Mis asjaosalised arvavad, mitu korda FED veel peaks 0,5 kaupa tõstma, et investorite närv üles ütleks ja enamus safe heaven’isse liiguks?
Eks neid investoreid ole ära ka läinud.
Kuid ikkagi on aktsiatesse investeerimine pikaajaliselt üks tulusamaid võimalusi. Olgu need langusperioodid ja Bear Market -d millised tahes - ikka on turud tõusnud ja rohkem kui enne tagasilööke.
Ka raha paistab maailmas olevat ikka väga palju. Seega ei usu et Fed suudaks aktsiaturgu täiesti maha jahutada.
Tegelikult on tõenäosus et turg veel sellel teeb uusi rekordeid palju suurem kui uus suurem langus.
Veel kord - langused on ikkagi lühiajalised. Sest ka paar kuud või pool aastat on lühiajaline võrreldes pikemate investeeringutega.
Rohkem näen et Fed mäng tekitab ebakindlust ja see omakorda metsikuid liikumisi. Osad võidavad sellest, osad kaotavad.
Kuid ikkagi on aktsiatesse investeerimine pikaajaliselt üks tulusamaid võimalusi. Olgu need langusperioodid ja Bear Market -d millised tahes - ikka on turud tõusnud ja rohkem kui enne tagasilööke.
Ka raha paistab maailmas olevat ikka väga palju. Seega ei usu et Fed suudaks aktsiaturgu täiesti maha jahutada.
Tegelikult on tõenäosus et turg veel sellel teeb uusi rekordeid palju suurem kui uus suurem langus.
Veel kord - langused on ikkagi lühiajalised. Sest ka paar kuud või pool aastat on lühiajaline võrreldes pikemate investeeringutega.
Rohkem näen et Fed mäng tekitab ebakindlust ja see omakorda metsikuid liikumisi. Osad võidavad sellest, osad kaotavad.
Sanderiga suuremas osas täiesti nõus.
Üles-alla loksumisel mõned võidavad meeletult, aga enam on neid, kes kaotavad. Mida rohkem suunamuutusi, seda suurem on tõenäosus eksida ja kaotada. Kel on palju aega, eriti kel on väga palju aega, tuleb kuitahes kõrgelt tasemelt ostnuna kasumiga välja. Häda selles, et aeg või kannatus võib otsa saada. Kehvemal juhul tuleb ikka paar- kolm aastat oodata(kuigi seda juhtub harva).
Ühe eelmise lehe foorumil pakkus keegi tark mees veenvalt välja(nime ei mäleta), et intresside tõus peab hiljemalt III-IV kvartalil majandusseaduste põhjal(raha hind) ettevõtete tulemusi mõjutama hakkama.
Üles-alla loksumisel mõned võidavad meeletult, aga enam on neid, kes kaotavad. Mida rohkem suunamuutusi, seda suurem on tõenäosus eksida ja kaotada. Kel on palju aega, eriti kel on väga palju aega, tuleb kuitahes kõrgelt tasemelt ostnuna kasumiga välja. Häda selles, et aeg või kannatus võib otsa saada. Kehvemal juhul tuleb ikka paar- kolm aastat oodata(kuigi seda juhtub harva).
Ühe eelmise lehe foorumil pakkus keegi tark mees veenvalt välja(nime ei mäleta), et intresside tõus peab hiljemalt III-IV kvartalil majandusseaduste põhjal(raha hind) ettevõtete tulemusi mõjutama hakkama.
to sander: Kui väidad, et rohkemate suunamuutustega on suurem tõenäosus eksida ja kaotada, kuid samas tähendab suurem volatiilsus ka suuremat teenimisvõimalust. Vähe volatiilne turg on väga igav, mu arust. Seetõttu ongi TSE minu jaoks surnud. Peale ettevõtete põhjaliku tundmise ei oskagi rohkem plusse tuua.
Sorry, eelnev jutt oli suunatud sanderi asemel pitsatile. Ja niipea ilmselt FOMC intresse 50 bp ei tõsta enam.
Fed'il on ruumi veel üheks 25 bp tõusuks. Teine võimalus: veel üks 50bp tõus, õhk läheb välja, siis 25 bp langus, mida võib vajadusel korrata.
Ainult et 6 kuud enne valimisi teist strateegiat ei kasutata. pakun 25 bp tõusu. Ajastus - pakkuge...
Ainult et 6 kuud enne valimisi teist strateegiat ei kasutata. pakun 25 bp tõusu. Ajastus - pakkuge...
Kõige lihtsam on vaadata intressikõverat ning selle põhjal võib üht-teist turgude ootustest välja lugeda. 25 bp intressimäärade tõstmine on vägagi tõenäone ning 50 bp intressimäärade tõstmisse võib suhtuda 50/50 tõenäosusega.
to beast& Dougal Douglass: Enamik juhtivaid
investment-house'e on avaldanud arvamust, et Fed tõstab intresse ka 27'ndal juunil toimuval istungil, küsimus on ainult kas 25 või 50 bp'ti. Peale üleeilset 50 bp'st shift'ti on järjest enam levimas arvamus, et vähemalt juuni kuus jätkatakse 50 bp'se sammuga. Samas oleks suhteliselt väär arvata, et Fed niisama tõmmblema asub, pigem lähtuvad Mr. G & Co oma projetktsioonidest ja selle nädalane samm kinnitab veenvalt arvamust soft-landing'gu ettevalmistamisest. Enne järgmist istungit tasuks jälgida milliseks kujunevad vahepeal avaldatavad 1 kv. GDP(esialgsed), tööturu, jaemüügi, CPI, jooksvakonto jne. numbrid... teadu-pärast on viimane neist, C/A defitsiit, lähiajaloo suurim ning prognooside kohaselt võib vastav number aasta lõpuks käriseda -5%'ks GDP'st e. ca USD -500 bio'ni. Seega on pildis, stock market vs. Fed, märksa rohekm muutujaid kui ainult rate hike...
investment-house'e on avaldanud arvamust, et Fed tõstab intresse ka 27'ndal juunil toimuval istungil, küsimus on ainult kas 25 või 50 bp'ti. Peale üleeilset 50 bp'st shift'ti on järjest enam levimas arvamus, et vähemalt juuni kuus jätkatakse 50 bp'se sammuga. Samas oleks suhteliselt väär arvata, et Fed niisama tõmmblema asub, pigem lähtuvad Mr. G & Co oma projetktsioonidest ja selle nädalane samm kinnitab veenvalt arvamust soft-landing'gu ettevalmistamisest. Enne järgmist istungit tasuks jälgida milliseks kujunevad vahepeal avaldatavad 1 kv. GDP(esialgsed), tööturu, jaemüügi, CPI, jooksvakonto jne. numbrid... teadu-pärast on viimane neist, C/A defitsiit, lähiajaloo suurim ning prognooside kohaselt võib vastav number aasta lõpuks käriseda -5%'ks GDP'st e. ca USD -500 bio'ni. Seega on pildis, stock market vs. Fed, märksa rohekm muutujaid kui ainult rate hike...
.... Ühe eelmise lehe foorumil pakkus keegi tark mees veenvalt välja(nime ei mäleta), et intresside tõus peab hiljemalt III-IV kvartalil majandusseaduste põhjal(raha hind) ettevõtete tulemusi mõjutama hakkama.....
Raha hind mõjutab päris kindlasti ettevõtteid ja need kes pidevalt kasutavad laenuraha - nendel läheb see laenamine kallimaks. Ja see omakorda sööb tulemusi väiksemaks.
Ainult et alati investorid ja veel vähem spekulandid ei uuri palju firma ka tulu annab.
Mis tulu enamus niiöelda uue majanduse firmasid - dot.comid ja muud sarnased annavad? Enamus nendest ei hakka kunagi mingit tulu andma. See majanduslik tarkus ei maksa seal suurt midagi.
Mängitakse selle peale et aktsia hind tõuseb ja sellest piisab.
Seega ei mõju Fed intresside tõstmine alati.
Nasdaq tõusis veel mõned kuud tagasi rekord tasemele. Ja seda siis kui Fed oli mitmeid kordi juba intresse tõstnud.
Ja kui siis Nasdaq langeski, siis ma arvan et mitte niivõrd Fed pingutuste pärast - vaid sellepärast et oli tõusnud lühikese ajaga liiga palju.
Raha hind mõjutab päris kindlasti ettevõtteid ja need kes pidevalt kasutavad laenuraha - nendel läheb see laenamine kallimaks. Ja see omakorda sööb tulemusi väiksemaks.
Ainult et alati investorid ja veel vähem spekulandid ei uuri palju firma ka tulu annab.
Mis tulu enamus niiöelda uue majanduse firmasid - dot.comid ja muud sarnased annavad? Enamus nendest ei hakka kunagi mingit tulu andma. See majanduslik tarkus ei maksa seal suurt midagi.
Mängitakse selle peale et aktsia hind tõuseb ja sellest piisab.
Seega ei mõju Fed intresside tõstmine alati.
Nasdaq tõusis veel mõned kuud tagasi rekord tasemele. Ja seda siis kui Fed oli mitmeid kordi juba intresse tõstnud.
Ja kui siis Nasdaq langeski, siis ma arvan et mitte niivõrd Fed pingutuste pärast - vaid sellepärast et oli tõusnud lühikese ajaga liiga palju.
nii-nii , et kui taskuinvestoritele kohale jõuab, et uue majanduse ettevõtted iseseisvalt ei oma väärtust. Ja infotehnoloogia omab vaid väärtust nii palju et aitab siduda paremini omavahel väärtuse loomise ahela lülisid siis..... jahtub Nasdaq iseenesest.
Kuigi kõik analüütikud räägivad juba uuest intressimäära tõusust, ei saa ma aru, mis kasu sellest makroökonoomiliselt võiks olla. Dollar tugevneb veelgi, jooksevkonto seis halveneb jätkuvalt. Ainuke mõistlik põhjendus on inflatsiooni ohjeldamine, kuid viimastel andmetel näitas see juba niigi alanemistendentsi (see võis olla muidugi lühiajaline eksitav number). Seega pole intressimäärade tõstmisel enam nagu erilist mõtet.
Sander:
"Seega ei mõju Fed intresside tõstmine alati."
Vaat mõjub küll alati. See ei tähenda veel, et mõju peab järmisel päeval kindlal kellaajal ilmnema ja muutuste vahel ühene seos olema, sest on ka teisi mõjureid. Seda ma ju kirjutangi eespool, et kui enne midagi ei toimu, siis 3.-4. kvartalis kindlasti.
"Ainult et alati investorid ja veel vähem spekulandid ei uuri palju firma ka tulu annab".
Ärgu uurigu, füüsika- ja majandusseadused kehtivad ikkagi ning turg paneb nad varem või hiljem paika.
Aktsiaturg sellepärast huvitav ongi, et tegemist on üsna mitme teguri/muutuja koosmõjuga ning üks oluline neist on masside psühhologia.
"Seega ei mõju Fed intresside tõstmine alati."
Vaat mõjub küll alati. See ei tähenda veel, et mõju peab järmisel päeval kindlal kellaajal ilmnema ja muutuste vahel ühene seos olema, sest on ka teisi mõjureid. Seda ma ju kirjutangi eespool, et kui enne midagi ei toimu, siis 3.-4. kvartalis kindlasti.
"Ainult et alati investorid ja veel vähem spekulandid ei uuri palju firma ka tulu annab".
Ärgu uurigu, füüsika- ja majandusseadused kehtivad ikkagi ning turg paneb nad varem või hiljem paika.
Aktsiaturg sellepärast huvitav ongi, et tegemist on üsna mitme teguri/muutuja koosmõjuga ning üks oluline neist on masside psühhologia.
Fed-i intresside tõstmise point on vaid selles, et optimism maha võtta. Siin oli väide, et maailmas on raha liiga palju. Seda rahapakkumist vähendataksegi. Fed-i kui viimase laenuandja ehk raha ringlusesse laskja käest saadav raha läheb kallimaks ja need, kes peavad laenu võtma maksavad varasemaga võrreldes rohkem, mis teeb sellise tegevuse vähem mõtekaks.
Ma olen nõus, et lühiajaliselt intressimäärade tõstmine tugevdab dollarit ja see teeb eksportijatel elu raskeks. Samas peaks see veel enam mõjuma laenu võtmise võimalustele ja impordi tarbimisele. Ega mina USA majandusele väga "softi landingut" ei näe juba mõnda aega. "Hard landing" saab aga eelkõige silma paistma lõpuks kõrge inflatsiooni näol (prognoosin THI kasvuks ligi 5% aastas või isegi üle selle lähiaastatel).
Peamine valik ongi varsti keskpangal, kas paanika aktsiaturul või põhimõtteliselt katteta raha hulga suurendamine. Mina arvan, et valitakse teine variant. See aga toob kaasa inflatsiooni. Mulle meeldis, kui 6 kuud tagasi nimetati USA tarbijat peamiseks maailma majanduse mootoriks (samuti nimetati 1997. aastat Eestis heaks majandusaastaks). Mina nimetaks seda "lolluseks". Loll Ameerika tarbija, kes võttis mõtlematult laenu ja tarbis, on varsti kogu maailma suurim probleem.
Kui USA keskpank hakkab raha pakkumist kasvatama ja see toob kaasa inflatsiooni, siis USA dollar võtab ette ühe tõsise "dive"'i.
Lühiajaliselt saavad intressimäärade tõusuga peksa need, kes on ennast liiga üle laenanud ja kelle tagatised lähevad sundmüüki. Kõrgemate intressimäärade mõju suurte ettevõtete majandustulemustele on suhteliselt väike, võrreldes sellega, milliseks muutuvad aktsiate P/E suhted. Ma ei kujuta praguste intressimäärade juures ausalt öeldes ette aktsiaid P/E suhtega üle 30 (kui majandustulemustes ei ole midagi erakorralist).
USA keskpanga probleem ongi selles, et valikuvõimalused on nigelad. Greenspan on lihtsalt vanaks ja aeglaseks jäänud. Ta oleks pidanud reageerima juba siis, kui ta 8000-9000 punkti tasemel turge hoiatas. Nüüd on kaks valikut: 1) paanika turgudel, mille tooks kaasa raha pakkumise edasine kokkutõmbamine ja intresside tõstmine
2) raha pakkumise uus kasv ja madalamad intressimäärad, mis viib kõrgema inflatsioonini ja lõppkokkuvõttes nõrgema dollarini.
Ma olen nõus, et lühiajaliselt intressimäärade tõstmine tugevdab dollarit ja see teeb eksportijatel elu raskeks. Samas peaks see veel enam mõjuma laenu võtmise võimalustele ja impordi tarbimisele. Ega mina USA majandusele väga "softi landingut" ei näe juba mõnda aega. "Hard landing" saab aga eelkõige silma paistma lõpuks kõrge inflatsiooni näol (prognoosin THI kasvuks ligi 5% aastas või isegi üle selle lähiaastatel).
Peamine valik ongi varsti keskpangal, kas paanika aktsiaturul või põhimõtteliselt katteta raha hulga suurendamine. Mina arvan, et valitakse teine variant. See aga toob kaasa inflatsiooni. Mulle meeldis, kui 6 kuud tagasi nimetati USA tarbijat peamiseks maailma majanduse mootoriks (samuti nimetati 1997. aastat Eestis heaks majandusaastaks). Mina nimetaks seda "lolluseks". Loll Ameerika tarbija, kes võttis mõtlematult laenu ja tarbis, on varsti kogu maailma suurim probleem.
Kui USA keskpank hakkab raha pakkumist kasvatama ja see toob kaasa inflatsiooni, siis USA dollar võtab ette ühe tõsise "dive"'i.
Lühiajaliselt saavad intressimäärade tõusuga peksa need, kes on ennast liiga üle laenanud ja kelle tagatised lähevad sundmüüki. Kõrgemate intressimäärade mõju suurte ettevõtete majandustulemustele on suhteliselt väike, võrreldes sellega, milliseks muutuvad aktsiate P/E suhted. Ma ei kujuta praguste intressimäärade juures ausalt öeldes ette aktsiaid P/E suhtega üle 30 (kui majandustulemustes ei ole midagi erakorralist).
USA keskpanga probleem ongi selles, et valikuvõimalused on nigelad. Greenspan on lihtsalt vanaks ja aeglaseks jäänud. Ta oleks pidanud reageerima juba siis, kui ta 8000-9000 punkti tasemel turge hoiatas. Nüüd on kaks valikut: 1) paanika turgudel, mille tooks kaasa raha pakkumise edasine kokkutõmbamine ja intresside tõstmine
2) raha pakkumise uus kasv ja madalamad intressimäärad, mis viib kõrgema inflatsioonini ja lõppkokkuvõttes nõrgema dollarini.
to tempelma: kõik millest sa oma "essees" räägid vqib teoreetiliselt ju vqimalik olla.... ainus millega sa vingelt puusse virutad on Fed'i research & projection power'i alahinndamine ning Mr G vanaks ja aeglaseks nimetamine.... ma usun , et meil "ääre-alade meestel" tasuks usa majanduse ja Fed'i strateegitate kommenteerimisel paar helistikku allapoole vqtta...
Mõned analüütikud on väitnud, et inimeste laenuvõtmise soov väheneb USA alles siis kui mortgage rate on kahekohaline, momendil pidavat see olema 8,9%, seega on veel 1 - 1,5% minna, mis ühtib teiste arvamustega et 2 x 50 bp on veel tulekul.
Muuseas on kaugele näha, et foorumis kõnelevad eestlastest aktsiahuvilised, sest oma mured on ikka kõige lähemad ja need on antud juhul USA aktsiahinnad (mis tuleneb aktsiahuvist) ja jooksevkonto puudujääk (mis on probleemiks Eestile). Pannes asju USA konteksi pole Fed'i prioriteetide listis kummalgi esmast tähtsust.
Muuseas on kaugele näha, et foorumis kõnelevad eestlastest aktsiahuvilised, sest oma mured on ikka kõige lähemad ja need on antud juhul USA aktsiahinnad (mis tuleneb aktsiahuvist) ja jooksevkonto puudujääk (mis on probleemiks Eestile). Pannes asju USA konteksi pole Fed'i prioriteetide listis kummalgi esmast tähtsust.
No vaatame. Ma ei tea, millised peaksid küll tegelikud sündmused olema, et keegi ütleks, et mul oli õigus. Ma arvan, et inflatsioon võiks olla parim näitaja, ehkki selle kohta saab mõnda aega valetada. Pigem CPI-GDP-USD rate-government debt kombinatsioon.
Täiesti reaalne, et USA rahapoliitika ei olegi suunatud selle riigi inimeste elatustaseme pikaajalisele maksimeerimisele ning seetõttu on nende eesmärgid siiski täitunud.
Minu väide on siiski, et USA majanduse viimase 5 aasta arengud on viinud süsteemi väga ebakindlasse seisu. USD kukkumise järgmise 3 aasta perspektiivis EUR ja JPY suhtes peataks ainult see, kui USA leiab mingeid põhjusi, et mingil muul (näiteks sõjalisel) viisil teisi süsteeme destabiliseerida.
Kui me ju tegelikult vaatame, siis USA keskmine GDP elaniku kohta ei olegi maailmas kõige kõrgem juba praegu. See positsioon halveneb järgmise 3 aasta jooksul veelgi.
Ega ma ei arvagi, et midagi katastroofilist juhtub. Lihtsalt teatud korrektsioonid, mis kokkuvõttes löövad teatud investoreid väga tugevalt ja tekitavad teatud ebastabiilsust. See ei ole aga pikaajalises perspektiivis majanduskasvu jaoks hea.
Täiesti reaalne, et USA rahapoliitika ei olegi suunatud selle riigi inimeste elatustaseme pikaajalisele maksimeerimisele ning seetõttu on nende eesmärgid siiski täitunud.
Minu väide on siiski, et USA majanduse viimase 5 aasta arengud on viinud süsteemi väga ebakindlasse seisu. USD kukkumise järgmise 3 aasta perspektiivis EUR ja JPY suhtes peataks ainult see, kui USA leiab mingeid põhjusi, et mingil muul (näiteks sõjalisel) viisil teisi süsteeme destabiliseerida.
Kui me ju tegelikult vaatame, siis USA keskmine GDP elaniku kohta ei olegi maailmas kõige kõrgem juba praegu. See positsioon halveneb järgmise 3 aasta jooksul veelgi.
Ega ma ei arvagi, et midagi katastroofilist juhtub. Lihtsalt teatud korrektsioonid, mis kokkuvõttes löövad teatud investoreid väga tugevalt ja tekitavad teatud ebastabiilsust. See ei ole aga pikaajalises perspektiivis majanduskasvu jaoks hea.
to tempelman:pls. ära sina enam sel teemal kommenteeri...8(
TO YAAK:
Miks jooksevkonto USA puhul tähtsust ei oma? See on ju potentsiaalne ebastabiilsuse allikas. Eriti juhul, kui mingil põhjusel investorite meeleolu selle riigi kasvuootuste suhtes peaks halvenema.
Ma arvan, et sündmused toimuvad piisavalt kiiresti ning ma ei ole isegi juunikuises intressimäärade tõstmises nii väga kindel. Seda ei pruugi vaja minna, kui S&P tuleb 20% allapoole. Nasdaq kukub niigi ära, aga see ei ole makrotasandil nii oluline näitaja.
Miks jooksevkonto USA puhul tähtsust ei oma? See on ju potentsiaalne ebastabiilsuse allikas. Eriti juhul, kui mingil põhjusel investorite meeleolu selle riigi kasvuootuste suhtes peaks halvenema.
Ma arvan, et sündmused toimuvad piisavalt kiiresti ning ma ei ole isegi juunikuises intressimäärade tõstmises nii väga kindel. Seda ei pruugi vaja minna, kui S&P tuleb 20% allapoole. Nasdaq kukub niigi ära, aga see ei ole makrotasandil nii oluline näitaja.
To lkarner:
ÜLDISELT ON FOORUMITES SELLINE KORD, ET KÕIK VÕIVAD KOMMENTEERIDA, KUI KELLEGIL ON VASTUVÄITEID, SIIS KATSUGE SEDA IKKAGI ARGUMENTEERITULT PÕHJENDADA, NIISAMA LAIAMIST EI SAA ME SIIN LUBADA.
ÜLDISELT ON FOORUMITES SELLINE KORD, ET KÕIK VÕIVAD KOMMENTEERIDA, KUI KELLEGIL ON VASTUVÄITEID, SIIS KATSUGE SEDA IKKAGI ARGUMENTEERITULT PÕHJENDADA, NIISAMA LAIAMIST EI SAA ME SIIN LUBADA.
Tegin just Tempelmani viimase märkuse baasil kiir uurimuse ja võin väita, et USD Trade weighted value ehk USD väärtus peamiste kaubanduspartnerite valuuta suhtes on alates 99a. juulist tõusnud ainult 2%, jooksevkonto puudujääk on samal ajal kasvanud pea 50%. Seega pole tugev dollar oluline faktor jooksevkonto defitsiidi kasvus. Mul on asjatundmatu küsimus, et võibolla on põhjuseks hoopis sisemaine nõudlus, mida Fed'i intressitõstmised nüüd tasandavad.
Igal juhul näitavad viimased pöörded siinses diskussioonis järjekordselt, et mecanism pole nii lihtne kui näib ja üritada tõmmata lihtsaid seoseid a'la "lühiajaliselt intressimäärade tõstmine tugevdab dollarit ja see teeb eksportijatel elu raskeks" on kohased Leedu mitte USA majanduse seletamisel.
Igal juhul näitavad viimased pöörded siinses diskussioonis järjekordselt, et mecanism pole nii lihtne kui näib ja üritada tõmmata lihtsaid seoseid a'la "lühiajaliselt intressimäärade tõstmine tugevdab dollarit ja see teeb eksportijatel elu raskeks" on kohased Leedu mitte USA majanduse seletamisel.