Börsiemitentidega seotud isikute tehingute register
Kas keegi oskab välja tuua reaalsed riskid antud võlakirjade soetamisega? Pakutav intress ja arvestades, et LHV on eesti suuruselt kolmas pank (võin eksida), tundub see suht "no brainer". Panga pankroti risk tundub ebatõenäoline.
Kõik riskid on reaalsed. Nendega võib põhjalikult tutvuda prospektis 3. RISKITEGURID
Tuleb meeles pidada, et allutatud võlakiri on paber, mis asub kuskil tavalise võlakirja ja omakapitali vahel. Ehk see kes tahab võrrelda tootlusi, ei peaks vaid võrdlema võlakirjadega, vaid ka LHV omakapitali tootlusega, ehk LHV aktsia tootlusega - olgu siis kasum/aktsia või oodatud dividend/aktsia vms.
Sisuliselt oleks LHV võinud selle emissiooni asemel teha aktsiaemissioon, aga ilmselt peetakse seda liiga tülikaks/kulukaks arvestades (väikset) summat. Aga kõige õiglasem oleks aktsiaemissioon, ja siis kauplemine märkimisõigustega börsil. Nii nagu praegu on (kui olen õigesti aru saanud) leidub teatud subjektiivset elementi, ehk LHV võib natuke oma pea järgi otsustada kes mida saab. Ehk siis teatud õiglust on (sel juhul) ohverdatud, selleks et võita efektiivsust emissioonis.
Aga küsimus kas 10,5% on palju tuleb ka võrrelda sellega mis pakub LHV aktsia täna ja tulevikus.
tavalise võlakirja risk ja tootlus <=> allutatud võlakirja risk ja tootlus <=> aktsia risk ja tootlus
Sisuliselt oleks LHV võinud selle emissiooni asemel teha aktsiaemissioon, aga ilmselt peetakse seda liiga tülikaks/kulukaks arvestades (väikset) summat. Aga kõige õiglasem oleks aktsiaemissioon, ja siis kauplemine märkimisõigustega börsil. Nii nagu praegu on (kui olen õigesti aru saanud) leidub teatud subjektiivset elementi, ehk LHV võib natuke oma pea järgi otsustada kes mida saab. Ehk siis teatud õiglust on (sel juhul) ohverdatud, selleks et võita efektiivsust emissioonis.
Aga küsimus kas 10,5% on palju tuleb ka võrrelda sellega mis pakub LHV aktsia täna ja tulevikus.
tavalise võlakirja risk ja tootlus <=> allutatud võlakirja risk ja tootlus <=> aktsia risk ja tootlus
"iTake"
Kõik riskid on reaalsed. Nendega võib põhjalikult tutvuda prospektis 3. RISKITEGURID
Selge see, et on riskid. Ma kujutan, ette need prospektis välja toodud riskid on nö. stamp riskid, millega tuleb niikuinii arvestada võlakirjadega. Mind huvitab rohkem kas on mingi risk järgmise 5-10 aasta perspektiivis ebatavaliselt suurem kui see muidu oleks. Või näiteks kas on mõni nendest riskidest varasemate emiteerimiste järel ka päriselt realiseerunud?
"MrMarket"
Kas keegi oskab välja tuua reaalsed riskid antud võlakirjade soetamisega? Pakutav intress ja arvestades, et LHV on eesti suuruselt kolmas pank (võin eksida), tundub see suht "no brainer". Panga pankroti risk tundub ebatõenäoline.
Finantsiline igavus ja turgudele allajäämine on minu jaoks kõige vastuvõetamatumad riskid väärtpaberite juures
völakirja möte on vast olla nö deposiidi sarnane rahakott, mis heal juhul toodab intressi, halval juhul langeb vähem kui aktsia ja siis on sealt vöimalik völakirja müües soodsate aktsiate ostuks raha vötta..
Peamine risk on see, et saad 1-2 võlakirja ja pead nende märkimiseks müüdud aktsiad kallimalt tagasi ostma turult.
Credit Suisse allutatud võlakirjade omanike saatus?
Kas mitte ei selgunud, et need polnud mitte võlakirjade ja omakapitali vahel - aktsionärid said midagigi, võlakirjaomanikele jäid tühjad pihud?
Kas mitte ei selgunud, et need polnud mitte võlakirjade ja omakapitali vahel - aktsionärid said midagigi, võlakirjaomanikele jäid tühjad pihud?
Loen seda teemat siin ja saan aru, et meil on tegu riskivaba instrumendiga. LHV management on ikka ilmselgelt lati alt läbi jooksnud ja vääriks kinga - euro riskivaba tootlus on täna 4% ringis, nemad lollikesed pakuvad turule 10.5%!
"113366"
Credit Suisse allutatud võlakirjade omanike saatus?
Kas mitte ei selgunud, et need polnud mitte võlakirjade ja omakapitali vahel - aktsionärid said midagigi, võlakirjaomanikele jäid tühjad pihud?
Need olid vist need T1 vms, mis ainult "teadlikele" investoritele.
Võlakirju ei saa võimendusega märkida?
LHV ei tohi endaga seotud väärtpaberite ostuks laenu anda.
"velvo""113366"
Credit Suisse allutatud võlakirjade omanike saatus?
Kas mitte ei selgunud, et need polnud mitte võlakirjade ja omakapitali vahel - aktsionärid said midagigi, võlakirjaomanikele jäid tühjad pihud?
Need olid vist need T1 vms, mis ainult "teadlikele" investoritele.
Prospectis on Bail-In risk and Loss Absorption ilusti kirjas:
"Any liability arising under the Bonds may be subject to the exercise of Bail-In and Loss Absorption Powers by the Resolution Authority in cases where the Company as a resolution entity meets the conditions for resolution
... Therefore, if the Company as a resolution entity meets the conditions for the initiation of resolution
proceedings, the exercising of the Bail-In and Loss Absorption Powers by the Resolution Authority may
result in material losses for the bondholders, including losing part or in certain cases, all of its investment
in the Bonds"
Juhul, kui on inimesi, kes on hakanud pärast märkimist mõtlema märgitud instrumentide riskidel, siis võin pakkuda oma kahte senti tänu päikeselisele ilmale.
LHV pakutud allutatud võlakirjad kuuluvad panga täiendavasse kapitali. Kui lisada retsepti bail-in risk ning loss absorption, siis hakkavad need maitsema kui AT1 võlakirjad. Lihtsalt tänu oma allutatud maitseomadustele, istuvad antud võlakirjad AT1 võlakirjadest üks rida eespool. Peale baasintressimäärade muutuste on justnimelt see üks peamisi põhjusi, miks intress erineb eelmiste allutatud võlakirjadega, millel puudusid bail-in risk ning loss absorbtsion.
Väga lihtsustatult. Selleks, et võlakirjad kannaksid kaotusi, peavad minema AT1 võlakirjad täielikult mahakandmisele. AT1 võlakirjade kallale võib regulaator minna, kui panga CET1 suhtearv langeb alla 7.5%. LHV CET1 oli Q2 2023 seisuga 16.02% ning esimese taseme kapital €427M. Selleks, et CT1 kukkuks 7.5%-ni peab LHV esimese taseme kapital kandma ca €210M eest kaotusi. Siis on puhvriks veel €55M välja antud AT1 võlakirju ning juhul, kui see pole piisav, minnakse antud allutatud võlakirjade omanike torkima.
Ehk risk seisneb selles, et mis tõenäosusega tekib LHV-le ca €210M realiseeritud laenukahjumeid. LHV riskiga kaalutud varad on €2.32B ekh ca 9-10% kogu portfellist. 70% LHV laenudest moodustavad kinnisvara tagatisega laenud.
Swedbank tuli finantskiirist Eestist välja ilma kahjumita ning nende CET ratio oli 2007. aastal 6.2%. Lehmanni realiseeritud kaotused olid 6% kogu varadest.
Lisaks on AT1 ning allutatud võlakirjadel loomulikult jäetud väga suur tõlgendusruum regulaatoritele ning ajalugu on otseloomulikult näidanud, et regulaator on pädev ning kaitseb investorite huve.
Loomulikult on südantsoojendav, et staarinvestorid ning meedia on tegelenud esimest päevast märkimistulemuste ennustamisega, mitte panga bilansi ja kapitali struktuuri analüüsimisega.
LHV pakutud allutatud võlakirjad kuuluvad panga täiendavasse kapitali. Kui lisada retsepti bail-in risk ning loss absorption, siis hakkavad need maitsema kui AT1 võlakirjad. Lihtsalt tänu oma allutatud maitseomadustele, istuvad antud võlakirjad AT1 võlakirjadest üks rida eespool. Peale baasintressimäärade muutuste on justnimelt see üks peamisi põhjusi, miks intress erineb eelmiste allutatud võlakirjadega, millel puudusid bail-in risk ning loss absorbtsion.
Väga lihtsustatult. Selleks, et võlakirjad kannaksid kaotusi, peavad minema AT1 võlakirjad täielikult mahakandmisele. AT1 võlakirjade kallale võib regulaator minna, kui panga CET1 suhtearv langeb alla 7.5%. LHV CET1 oli Q2 2023 seisuga 16.02% ning esimese taseme kapital €427M. Selleks, et CT1 kukkuks 7.5%-ni peab LHV esimese taseme kapital kandma ca €210M eest kaotusi. Siis on puhvriks veel €55M välja antud AT1 võlakirju ning juhul, kui see pole piisav, minnakse antud allutatud võlakirjade omanike torkima.
Ehk risk seisneb selles, et mis tõenäosusega tekib LHV-le ca €210M realiseeritud laenukahjumeid. LHV riskiga kaalutud varad on €2.32B ekh ca 9-10% kogu portfellist. 70% LHV laenudest moodustavad kinnisvara tagatisega laenud.
Swedbank tuli finantskiirist Eestist välja ilma kahjumita ning nende CET ratio oli 2007. aastal 6.2%. Lehmanni realiseeritud kaotused olid 6% kogu varadest.
Lisaks on AT1 ning allutatud võlakirjadel loomulikult jäetud väga suur tõlgendusruum regulaatoritele ning ajalugu on otseloomulikult näidanud, et regulaator on pädev ning kaitseb investorite huve.
Loomulikult on südantsoojendav, et staarinvestorid ning meedia on tegelenud esimest päevast märkimistulemuste ennustamisega, mitte panga bilansi ja kapitali struktuuri analüüsimisega.
Pankadele kehtib täna Eestis klassikaline tulumaks määraga 14%. Selle kohta kasutatakse küll eufemismi "avansiline" tulumaks, kuid sisu on selles, et kvartaalselt tuleb maksta 14% kasumimaksu raamatupidamisreeglite kohaselt arvutatud kasumist. Avansiline on millelegi eelnev sooritus. Tavaline maksustamise periood on kalendrikuu. Ettevõtte tulumaksu aspektist ei ole olemas maksustamisperioodi pikkusega aasta (ei kalendriaasta ega majandusaasta). Kvartaalne sündmus ei saa kuidagi olla kalendrikuu põhisele sündmusele avansiline, eelnev. See on samasugune eufemismidega mängimine nagu eraisikute puhul nn maksuküür: kahanev maksuvaba miinimum andis tulemuseks astmelise maksustamise, aga teatud poliitikud said ikkagi väita, et Eestis astmelist maksustamist ei toimu.
Pankadele kehtib ettevõtte tulumaksuga maksustamisel praegu Eestis täiesti teistsugune maksureziim kui teiste ettevõtete puhul.
Võlakirjad, mida saab bilansis omavahendite all kajastada, on pangale selles mõttes hea instrument, et võlakirja intress vähendab maksustatavat kasumit, samas kui näiteks aktsionärid tahavad ka tootlust saada, aga see on juba pärast ettevõtte tulumaksu.
Pankadele kehtib ettevõtte tulumaksuga maksustamisel praegu Eestis täiesti teistsugune maksureziim kui teiste ettevõtete puhul.
Võlakirjad, mida saab bilansis omavahendite all kajastada, on pangale selles mõttes hea instrument, et võlakirja intress vähendab maksustatavat kasumit, samas kui näiteks aktsionärid tahavad ka tootlust saada, aga see on juba pärast ettevõtte tulumaksu.
35MEUR emissionist intressikulu siis -3.7MEUR kasumist ära, ja kui realiseerida kogu 200MEUR programm sama intressiga -21MEUR kasumist aastas.
"Jon Lent"
Juhul, kui on inimesi, kes on hakanud pärast märkimist mõtlema märgitud instrumentide riskidel, siis võin pakkuda oma kahte senti tänu päikeselisele ilmale.
Ma tegelikult oleks sentide asemel eelistanud kuvatõmmist Bloombergi terminaalist, millel on näha võrreldava maturity-ga AT1 hinnad. Kui Su jutu mõte oli selles, et tegemist on vähese riskiga instrumendiga, siis see pole minu arvates õige. Swedpanga näide ei ole ka väga hea, tänu kahjumitele vahetusid 2009. aasta paiku omanikud ja need kahjumid ei tulnud Rootsist.
10,5% on selle instrumendi puhul mõistlik hind, tegemist pole kingitusega.
Merko, Kaups ja LHV võlakirjad, esimese kahega on inimene vanaks elanud, aga kui viimane loetelus saab kirstunaelaks, siis on maailm hukas
Kõigile meeldetuletuseks, et täna lõpeb LHV võlakirjade märkimine.
LHV, mis kell märkimine lukku pannakse?
LHV, mis kell märkimine lukku pannakse?