja tarbijabaromeetrid näitavad hetkel väga negatiivset väljavaadet. Praegusest seisust näeks riski majandusele sisetarbimise poolelt, mis võib (ootamatult?) jaheneda.
Kust hundist räägid - KI on tulnud välja III kvartali majandusülevaatega.

Olukord on sitt, aga vähemalt eksperdid ootavad peagi paranemist. Raudsepp ise arvab, et kaugele pole mõtet vaadata, sest uuest aastast majanduskeskkond halveneb ning sel on omad mõjud.
Uuest aastast kaovad käibelt ka 1 ja 2 sendised. Väikesed ümaedused taas hinnatõusule, kohe kindlasti ei hakka kaupmees midagi allapoole korrigeerima. Mõnus.
"aurora"
Kust hundist räägid - KI on tulnud välja III kvartali majandusülevaatega.

Olukord on sitt, aga vähemalt eksperdid ootavad peagi paranemist. Raudsepp ise arvab, et kaugele pole mõtet vaadata, sest uuest aastast majanduskeskkond halveneb ning sel on omad mõjud.


Seda on oodatud juba aastaid. Tuletame meelde Eesti Panga poolt avaldatud ämberprognoosi majanduskasvust!

Nii kaua, kui meil kestab siin Eestis paralleeuniversum osade peas ei saa ka reaalseid samme astuda selleks, et majandust kasvule suunata. Meie valitsuse AINUS strateegia on, et räägime ja hypeme majandust (punkt). Kahjuks progressi saavutatakse rohkem Elon Muski ja võiks öelda Trumpi taoliste tegudega (kusjuures suust võid välja ajada igasugust jama). Pange tähele Kamala on isegi üsna paljud Trumpi loosingid endale "võtnud". Ja seda on ka Euroopas näha.

KI on avaldanud totaalse katastroofi meie hetkeolukorrast ja "tulevik" positiivne tahame kõik loota. Reaalsus on see, et Saksamaa majandus põrub, maksud on meil meeletud ja kasvavad, energia on ebastabiilne ja kallis, valitsus on kehv, reguleerimine ja rohepläma on hävitanud investeeringud ja demograafia on noorte uute majandusvedurite poolest augus!

Ainuke positiivne uudis on intresside langus, mille 0ib ära meie tulu ja käibemaks 22.
Käibemaks varsti siiski 24%, üks Euroopa kõrgemaid.
LHV Group alustas kasvu finantseerimiseks LHV allutatud võlakirjade avalikku pakkumist. Börsiteade: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b3e33e5238162bb42ad4c75df37909aa5&lang=et&src=listed
Tegemist on 2023. aastal kinnitatud võlakirjaprogrammi raames korraldatava teise emissiooniga mahus kuni 20 miljonit eurot.
Pakkumise raames pakub LHV kuni 20 000 allutatud võlakirja nimiväärtusega 1000 EUR, lunastamistähtajaga 15. november 2034 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 6% aastas. Allutatud võlakirju pakutakse hinnaga 1000 eurot ühe võlakirja kohta.
Võlakirjade märkimisperiood algas 29. oktoobril 2024 kell 10 ja lõpeb 12. novembril 2024 kell 16. LHV plaanib esitada võlakirjade noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Eeldatav noteerimise ja kauplemisele võtmise kuupäev on 18. november 2024. Allutatud võlakirju pakutakse avalikult Eestis, Lätis ja Leedus.
Emissiooni lehekülg: https://investor.lhv.ee/emissioon/

Enne LHV allutatud võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda prospekti, võlakirjatingimustega ja pakkumise lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.
mnjaaaa, aastad pole vennad ja näha on et intressid kukuvad ikka märkimisväärselt kiiresti (vt.all)
"Priit Rum"
29.10.24 LHV Group alustas LHV allutatud võlakirjade avaliku pakkumist. ...
Tegemist on 2023. aastal kinnitatud võlakirjaprogrammi raames korraldatava teise emissiooniga mahus kuni 20 miljonit eurot....
Pakkumise raames pakub LHV kuni 20 000 allutatud võlakirja nimiväärtusega 1000 EUR, lunastamistähtajaga 15. november 2034 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 6% aastas. ...
Võlakirjade märkimisperiood ... ja lõpeb 12. novembril 2024 kell 16.
"Priit Rum"
12.09.2023 AS LHV Group kuulutas välja allutatud võlakirjade avaliku pakkumise.
Tegemist on uue võlakirjaprogrammi raames korraldatava esimese emissiooniga mahus kuni 25 miljonit eurot...
Pakkumise raames pakub LHV kuni 25 000 allutatud võlakirja nimiväärtusega 1000 EUR, lunastamistähtajaga 29.09.2033 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 10,5% aastas. ...
Võlakirjade märkimisperiood .... ja lõpeb 26. septembril 2023 kell 16.
Tuntud investorite sõnul on värske LHV võlakirjapakkumine atraktiivne: pakutav intress võinuks veelgi madalam olla
"JoonasPiir"
Tuntud investorite sõnul on värske LHV võlakirjapakkumine atraktiivne: pakutav intress võinuks veelgi madalam olla

Huvitav seisukoht investoritelt.
Nojah kui ikka rikkust on palju, siis on ju üpris hea kui saab natukene ära paigutada.
On üks aga . Tänu EW riigivõlakirjale on meil nüüd riskivaba tulumäär, mis on liikunud 3,3 , mis annab LHV võlakirja riskilisaks +3,2. Mis aga võrreldes kunagiste võlakirjadega 5,5% ;6,5%on tänu sellele loogikale üpris kasinalt.
"mancik"
mnjaaaa, aastad pole vennad ja näha on et intressid kukuvad ikka märkimisväärselt kiiresti (vt.all)
"Priit Rum"
29.10.24 LHV Group alustas LHV allutatud võlakirjade avaliku pakkumist. ...
Tegemist on 2023. aastal kinnitatud võlakirjaprogrammi raames korraldatava teise emissiooniga mahus kuni 20 miljonit eurot....
Pakkumise raames pakub LHV kuni 20 000 allutatud võlakirja nimiväärtusega 1000 EUR, lunastamistähtajaga 15. november 2034 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 6% aastas. ...
Võlakirjade märkimisperiood ... ja lõpeb 12. novembril 2024 kell 16.
"Priit Rum"
12.09.2023 AS LHV Group kuulutas välja allutatud võlakirjade avaliku pakkumise.
Tegemist on uue võlakirjaprogrammi raames korraldatava esimese emissiooniga mahus kuni 25 miljonit eurot...
Pakkumise raames pakub LHV kuni 25 000 allutatud võlakirja nimiväärtusega 1000 EUR, lunastamistähtajaga 29.09.2033 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 10,5% aastas. ...
Võlakirjade märkimisperiood .... ja lõpeb 26. septembril 2023 kell 16.


Turg on selle tekitanud.

Oletame, et oled ühe ettevõtte juht ja plaanid võlakirja emissiooni. Mõtled, et no 10,5% on selline atraktiivne intress, et peaks soovitud raha kätte saama. Reaalsuses aga lüüakse sind rahapakkidega oimetuks, millest arstide hoole all siiski kuidagi taastud. Aasta hiljem, uut emissiooni planeerides ilmselt ei julge enam riskida uue aastaga torude ja voolikute küljes vaid pakud vähe madalamat intressi. Ei?