1) "seega pole tugev dollar oluline faktor jooksevkonto defitsiidi kasvus"
Huvitav väide. Ma arvan, et eriti hästi paistab tugeva dollari jõhker mõju silma impordi kasvus. Teisalt jääb mulle ka arusaamatuks, miks USD trade weighted value muutumine alates 99. aasta juulist praeguseni nii oluline on, viimase 5 aasta tõus aga mingit tähendust ei oma. Näiteks ka esimesel poolaastal 1999 tugevnes trade weigthed USD 6%. See vist ei sobinud vastuargumendiks.
Ma ei ole üldse kindel, kas viimase 10 kuu valuutakursi kõikumine reaalselt eksporti ja importi oluliselt mõjutama on jõudnud hakata.
Absoluutselt olen nõus, et peamine USD mõju on olnud pigem impordile (mis justkui määrab kah jooksevkonto seisu??).
Samas tuleb ka ekspordi puhul tunnistada, et 1998. aastal kasvas GDP USA-s 4.7% ja 1999. aastal 4.6%. Kaupade ja teenuste ekspordi muutused olid vastavalt -0.5% ja +2.8%. See on peamiselt tingitud sellest, et mujal maailmas nende crap lihtsalt ei lähe. Ainult kohalik tarbija on lihtsalt piisavalt rumal, et neid kaupu ja teenuseid osta.
USA eksportijatel on raske. Kui Kanada ja Aasia riigid (v.a. Jaapan) eraldada, siis ei oleks ka viimase aasta kasvust midagi alles jäänud. Aasia eksport on niigi 12% väiksem 1997. aasta tasemest ja tõus oli võimalik lihtsalt tänu sellele, et 1998. aasta baas oli väga madal.
Tundub, et pärast reedest kukkumist tuli laupäeval "hard landing" kohta päris mitmeid artikleid erinevates väljaannetes. Enam-vähem on põhjendused samad, mis sai varem esile toodud, aga lahendusena nähakse näiteks prime rate tõusmist augustiks 10%-ni. See on võimatu. USA pangandussektor ei ela seda lihtsalt üle.
Muuhulgas on hakanud tekkima ka USA keskpanka kritiseerivaid kommentaare. Greenspan hakkab aina enam lööke saama. Järgmised 6 kuud saavad mehel olema tõsiselt rasked.
Muuhulgas on hakanud tekkima ka USA keskpanka kritiseerivaid kommentaare. Greenspan hakkab aina enam lööke saama. Järgmised 6 kuud saavad mehel olema tõsiselt rasked.
Kaldun arvama, et tempelman kaldub äärmustesse. Usun, et võime õige varsti koos majanduskasvu aeglustumisega näha inflatsioonitaseme aeglustusmist ning seetõttu ei ole FEDil paari kuu möödudes vaja intressimäärasid tõsta. Põhjused on:
a) wealth effecti kadumine seoses aktsiahindade langusega. See vähendab tarbimist ning seeläbi ka inflatsioonilist survet
b) FOMC tegi intressimäärade tõstmisega algust eelmise aasta juuni lõpus, mille effekt majanduses hakkab ilmnema varemalt 12 kuu möödudes. Seega peaks aasta teine pool kujunema tarbimise poole pealt teistsugusemaks kui aasta esimiene pool
c)Investeeringud tehnoloogiasse on rekordiliselt kõrgetel tasemetel, mis suurendavad ettevõtete produktiivsust. Kui kohendada inflatsiooni produktiivsusega, siis ilmneb, et seis ei olegi nii hull. See, et praegu investeeritakse tehnoloogiasse ilmeb nii nagu intressimäärade tõstminegi viitajaga.
Greenspan omab väga kõrget respekti ning paljuski tänu temale on väja kujunenud suhtumine - Don't fight the FED.
a) wealth effecti kadumine seoses aktsiahindade langusega. See vähendab tarbimist ning seeläbi ka inflatsioonilist survet
b) FOMC tegi intressimäärade tõstmisega algust eelmise aasta juuni lõpus, mille effekt majanduses hakkab ilmnema varemalt 12 kuu möödudes. Seega peaks aasta teine pool kujunema tarbimise poole pealt teistsugusemaks kui aasta esimiene pool
c)Investeeringud tehnoloogiasse on rekordiliselt kõrgetel tasemetel, mis suurendavad ettevõtete produktiivsust. Kui kohendada inflatsiooni produktiivsusega, siis ilmneb, et seis ei olegi nii hull. See, et praegu investeeritakse tehnoloogiasse ilmeb nii nagu intressimäärade tõstminegi viitajaga.
Greenspan omab väga kõrget respekti ning paljuski tänu temale on väja kujunenud suhtumine - Don't fight the FED.
Ma jälle arvan, et allahinnatakse inflatsioonilist survet ja liigset optimismi, mida on suurriigi puhul märksa raskem alla suruda, kui mingi väikeriigi puhul. Liiga palju on suurettevõtteid ja ametiühingud on liiga tugevad selleks, et siseturu nõudluse langedes
kulusid vastavaks kohandada.
Prognoosin miinusmärgiga "real GDP-d" (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) järgmise 3-12 kuu perspektiivis, mitte mingisugust GDP kasvu vähenemist.
Samuti hindan ma edasise korrektsiooni mõju juba finantssektorile liiga raskeks ja ma olen selles osas nõus, et Fed räägib sel juhul turud stabiilseks. Intressimäärasid enam ei tõsteta, kui turg nende kommentaaride peale jälle üles ei torma.
Kui aga turud stabiliseeruvad, siis inflatsiooni silmas pidades toimub see ikkagi juba liiga kõrgel tasemel. Aga mis teha.
kulusid vastavaks kohandada.
Prognoosin miinusmärgiga "real GDP-d" (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) järgmise 3-12 kuu perspektiivis, mitte mingisugust GDP kasvu vähenemist.
Samuti hindan ma edasise korrektsiooni mõju juba finantssektorile liiga raskeks ja ma olen selles osas nõus, et Fed räägib sel juhul turud stabiilseks. Intressimäärasid enam ei tõsteta, kui turg nende kommentaaride peale jälle üles ei torma.
Kui aga turud stabiliseeruvad, siis inflatsiooni silmas pidades toimub see ikkagi juba liiga kõrgel tasemel. Aga mis teha.
Millised on need tegurid, mis peaksid järgnevates kvartalites inflatsiooni suurendama? Ei suuda siiski hetkel veel näha seda tonti.
Kui võtta aluseks tarbijahinnaindeks CPI ning sealt välja jätta volatiilsemad grupid - toit, energia ja tubakas, siis selgub, et hinnad on 0,2% langenud võrreldes eelmise aastaga. Hinnad on langenud perioodi jooksul, mil tarbimiskulutuste kasv suurenes 8% käesoleva aasta I kvartalis. Kui eeldada, et tarbimine aegulustub käesoleva aasta teises pooles ca poole võrra (samale tasemele sissetuleku kasvuga), siis kas on väga põhjust karta inflatsioonilist survet ning miinusmärgiga GDP-d?
Kui võtta aluseks tarbijahinnaindeks CPI ning sealt välja jätta volatiilsemad grupid - toit, energia ja tubakas, siis selgub, et hinnad on 0,2% langenud võrreldes eelmise aastaga. Hinnad on langenud perioodi jooksul, mil tarbimiskulutuste kasv suurenes 8% käesoleva aasta I kvartalis. Kui eeldada, et tarbimine aegulustub käesoleva aasta teises pooles ca poole võrra (samale tasemele sissetuleku kasvuga), siis kas on väga põhjust karta inflatsioonilist survet ning miinusmärgiga GDP-d?
Kas te kõik siin ainult naudite oma analyysivõimet või on ka keegi, kes oma seisukohtade eest ka mingite konkreetsete positsioonide võtmisega vastutada suudab?
Kui jah, siis oleks väga hea meel lugeda, mida eelkõige lp. "fedispetsialistid" vastavalt oma seisukohtadele ostnud või shortinud on.
Olles ise daytrader, olen suutnud seni hakkama saada igasuguse turuga, kuid ei välista, et volatiilsuse nõrgenemise järel tuleb tagasi pöörduda traditsioonilise investeerimise juurde. Seetõttu - konservatiivid andke tuld!
PS: teen ka ettepaneku esimesel kommentaatoril avad uus thread, sest siin ei viici pidevalt alla lõppu scrollida.
PPS: Siinsete foorumite viga tundubki olevat see, et õudselt palju on "tarka" juttu, aga õudsalt vähe Veiko-suguseid mehi, who BACK THEIR OPINIONS WITH THEIR MONEY!
Kui jah, siis oleks väga hea meel lugeda, mida eelkõige lp. "fedispetsialistid" vastavalt oma seisukohtadele ostnud või shortinud on.
Olles ise daytrader, olen suutnud seni hakkama saada igasuguse turuga, kuid ei välista, et volatiilsuse nõrgenemise järel tuleb tagasi pöörduda traditsioonilise investeerimise juurde. Seetõttu - konservatiivid andke tuld!
PS: teen ka ettepaneku esimesel kommentaatoril avad uus thread, sest siin ei viici pidevalt alla lõppu scrollida.
PPS: Siinsete foorumite viga tundubki olevat see, et õudselt palju on "tarka" juttu, aga õudsalt vähe Veiko-suguseid mehi, who BACK THEIR OPINIONS WITH THEIR MONEY!
See Veiko näide ei ole vist kõige parem, sest mul on tunne, et pigem on seal kätte jäänud aktsiad, mida ta tegelikult nii väga enam omada ei tahaks. Näiteks müüa CNTR 4-5 USD peal, kui on olnud 15-20 USD? See nõuab tugevat tahtejõudu, et minevik unustada. Palju lihtsam on unistada mingitest tasemetest, mis on 20%-50% rekordtasemetest kõrgemal.
Oluliste summadega ma ei hakka kunagi päeva jooksul spekuleerima. Mõttetu! Oleks nõus võtma ainult pikka positsiooni, languste peale ei mängi, kuna seal on regulatsioon liiga tugeva mõjuga. Pika positsiooni võtmise seisukohalt on aga USA olnud ja on veel vähemalt aasta lõpuni mõttetu valik. Olen hoopis mujal.
Pealegi ma ei saa aru, mis on arvamusel makromuutuste kohta ning CNTR, GSTRF ja HCOM hindade vaheline seos. Mingid 3 jubinat, mis kõrgete intressimäärade tingimustes ajaks mulle hirmu peale, kui ma midagi konkreetset ei teaks, mis võimaldab nende tuleviku osas ennast kindlalt tunda.
Makromuutuste prognoosi puhul kasutan pigem valuutapositsioone, intressitooteid.
... ja loomulikult investeerin ma oma vahendeid vastavalt oma arvamusele. USA turult pole antud hetkel midagi osta.
Oluliste summadega ma ei hakka kunagi päeva jooksul spekuleerima. Mõttetu! Oleks nõus võtma ainult pikka positsiooni, languste peale ei mängi, kuna seal on regulatsioon liiga tugeva mõjuga. Pika positsiooni võtmise seisukohalt on aga USA olnud ja on veel vähemalt aasta lõpuni mõttetu valik. Olen hoopis mujal.
Pealegi ma ei saa aru, mis on arvamusel makromuutuste kohta ning CNTR, GSTRF ja HCOM hindade vaheline seos. Mingid 3 jubinat, mis kõrgete intressimäärade tingimustes ajaks mulle hirmu peale, kui ma midagi konkreetset ei teaks, mis võimaldab nende tuleviku osas ennast kindlalt tunda.
Makromuutuste prognoosi puhul kasutan pigem valuutapositsioone, intressitooteid.
... ja loomulikult investeerin ma oma vahendeid vastavalt oma arvamusele. USA turult pole antud hetkel midagi osta.
Päris huvitav lugemine üle hulga aja. Üks asi on teada, mis toimub, teine asi MIKS.
To Jake:
Loomulikut võiks keegi day-trade'misest ka kirjutada.
To Jake:
Loomulikut võiks keegi day-trade'misest ka kirjutada.
Komentaar tempelmani jutule. Mul ei ole kätte jäänud aktsiaid, mida omada ei tahaks. Muidugi oleks onnelikum, kui CNTR oleks praegu $8 peal. GSTRF'i ostsin ju alles ja HCOM'i on mul väga vähe. Seda loodan rohkem koguda tasemelt $1, sest usun nende tulevikku ja neil on väga head tooted. HCOM'i puhul ei usu mingisse kiiresse tõusu, pigem võib aktsia olla $1 juures ka järgmisel aastal.
Võtan praegust hindade taset rahulikult ja Philip L Carreti äripäevas kirjutatud filosoofiaga, et hinda firma võimalused kaks korda aastas ümber, kui midagi muutunud pole, siis ära lase end hinnakõikumisest heidutada.
Veiko
Võtan praegust hindade taset rahulikult ja Philip L Carreti äripäevas kirjutatud filosoofiaga, et hinda firma võimalused kaks korda aastas ümber, kui midagi muutunud pole, siis ära lase end hinnakõikumisest heidutada.
Veiko
Endine Tempelman.
Veikole:
No ma igatahes loodan, et see on nii. Peamine ongi see, et sul on põhjust ettevõttes kindel olla. Selliste ettevõtete kohta peab teadma rohkem kui lihtsalt uudiste põhjal teada saab.
Kui usud tootesse ja ettevõtte väärtusesse, siis on muidugi ootamine praeguses seisus kõige õigem. Samas kujutan ma ette, et taoliste ettevõtete osas on investorite meeleolu lähiajal suht negatiivne ja peaasi, et lisakapitali ei ole vaja kaasata.
Veikole:
No ma igatahes loodan, et see on nii. Peamine ongi see, et sul on põhjust ettevõttes kindel olla. Selliste ettevõtete kohta peab teadma rohkem kui lihtsalt uudiste põhjal teada saab.
Kui usud tootesse ja ettevõtte väärtusesse, siis on muidugi ootamine praeguses seisus kõige õigem. Samas kujutan ma ette, et taoliste ettevõtete osas on investorite meeleolu lähiajal suht negatiivne ja peaasi, et lisakapitali ei ole vaja kaasata.
Üldiselt olen ise oma informatsiooni hankinud peamiselt interneti kaudu. Alati on võimalik ka firmade "Investor Relation" inimestele e-maili teel küsimusi esitada. Centura sai hiljuti omale uue kapitalisüsti sisse ja HCOM tuleb veel toime. Globalstar on teine lugu aga seal on strateegilised partnerid teada. Olen ise ka natuke mures turu üldsuundumuse pärast, kuid arvan, et kuskil juunis/juulis võib asi tõusuteele suunduda. Nagu mainisin, on GSTRF mul spekulatiivne. Kui turg ootab Globalstari pankrotti ja on aktsia vastavalt hinnanud, siis seda ma ei usu. CNTR aktsiat on hakanud investeerimisfondid kõvasti kokku ostma. Bank of America käes on miljon aktsiat, meil tuntud SEB on 250 000, jne.
Veiko
Veiko
No nii nüüd on läbitud järjekordne FOMC istung, mis jättis esmakordselt üle pika aja intressid muutmata.
Küsimus suurele ringile:
Mis peaks juhtuma, et Fed tõstaks 22.augustil taas intresse?
Küsimus suurele ringile:
Mis peaks juhtuma, et Fed tõstaks 22.augustil taas intresse?
Vaadates allpool olevat teksti, tundub et US majandus ei jahtu veel küllaldaselt. See võib põhjustada ka uue intressitõusu.
Tänane ÄP Online:
USA majandus kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis rohkem kui kuu aega tagasi välja öeldud 5,4 (5,5) protsenti võrreldes 1999. aasta esimese kvartaliga.
Tänane ÄP Online:
USA majandus kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis rohkem kui kuu aega tagasi välja öeldud 5,4 (5,5) protsenti võrreldes 1999. aasta esimese kvartaliga.
Üks vana, kuid huvitav lugemine
heade kommentaaride ja suures osas täppiläinud prognoosidega
heade kommentaaride ja suures osas täppiläinud prognoosidega
Üks vana, kuid huvitav lugemine
heade kommentaaride ja suures osas täppiläinud prognoosidega
heade kommentaaride ja suures osas täppiläinud prognoosidega
Ja kus see lugemine siis on, Graafik? Kuku!
Velikij: Sa juba oledki selles kohas kus lugeda saab! Keri esimene mess ette ja hakka lugema! :-)
Nojah, ma arvasin, et tegu on veel mingi täiendava artikliga. OK, eks ma järgi häid soovitusi!
Tagantjärele vaadates on huvitav, et 19. mail 13.47 kirjutatud kommentaaris antud 2 variandist on Fed selgelt valinud aeglase 2. variandi. S.t. jõuti kaasa tuua nii paanika aktsiaturgudel kui ka nõrk USD ja kõrge inflatsioon tulevikuks.
US: "1) paanika turgudel, mille tooks kaasa raha pakkumise edasine kokkutõmbamine ja intresside tõstmine
2) raha pakkumise uus kasv ja madalamad intressimäärad, mis viib kõrgema inflatsioonini ja lõppkokkuvõttes nõrgema dollarini."
Urmas, Sa peaksid vist poliitikuks hakkama... Lugeda rahulolevalt täitunuks mõlemad oma alternatiivsed (ja kirjutamise hetkel tõenäoliselt vastandlikuna mõeldud!) prognoosid näitab selleks eelduste olemasolu! Teine alternatiiv on lihtsalt oma prognooside vaikne unustamine, mille suhtes ka siin foorumites on näiteid muidugi ohtrasti (huvitaval kombel ka poliitikute poolt tehtuna! Nimesid ma ei nimeta, Velikij, küll Sa ise tead...:-))
Siiski ma jääksin mitmes punktis esialgu eriarvamusele:
1. Nõrgem dollar? 19.05.00 16,5, praegu 16,04 ja praktiliselt kogu vahepealne aeg kõrgemal, kui 16,5 - kas pole seda paari aasta peale veel mitte liiga vähe, et seda esialgu kindlalt märkimisväärseks pidada?
2. Jõuti kaasa tuua kõrge inflatsioon tulevikus? Kas ma saaksin seda inflatsooni kuskil käega katsuda ka? Mis seda praegu näitab, et selline väide midagi tähendaks? 10-yr bond 4.465% ei räägi IMO midagi sellest hirmust.
Mida Sa arvad ajaloolaste poolt tuvastatud "dollar smile" (dollar kipub nõrgenema vaid siis, kui USA majanduskasv on sarnane teiste regioonidega ja muudel juhtudel on pigem tugevnenud) efektist?
2) raha pakkumise uus kasv ja madalamad intressimäärad, mis viib kõrgema inflatsioonini ja lõppkokkuvõttes nõrgema dollarini."
Urmas, Sa peaksid vist poliitikuks hakkama... Lugeda rahulolevalt täitunuks mõlemad oma alternatiivsed (ja kirjutamise hetkel tõenäoliselt vastandlikuna mõeldud!) prognoosid näitab selleks eelduste olemasolu! Teine alternatiiv on lihtsalt oma prognooside vaikne unustamine, mille suhtes ka siin foorumites on näiteid muidugi ohtrasti (huvitaval kombel ka poliitikute poolt tehtuna! Nimesid ma ei nimeta, Velikij, küll Sa ise tead...:-))
Siiski ma jääksin mitmes punktis esialgu eriarvamusele:
1. Nõrgem dollar? 19.05.00 16,5, praegu 16,04 ja praktiliselt kogu vahepealne aeg kõrgemal, kui 16,5 - kas pole seda paari aasta peale veel mitte liiga vähe, et seda esialgu kindlalt märkimisväärseks pidada?
2. Jõuti kaasa tuua kõrge inflatsioon tulevikus? Kas ma saaksin seda inflatsooni kuskil käega katsuda ka? Mis seda praegu näitab, et selline väide midagi tähendaks? 10-yr bond 4.465% ei räägi IMO midagi sellest hirmust.
Mida Sa arvad ajaloolaste poolt tuvastatud "dollar smile" (dollar kipub nõrgenema vaid siis, kui USA majanduskasv on sarnane teiste regioonidega ja muudel juhtudel on pigem tugevnenud) efektist?