LHV Group (LHV1T)

Investeerimine
3113
"Meelis Paakspuu"
laenuportfelli kvaliteet läheb paremaks ja allahindlused vähenevad;

Need kaks asja pole üks ja sama.
Allahindlused ja kahjumid vähenevad - seda küll.
Kvaliteet... sõltub sellest, kui roosad prillid nii laenuvõtja kui -andja endale nullist baasintressi nähes ette panevad.

3114
"Madis Toomsalu"
Fish, miks sa arvad, et numbrid ei toeta? Seda me näeme alles kolme aasta pärast.

Vastulause, mis ilmselgelt ei saa olema populaarne :)

Tööjõud.
Ehk oleme märganud, et kõiki töölisi ja spetsialiste on Eestis puudu. Palgasurve on meeletu.
https://www.stat.ee/rahvastikupyramiid/?lang=et
Eestis on demograafiline auk 20-30ndates olevates inimestest, kes peaksid praegu tormama tööjõuturule, ostma kodusid jne. See auk süveneb veelgi järgmistel aastatel. Inimesed räägivad, et lapsi pole vaja, ei tasuvat ära ühiskonnas. Asi pole tasuvuses, majandus ei saa kasvada normaalselt, kui lihtsalt pole töökäsi. Mina väidaksin, et demograagiline auk "peidab" meie ühiskonna "töötust".

Maksutõusud seljataga.
Mina olen vaadanud siit ja sealt. Intressid juba langevad üksjagu aega. Olen alles teinud ühe puhtalt rahavoo kinnisvarainvesteeringu, kuid ainult seetõttu, et sain kinnisvara 15% alla turuhinna. Ja on seetõttu kasumlik. Aga müüjalt taoline "desperation" seda "bounci" muljet ei jätnud mulle. Ehk stabiilne 0? Käibemaks on meil vahepeal üle käinud. KM 22 + 02.01.2024 tulumaksuga 22 on kõik oodatavad intressilangetuste "benefit" sisuliselt nullitud. Ülejäänud "pool" iga poolaasta maksutõusud on majandusele ainult tugevalt negatiivsed.

Ekspordipartnerid on taastunud.
Trump saab ilmselt valituks. Eks näeb, kuidas Euroopal läheb - Euroopa kabandussõda + suuremad toetused Ukrainale.
https://www.realclearpolling.com/betting-odds/2024/president

Kohalikud energiahinnad on stabiilsemad.
Rohekulud on tarbijatele peale visatud. Tuuleparke ei tehta, kui ei saa toetust. Toetuse maksab kinni tarbija. Enegiahinnad on volatiivsed siiani. Oleme naabritest tööstusinvesteeringute osas konkurentsist väljas. Lätis ei ole rohepiiranguid nii palju. Soomes on odavam energia. Maksud on meil regioonis ühed kõrgemad.

Meie maksud 24+24+automaks+muud leiutatavad maksud (mida veel ei teagi) 2026.01.01 on saavutanud tipu. Sellega peab siis saavutama tugeva kasvu? Aga aasta 2024 H2 oleks kasvu teha kergem, kus see on? 24+24 maksudega saame olema atraktiivne investeeringute koht 2 aasta pärast või pigem võtavad paljud investeeringud meie naabrid endale. Ja hetkel maksustada majanduslanguse ajal...

1. Riik peaks laskma nii üksjagu suure portsu töötajaid lahti, et siis need inimesed (ei saa rohkem rõhutada "keda meil niigi vähe on") saaksid erasektoris majanduskasvu teha.
2. Indekseerimine oleks pidanud minema pausile.
3. Kaitseinvesteeringuid peaks tegema suurlaenuga.
3115
Absoluutselt nõus Fishiga,
Ütleme, et kui deprekas siin EW saavutab haripunkti 2026 aastaks, siis ilmselt algab maailmamajanduses tsükkel alla ja elu paremaks minema mitte varem kui 2032, mis võib -olla tõmbab ka EW majanduse kaasa. Umbes nagu Kreekas kestis surutis 10 + aastat.
Ma arvan, et teeme sellise Kreeka tüüpi pool pankroti või kollapsi ka EW is läbi .
Varsti ostetakse meil poest ainult toidukaupu.

Aga vaadake graafikut. Seal kõik ilusti tsüklid kirjas aastate kaupa. Siiani on toiminud sama täpselt nagu kell.
3116
Muus osas nõustun Fishiga, aga demograafilise kriisi peidab sisseränne ära, kuna siia tulevad ikkagi suures osas tööealised. See kvoodipiirang on ka teatud mõttes näiline, sest nii palju tegevusalasid on selle kvoodi alt väljas.

Tõsi, odavat tööjõudu on keeruline sisse tuua. Ukrainlased (põgenikud ka suures osas naised) pakkusid teenindussektori madalapalgalisemale otsale leevendust, aga see on ajutine (mh. sellepärast, et ka need ukrainlased õpivad keele ära ja asjalikumad tasapisi tõstavad oma väärtust kohalikul tööturul).
Need sektorid, kes loodavad jätkuvalt leida väga odavat tööjõudu, peavad pingutama, et tööviljakust tõsta ja vähema tööjõuga paremat (kallimat) toodet/teenust müüa.
3117
Loen seda siin ja ega ei jää midagi muud üle, kui tuleb seebi- ja nööriäri ikka püsti panna...
3118
"Jate"
Loen seda siin ja ega ei jää midagi muud üle, kui tuleb seebi- ja nööriäri ikka püsti panna...


Tõsi. Kui ikka lõket hakata bensiiniga kustutama. Küll järgmine aasta tuleb taas maksumuudatusi, nii et silm ka ei pilgu.
3119
Osad irvitavad, osad lihtsalt vaidlevad, aga Toomsalu pole eilane ja mumst ei kirjutanud midagi valesti. Ootused juhivad käitumist (praegu on nad veel madalad) ja praegu on visibility nkn superpask. Ainult aastatel 2009 & 2010 oli Eestis nii elu kui nähtavus oluliselt sitem nii suhteliselt kui absoluutselt. See oli ühtlasi parim aeg investeerimiseks. Miks ei peaks praegu sarnane keiss olema? Äkki kõik upper-middle-managerid on juba oma vanaema Lasnaka korteri maha ärinud ja selle raha eest Hispaania Kohilasse korteri ostnud ja valveteenuse lepingu sõlminud? Kõik Pakistani süsadminnid ja Hollandi productownerid on juba koju läinud, sest kõik optsioonid on tänaseks rahast väljas? Ja sõda ja Kallas ja inflatsioon ja kaabud ja ilm ja Reinsalu ja madalakvaliteedilised, kipakad, karvased käerauad ja automaks ja Läänemets ja Michal ja kõik läheb vaikselt halvemaks. Äkki see on juba suuresti priced in?

Kas ta natuke vbla manab/manifesteerib, et koolnu end liigutaks? MEIBI. Aga vbla tal on lihtsalt õigus või vähemalt õige mõttemudel.
3120
Priced in võib ta olla aktsiahindades, aga mitte päris makros.

Küsimus võiks olla pigem see, et kust see kasv tuleb?
Hinnad tõusevad (sh. maksud, ka ettevõtetele). Tähtis on aru saada, kas või kus võiks tekkida see vaba raha, mis kasvu tagant tõukab.
Tööturul vedas seni palgatõusu alates covidist avalik sektor. 2025. aastast ma selle jätkumist ei näe. Kui käibemaks ja tulumaks tõusevad, siis kust tekib see draiver, mis lubab näiteks jaekaubanduse müügimahtudel kasvama hakata?

Välisturgude nõudluse taastumine võib olla see, mis erasektorit aitab käima tõmmata, aga kes täpsemalt seda ennustada oskab?
Teine oluline sündmus oleks Ukraina sõja lõppemine, mis lubaks tasapisi jälle eksporti-importi liigutama hakata, aga see on selline musta luige sarnane sündmus, mille kohta samuti ei tea keegi öelda, kas ta tuleb, kuidas tuleb ja millal tuleb.
3121
Langusest väljumisel on tihti suur mõju sellel, et suur osa töötuid leiab jälle töö ja hakkab panustama. Praeguses madalseisus on tööhõive kõrge ja sarnane mõju saaks tulla sisserändelt. Viimasega tuleb demograafiat niikuinii pidevalt turgutada.
Muidugi võib loota, et kuskil toimub mingi suur väärtusloome kasv kus varem miinimumpalka teeninud teenivad ühtäkki 2 keskmist, aga ma sellele väga ei loodaks
3122
Me elame oma ekspordiga Rootsi ja Soome seljas. Rootsi on madalseisus ja Soome vaevleb samasuguse lamaga nagu meie. Seda esiteks.
Kui miski Põhjamaad uuesti käivitab (selleks peaks olema ilmselt Saksamaa majandus) siis järgmine küsimus on , kas me enam mahume neile müüma oma kõrge omahinnaga? Meil on energia oluliselt kallim kui Põhjamaades! See saab olema juhuslik ja seda ei pruugi enam kõigile jätkuda. Palkade arvelt?
Krt, meil on isegi toit osaliselt 2X ! kallim kui Saksamaal .
Lühidalt, isegi kui hinnatõus jääks seisma peame me ootama aastaid, et me muutuksime taas konkurentsivõimeliseks.
Ma loodan, et mul ei ole õigus ja kindlasti ma ei oska kõigega arvestada ja helgemad pead teavad paremini.
3123
"TNT"
Me elame oma ekspordiga Rootsi ja Soome seljas. Rootsi on madalseisus ja Soome vaevleb samasuguse lamaga nagu meie. Seda esiteks.
Kui miski Põhjamaad uuesti käivitab (selleks peaks olema ilmselt Saksamaa majandus) siis järgmine küsimus on , kas me enam mahume neile müüma oma kõrge omahinnaga? Meil on energia oluliselt kallim kui Põhjamaades! See saab olema juhuslik ja seda ei pruugi enam kõigile jätkuda. Palkade arvelt?
Krt, meil on isegi toit osaliselt 2X ! kallim kui Saksamaal .
Lühidalt, isegi kui hinnatõus jääks seisma peame me ootama aastaid, et me muutuksime taas konkurentsivõimeliseks.



3124
"Madis89"
Praeguses madalseisus on tööhõive kõrge ja sarnane mõju saaks tulla sisserändelt. Viimasega tuleb demograafiat niikuinii pidevalt turgutada.

Sisserändelt?
Miks peaks sisserändaja - mitte toetuste-noolija, vaid selline, keda me ootame majandusse panustavat - eelistama Eestit?
Hinnatase sarnane Lääne-Euroopaga või isegi kõrgem, palgad sealjuures märgatavalt madalamad. Lennuühendus nirupoolne ja tundub, et edaspidi pigem kehvem kui praegu.
Eks muidugi leidub inimesi, kes tulevad, kuna Eesti kui niisugune lihtsalt meeldib. Makro mõjutamiseks on selliste arv liialt väike.
3125
Jah, elukalliduse osas Eesti kindlasti ahvatlemaks ei muutu.
Minu mõtteavaldus oli lihtsalt seoses sellega, et siseriiklikult tööhõive langenud pole ja seega suurt panust taastumisse sealt tulla ei saa.

Sündimust vaadates peab kahjuks tõdema, et mingi sisseränne on vajalik. Kõige toredam oleks muidugi tagasiränne.
3126
"zuckerblaum"
Miks peaks sisserändaja - mitte toetuste-noolija, vaid selline, keda me ootame majandusse panustavat - eelistama Eestit?
Hinnatase sarnane Lääne-Euroopaga või isegi kõrgem, palgad sealjuures märgatavalt madalamad. Lennuühendus nirupoolne ja tundub, et edaspidi pigem kehvem kui praegu.

Sest siin on neil sugulased/tuttavad ja suur kogukondlik tugisüsteem juba ees ootamas. Kui mujal Euroopas tuleks neil hakata võõrkeelt õppima, siis siin saab koduse keelega kõik asjad aetud ja lapsedki saavad koolis vene keeles hariduse omandada.
3127
"Madis89"

...
Sündimust vaadates peab kahjuks tõdema, et mingi sisseränne on vajalik. Kõige toredam oleks muidugi tagasiränne.


Arenenud riigid on mõelnud sisserändele juba pikki aastaid. Ja on tegutsenud. Näiteks Šveits ja Norra. Millised on sel teemal Eesti konkurentsieelised? Soe ja lõputu jutuvada ilma, et sellega kaasneks mingeidki konkreetseid tegevusi. Eesti siin täna löögile ei pääse. Koore riisuvad püramiidi tipus olevad riigid. Kui üldse kuidagi edasi liikuma hakata, siis Eestil tasuks püüda meelitada meist väga kaugele jäävaid kultuurrahvaid. Näiteks inimesed Jaapanist jms.
3128
"Fish"
"Madis Toomsalu"
Fish, miks sa arvad, et numbrid ei toeta? Seda me näeme alles kolme aasta pärast.

Vastulause, mis ilmselgelt ei saa olema populaarne :)

Tööjõud.
Ehk oleme märganud, et kõiki töölisi ja spetsialiste on Eestis puudu. Palgasurve on meeletu.


Kui palgasurve on meeletu, siis pole vaja kurta, et paariprotsendilised maksutõusud teevad töötajaid aina vaesemaks ja vaesemaks. Palgad tõusevad kiiremini, nagu nad ka seni on teinud, kui mõni lühike periood välja arvata.
3129
"Madis Toomsalu"
Fish, miks sa arvad, et numbrid ei toeta? Seda me näeme alles kolme aasta pärast.

Lühiajaliselt olen oodanud koondamiste ja pankrottide kasvu. See trend ei ole täielikult pööranud, aga on piisavalt mõistlikus seisus, et võiks vaadata juba üle homse.

Paari-kolme aasta pärast võiksid olla kokku saanud järgmised tegurid:
• Tööjõuturg on püsinud tugev;
• Maksutõusud seljataga;
• Ekspordipartnerid on taastunud;
• Intressimäärad on langenud;
• Kohalikud energiahinnad on stabiilsemad;
• Sise- ja välisinvesteeringud on suurenenud;
• Ostujõud on paranenud;
• Madalam baasefekt.

Mõned nendest trendidest on alanud, teised mitte. Kõige raskem ette näha on põhjas.
...
Panustaksin, et eesootav maksutõusude järgne keskkond on varasemast stabiilsem ja ettevõtjaid soosivam. Eks näis.


Palju häid punkte ja tahaks optimismi jagada pika kehva aja järel. Samas suuresti on üldised poindid, mis kehtivad pigem paljude Euroopa riikide kohta ja mingisugust konkurentsieeliseid nagu ka välja ei tule, miks siin peaks veidigi pikemas vaates jätkuma Euroopast kiirem laiapõhjaline majanduskasv. Samuti muuseumilaadse Euroopa majandusega võrdlemine seab lati küllaltki madalale ja võib muu maailmaga võrreldes tähendada ikkagi suhtelist vaesumist.

Mõned vastuargumendid. Oleme:
- Euroopa tupikservas suurtest turgudest kaugel olev
- tööjõupuuduses
- mikroriik, mastaabid väiksed, kulud mitte enam odavad
- sõjaka naabri kõrval
- mille kasv erinevalt Leedu diversifitseeritud tempokamast kasvust sõltus suuresti IT'st ja puidust. Kas ja mis mahus puidusektor ilma väärtusahelas edasi liikumata, kallimate toodeteni jõudmata uutes oludes edasist kasvu toetab on hetkel veel lahenduseta. IT jääb edasi vedama, natuke on sõjatööstust meediatähelepanu saamas, aga viimane SKPd mõjutavate mahtudeni ei ole veel mitme aasta jooksul tõenäoliselt jõudmas.
- Erinevalt Rootsist pole meil ei suurtööstusi R&D'sse oluliselt investeerimas (ja üks väheseid reaalsemaid näiteid Kirjaneni Fibenol on Lätti kolimas) ning ka varases faasis tootearendusse investeermisest polda raskel hetkel ja mõne üksiku avaliku ebaõnnestumise pealt huvitatud. Uusi Skeletone tekkimas ja siia jäämas on raske hetkel näha.

Meil võivad küll sisemajanduses pangad, kinnisvara, teenindussektor laiemalt vägagi heal tasemel olla, aga ka nende tulemus on suures pildis ikkagi funktsioon ekspordist ja palju sealt raha peale tuleb. Ekspordis olime enne 2022 sisuliselt kahe, nüüd hetkel ühe triki poni väheste eranditega ja pigem IT'st üksi ei piisa laiapõhjaliselt tempoka kasvu käima vedamiseks. Seni kuni investeeritakse ainult pankadesse, taastuvenergiasse ja kinnisvarasse, aga innovatsiooni mitte, on ka raske näha uute kasvuvedurite laiapõhjalist esile kerkmist ja kasvõi Leedu kasvutempo saavutamist ja hoidmist mingisuguses perspektiivis.

Iseenesest huvitav ja väga vajalik teema, mida võiks ja peakski täna ja lähiaastatel rohkemgi arutama, aga siis siin kontekstis peaks pigem makro teemasse ära kolima.
3130
"Madis Toomsalu"
Fish, miks sa arvad, et numbrid ei toeta? Seda me näeme alles kolme aasta pärast.

Lühiajaliselt olen oodanud koondamiste ja pankrottide kasvu. See trend ei ole täielikult pööranud, aga on piisavalt mõistlikus seisus, et võiks vaadata juba üle homse.

Paari-kolme aasta pärast võiksid olla kokku saanud järgmised tegurid:
• Tööjõuturg on püsinud tugev;
• Maksutõusud seljataga;
• Ekspordipartnerid on taastunud;
• Intressimäärad on langenud;
• Kohalikud energiahinnad on stabiilsemad;
• Sise- ja välisinvesteeringud on suurenenud;
• Ostujõud on paranenud;
• Madalam baasefekt.



Madis, mitte üldse paha pärast.
Aga. Millised nendest teguritest on Eesti spetsiifilised ehk peaksid andma võrreldes teiste EL-i riikidega meie kasvule suurema tõuke. et olla Euroopa kiireima majanduskasvuga riik?

Olen nõus, et lõpuks me ikka kasvama hakkame aga kahtlustan, et me ei ole enam kõige kiireimate kasvajate seas. Näen lihtsalt igapäevaselt eksportivate väikeettevõtjate seas toimuvat ja see pilt ei ole hea. Ei ole ka masendav nagu 2008-2010 aga hetkel on stagneerumise maik meie majandusel, kus sisuliselt väga suur osa (väike)ettevõtja ressursist läheb nii-öelda jooksva tulemuse (positiivse rahavoo, kasumlikkuse) hoidmisele erakordselt muutlike ja survestavate sisendite (palgasurve on jäänud samas tööjõukvaliteet ei parane, lisaks maksufestival, inflatsioon) tingimustes. Tunnetuslikult ütleks ka seda, et täna enam suur osa ettevõtjaid ei suuda tõusvaid sisendite hindu tarbijale edasi kanda.
3131
Hüpotees sai püsti, laborikatsed on alles tulemas. Kaks trendi - koondamiste ja pankrottide suurenemine - ja sellele järgnev majanduskasv ei ole teineteist välistavad. Ei tea, võib-olla saab Eesti majandus otsa, aga võib-olla on majandus tsükliline. Kummale poole teha bet sentimendi pealt?
3132
"Madis Toomsalu"
Hüpotees sai püsti, laborikatsed on alles tulemas. Ei tea, võib-olla saab Eesti majandus otsa, aga võib-olla on majandus tsükliline. Kummale poole teha bet sentimendi pealt?


Kas on mingeid sisulisi mõtteid, miks Eesti majandus kasvama võiks hakata või ainus argument ongi "langusele järgneb tõus"?

Tahaks ka optimist olla, kuid mitte käibefraaside pinnalt. Isiklikult suudan praegu loota vaid tavapärasele stsenaariumile: osa seni vaid tootvaid ettevõtteid suudab muutuda arendavaks-tootvaks ettevõtteks ning kes ei suuda, nende varad jaotatakse pankrottide abil ümber suutjatele.