Kus on FED-i intressitõstmise kriitiline punkt?

Ma ei ole kriitikaga nõus. Esiteks, ma tegelikult ei ütlegi, et mul on olnud õigus... Kust Sa selle välja lugesid?! Ma toongi välja, et eriti suurte mööndustega saab väita, et valiti pigem 2. variant ja sellegi läbiviimine oli üliuimane. Kas tulemus on on olnud hea? Ei ole.
Minu kirjutis oli eelkõige eesmärgiga näidata, et Fed laskis ikka aastatel 1996-2000 asjad tõsiselt käest ära ja reageeris väga pehmelt hoolimata sosinal öeldud hoiatustest 5 aastat tagasi. Kõige suurema vea tegi Fed ikkagi sellega, et lootis kaua, et asi nii hulluks ei lähe. Vaat nüüd on minu arvates rahapoliitika juhtimise mõttes väga oluline hetk. Kas lastakse intressimäärasid veel alla? Mida keskpank ikkagi teeb, kui turud jälle suuna allapoole võtavad ja hakkavad uusi rekordmadalaid tasemeid püüdma?
Mis puudutab nõrgemat USD-d, paanikat aktsiaturgudel ja inflatsiooni, siis see oli pigem prognoos, et need kõik asjad veel tulevad. Valuline periood on ikka alles esimeses pooles. Ainult et ma ei arva, et indeksid uusi rekordmadalaid tasemeid saavutaksid, enne devalveeritakse raha muude varadega võrreldes, kasvatades järsult selle hulka (kõrge inflatsioon, valuuta nõrgenemine). See on loomulik, et võlakirjad püsivad nii kaua tugevad kui aktsiaturg kukub ja puudub selge indikatsioon inflatsioonilise keskkonna tekkeks. Kui see selge oleks, siis mis mõtet mul seda siin prognoosida on. Ma enda arust üritangi ette näha fundamentaalseid muutuseid, mida turg täna minu arvates ei oska hinnata.
Mis puudutab dollarit, siis dollar ei ole ajalooliselt tugevnenud. Vähemalt mitte Jaapani jeeni ja Euroopa põhivaluuta (DEM-i, EUR-i) vastu. Pean silmas perioodi pärast II maailmasõda. Vist ainult inglise naela vastu oli dollar pikaajaliselt (üle aastakümnete) tugevnenud.
Eks see kriitikaga mittenõustumine ole jälle suuresti poliitikute rida :-)

See USD väide põhines ühest MS kommentaarist silma jäänud väitel, pole seda ise viitsinud põhjalikumalt uurida: The USD tends to rally when the US economy grows much faster or much slower than the rest of the world, and it is vulnerable when the US grows at roughly the same speed as the rest of the world.
Prognoosimisega on vist nii, et igaühel on kord õigus / kord taas pole.
Jah, aga kui Sa juhtud olema poliitik või turustrateeg, pead sa hedge-ima oma
arvamused. Esimene selline oli vist Delphi oraakel Apollo .... ei olnud kunagi
üheselt mõistetav, aga alati oli tal õigus :-)

Kristjan,


Kas see väide ei kehti (pikaajaliselt) ka muude valuutade kohta? Pole samuti uurinud, aga tunduks loogiline.
Majanduskasv tekitab nõudlust raha järele. Iseenesest nominaalne SKP ei saagi ju kasvada kui ei kasva rahamass või käibekiirus.
Iseasi, kas sellest praktilist(kiiremat) kasu saab lõigata.
Bill Gross'i viimast turukommentaari tasub täitsa lugeda: ...corporate bond underperfomance will be with us for the next few years at a minimum. The rapidity of technological change - a Moore's Law of corporate bonds if you will - is one primary reason. Too many future losers seemingly doubling every 18 months with the remaining winners paying off at a maximum of par.. Ja hea näide sellest, kuidas prohvetiteks peetute käbarad ajast aega kohati hästi ja kohati nagu teistelgi käivad.
Fed unustas press-release lisamast lause "Longer-term inflation expectations remain well contained." ,mis tegi fedi intresside tõtmise poliitika "radikaalsemaks", natuke aega hiljem parandati pressikas "leebemaks",

aga selleks ajaks oli turul juba mõnda aega kaubeldud "raskemat" versiooni, turuosalised olid ilgelt "pissed off"

näiteks üks reaktsioon realmoneyst:

...Would someone please explain to me how the most important document from the Central Bank of the most economically significant country in the world goes out missing a sentence?

That is truly astonishing to me. If there is one document in the whole planet that needs to be proofed before going out, it's that one...(Barry Ritholtz)




Kummaline juhtumine oli see tõesti, parandatud versioon avaldati kõiges 5. min. enne börside sulgemist ja see tekitas korraliku spike'i.

QQQQ päevagraafik illustreerimaks toimunud:

See, mida võlakirjaturud pärast uudist tegid, oli ikka ka metsik. Alguses liikumised täiesti ühes suunas ja siis teisele poole tagasi. Hullumaja.
Võtsin eelmisel nädalal pikaajalise lühikese positsiooni USA riigi 10-aastase võlakirja osas. Kuigi seda teemat siin alustati juba 2000. aastal on see nüüd minu arvates märksa aktuaalsem. Ma usun, et järgmise mõne aasta jooksul näeme USA-s intressimäärasid selgelt teisel pool 5% joont. Ma pigem usun, et n-ö inflatsioonihirmus jõuavad intressimäärad pigem 10% alla. Need inflatsiooninumbrid, mida me täna näeme, on väga madalad võrreldes sellega, mida lähiaastatel näidatakse. Mingil määral sõltuvad konkreetsed numbrid küll sellest, kas USD-l õnnestub kuskil siin stabiliseeruda või tuleb veel üks suurem langus (ma pigem usun, et 1.4-1.45 saab olema põhjaks), aga isegi valuutakursi stabiliseerumine ei hoiaks suurt inflatsioonilainet ära.
Samas olen ma sisuliselt USD põhiste aktsiate ostuga oma 3 aastat püsinud lühikese USD positsiooni kinni pannud, sest seda viimast võimalikku 10% langust on mõttetu püüda.
Suurte ettevõtete aktsiates soovitaks küll pikk olla. Mu viimase 6 kuu tootlus on olnud ca 10% ja ma usun, et tulevik on pigem veel helgem. Kui on oma sektori liider ja piisav pricing power, mille abil inflatsioonilises keskkonnas on võimalik tarbijatele vähemalt samas tempos hinda edasi lükata, siis on kõik ok. Positiivne on loomulikult ka väike võlakoormus. Intressimäärade tõus ei tohi olla oluline. Parim vastupidine näide on autotööstus. Minu arvates on see võlakoormuse mõttes kõige mõttetum sektor.
US, täitsa nõus sinu nägemusega firmadesse investeerimise seisukohalt. Huvi pärast, millised ettevõtted Sulle hetkel silma on jäänud, mis vastavad sinu reeglitele ja on hetkel hea hinnaga saadaval või sa ei keskendu eriti valuatsioonile?
ahjaa - kunagi leidsin sellise aadressi (uues aknas) [U.S. Department of the Treasury, Bureau of the Public Debt], kus äratoodud nii USA valitsussektori võla täpne väärtus, intressimaksed ja muu selletaoline statistika. Mind pani imestama, et hoolimata laenumahu kasvust '97 aasta $5,4 triljonilt tänasele $7,7 triljonile on intressimaksed samas ajavahemikus isegi langenud $355 bln '97 vs $321 bln '04. Aga kui intressimäärade laks ära tuleb, saab intressimaksetest tulenev lisakohustus üsnagi valus olema...

Pretty good money management I have to say,

B.
Et aken ikka new window oleks: a href="blaah.ee" asemel
a target="_blank" href="blaah.ee"
thnx...

B.
paneme siia korvale sõjalised kulutused - 500 bln usdi aastas
arkok,

hetkel on portfellis PG (vahetasin JNJ asemele, sest JNJ tõusis suhteliselt kõrgele ja otsutasin väikese liigutuse teha),
LLY, AZN (turu nõrkusehetkedel üritan lisada PFE ja MRK. MRK mul isegi oli, aga see oli siis kui ta väga põhja kukkus. Realiseerisin 32 USD-iga ja loodan tagasi osta, kui jälle mingi uus uudis vana skandaaliga seoses tuleb).
INTC - mingil põhjusel investeerimisfirmadele see ettevõte ei meeldi, aga mulle tundub INTC fundamentaalselt väga tugev ja iga kord teeb aktsia hind kvartalitulemuste avalikustamise järel jälle ilusa tõusu. Ettevõttel on minu arvates väga hea pricing power.
AMD - ma tunnistan, et AMD on mu portfellis kõige spekulatiivsema iseloomuga investeering. Aga mingi mängurõõm peab ju ka olema.
AIG - lihtsalt fundamentaalselt odav. Ükskõik, millised tulevad sanktsioonid, ma ei usu, et need tulevad 30-40mld USD väärtuses. Samas on ettevõte umbes nii palju oma väärtusest kaotanud. Ettevõttel on ca 80mld USD omakapitali ja maailmas antud sektoris üks parim pricing power positsioon.
RD - naftat sihin ka, et eufooria raugedes portfelli pigem lisada. Omal ajal oli mu positsioon ca 2 korda suurem kui täna. Siis olid portfellis XOM ja BP. Mingil perioodil RD performis kehvemini ja siis ma tegin väikese asenduse.

Veel on minu vaateväljas BA (väga ilus tulevikuväljavaade, USD langus toetab tootmist USA-s. Konkurentsivõime on tohutult paranenud. Aga ma müüsin aktsiad 57.75 tasemel. Loodan odavatel väljamüükidel tagasi osta.
IBM - mul vedas, kui otsustasin IBM-i müüa ja AIG-s positsiooni suurendada. Ma vist müüsin 90-91-ga. Nüüd oleks siis 77-ga võimalik tagasi osta. Pikaajaliselt ma pean praegust taset ostutasemeks. Veidi oleks vaja siiski asja analüüsida. Mul on selline tunne, et IBM kipub tegelema järjest rohkemate asjadega ja ma ei saa eriti hästi enam aru, millesse ma ikkagi investeerin.
CSCO - kui AMD-s positsiooni vähendada, siis CSCO oleks üks võimalik asendus. Jälgin aktsiate omavahelist suhet.
GE - Kui see aktsia tõuseb vähem kui indeksid, siis olen nõus omandama. Praegu enam-vähem fair valuation minu arvates.

"Avoid" listis on pangad (ei saa aru, AIG puhul on tegemist lühiajalise spekulatsiooniga), jaekaubandus (WMT ja teised), autotööstus (GM, F).


Huvitav oleks teada kes või mis on suuteline USA valitsuse võlga sell-offima?High-yield on see,mida omada ei tahaks,mitte TSY.Kogu turg ootab inflatsiooni kasvu ja valitsuse võlakirjade hindade langust(tootluse kasvu),kahjuks peavad nad pettuma.Inflatsioon on tugevalt hilinev majandusindikaator.Reaalne majandus on juba kiirelt jahtumas,millele viitavad ka parimad juhtivad indikaatorid-manuf.ISM,rahapakkumine(eriti MZM),intressikurv(FF-5-10 aastat TSY),NIKKEI indeks,Eurodollari futuurid ja muidugi ka USD vahetuskurss teiste suuremate valuutade vastu,üks parimaid inflatsiooni ootusi indikeerivaks valuutapaariks on USD/AUD.
Dollari viimase aja stabiilsus näitabki siin IOY-de(I owe you) emissiooni takerdumist antud hindade ja intressimäärade juures.Eraisikute ja leibkondade tasemel käib ju action hoopis kinnisvaraturul.Ka kinnisvara hinnad on viimase poole aasta jooksul näidanud stabiliseerumise märke,mõnes kuumemas piirkonnas(UK,Austraalia) on yoy kasv nulli lähedane või negatiivne.
Julgeks arvata,et FED on oma tõstmised teinud või on sellele väga lähedal.Alles uus langetamine võiks taas tekitada müügilaine(bull steepening) pikemates valitsuse võlakirjades.
US, päris huvitav nimekiri.

Ise eelistan ettevõtteid, kelle tegevusest hästi aru saan ehk nimekirjas on väga vähe tehnoloogiafirmasid. Samas ei ole päris nõus WMT avoid listi panema ning on huvitav jälgida, kui kaua INTC omab pricing powerit, sest ega paljude jaoks ei ole erilist vahet, mis kiip tal mõnes seadmes on? Võib-olla ma eksin, kui seetõttu olengi tech. sektorist eemale hoidnud, et need on liiga kapitalimahukad ning konkurents on liigagi tihe.
popmart, minu prognoos on ikkagi selline, et kui inflatsiooniootused kõrgemaks lähevad, siis kõik tulevased rahavood on oluliselt vähem väärt kui täna (sh valitsuse võlakirjadelt makstavad summad). Inflatsioonilises keskkonnas aga saabki äärmiselt oluliseks see, et ettevõte võiks oma toodete müügihindadega inflatsiooniga sama sammu käia. Seetõttu mulle meeldivadki näiteks PG ja JNJ ehk siis tugevate kaubamärkidega esmatarbekaupade tootjad.
Ja mina usun, et Fed laseb pigem USD-d veel nõrgeneda (vähendab impordi tarbimise võimet), kui oodatud majanduse elavnemist ei tule. See omakorda toetab kõrgemat inflatsiooni (impordihinnaindeksi tõusu). Nii inflatsiooni pidurdamiseks kui ka investeeringukapitali meelitamiseks tõstetakse aga intressimäärasid.
Minu väide on endiselt, et USD niivõrd suure nõrgenemise tõttu viimasel 3-4 aastal on tekkinud väga tugevad jõud, mis siiani on varjus olnud, kuid kui ühel hetkel USD nõrgenemine ja kõrgemad intressimäärad saavutavad sellise efekti, mis majanduslikku aktiivust tõstavad, siis on ka inflatsioon laes. Ja ma toonitaks veelkord, et ma ei pea siin silmas 5-6%-list aastainflatsiooni, vaid pigem 10% aastas.
Arkok, WMT osas ma lihtsalt usun, et USA-s on ostujõu vähenemisel (ehk siis peamiselt USD nõrgenemisel) veel veidi ruumi ja seetõttu ma ei kiirusta. Turujõu mõttes on see aga üks paremaid ettevõtteid. Ütleme nii, et kui USA jaest üldse midagi tulevikus osta, siis ikka WMT-d, aga praegu selgelt liiga vara. Samas on WMT juba viimase 6-12 kuu jooksul muu turuga võrreldes nii palju odavnenud, et kui samamoodi jätkab, siis võib isegi 12 kuu jooksul ostetavaks muutuda.
Et oleks jälle 5 aasta pärast hea seda foorumit vaadata, siis täna kolmekordistasin oma lühikese positsiooni USA 10-aastase võlakirja osas. Sept futuure müüsin keskmiselt hinnaga 111 15,75/32.
Positsiooni planeerin hoida ca 3-4 aastat. Ma arvestan, et ca 50bps muutust 10-aastase võlakirja yieldis tähendab tagatisdepo summa suhtes 100%-list kasumit.
Loomulikult see 3-4-aastane positsioon ei tähenda, et ma septembri futuuri nii kaua enda käes hoian.