kulda investeerimine

inflatsiooniootused on jama minu arvates küll, aga cost push ei ole jama-kartellilepped jne. Ma räägin tavaliselt demand-pullist, sest eelarvedefitsiiti rünnatakse just sellise argumendiga tavaliselt. Money-supply inflation on tegelikult ju sama, mis demand-pull, see ongi monetaristide arulage retoorika, et raha pidavat kuidagi iseenesest saama inflatsiooni tekitada majanduses.

Sa esitad nüüd rida valeväiteid üksteise järel.

(Mõstlik riik aga, kes ei taha lõpetada oma rahandussüsteemi defaultimisega)

Loe eelnevaid kommentaare, mitte vabatahtlik default on võimatu.


(Tänapäevane rahandussüsteem põhineb puhtalt selle raha kasutajate usaldusel seda väljastava riigi suhtes.)

See ei ole tegelikult tõsi. Selline riik maksustab enda "alamaid" selles rahas, mida ise väljastab. Seega on neil "alamatel" seda raha vaja, sellega on juba nõudlus loodud sellele rahale.

(Tulles nüüd põhiteema juurde tagasi, siis tõesti, suveräänne riik võib teoreetilises plaanis teha kõike, mida sa nii hingestatult kirjeldasid ja veel palju muudki - võib osta omaenda võlakirjad kokku; võib kirjutada mistahes oma kontodele kasvõi iga päev nulli lõppu; võib öelda, et homsest hakkame väljastama ziljonidollarisi rahatähti; võib kasvõi kõik oma seniemiteeritud võlakirjapaberid natsionaliseerida ja kui ikka väga tahab, võib ka eraisikute säästud enda omaks kulutada. Ühesõnaga midaiganes.)

Ühesõnaga siin sa püüad naeruvääristada minu seisukohti selle asemel, et midagi argumenteerida.
Aga näe riik ostab oma võlakirju kokku(USA), Jaapan on seda väga kaua teinud. Kohe tuleb hüperinflatsioon, usalduse kaotus jne, ja selline jutt 20 aastat järjest :). Võib olla oleks aeg mõelda, et midagi on kapitaalselt valesti sinu arusaamises. Võib olla oleks aeg aru saada, et Jaapani valitsuse finantse ei tasu võrrelda majapidamise finantsidega või USA valitsuse. Võib olla võiks ajalukku vaadata ja küsida, et kuidas küll USA suutis ressursid mobiliseerida 2. Maailmasõja ajal ja kõike seda defitsiidiga finantseerida. Rahu ajal pole võimalik ilmselt. Mitte midagi kasulikku see kaasa ei too.


(Koht, kus vara säilitada. Nüüd aga, kui FED tekitab oma tugiostude kaudu turuanomaalia, kus intressitase ei vasta tegelikele turuootustele)

Selline mõtlemine tuleneb täielikult kullastandardist. Ja need tegelikud turuootused on? Millised nad Jaapanis on olnud juba väga pikka aega? Milline on olnud "money-supply-kasvupõhine inflatsioon" või "expectations-induced inflatsioon" Jaapanis?
Kahjuks ei jätku mul selle diskussiooni jätkamiseks auru. Minu arust pole inflatsiooniootustest tingitud inflatsioon jama ning on selge, et kuskil siin meie erimeelsused ka peituvad, aga selle lahti rääkimiseks kuluks kaugelt rohkem vaeva kui ma näha viitsin. Parandan veel paar möödarääkimist ja sellega ka lõpetan:

* Tulevase kartulisaagi koha pealt õigustatud märkus. Ma saan tõesti ka sellele futuuri välja kirjutada, aga vaid juhul, kui mul on reaalselt vastav tootmisvõimsus ning mul on vastaspoolele välja pakkuda tagatis, juhuks kui ma feilin. Kui ma hakkan ohjeldamatul naked futuure välja kirjutama, neid lihtsalt ei aktsepteerita ja see on ka turureglemendi vastane. Seega kokkuvõttes alusvara (võimalik) hulk siiski piirab futuuride hulka, aga mitte nii üksüheselt kui ennist ülelihtsustatult väitsin.

* Seda väitis sinu enda viidatud dokument, et need turud kipuvad just selles suunas liikuma, et "kartuleid" kogutakse keldrisse ja kunagi ei müüda. Ebaefektiivne? Seda küll.

* Rahandussüsteemi defaultist rääkides ei pea ma silmas mitte võladefaulti e. riigi võimetust oma võlgu maksta vaid olukorda, kus riigil on targem viia läbi rahareform, kui et hakata vana, usalduse kaotanud rahandussüsteemi reanimeerima. Tehniliselt ei ole Zimbabwe defaultis aga sisuliselt on ikka küll!

* "Tegelikest turuootustest" rääkides pidasin silmas treasury-intressitaset ületavat inflatsiooniootust.

* Jaapani näide on kahtlemata vesi sinu veskile. Japside hämmastav truudus oma riigi võlakirjadele paneb kukalt kratsima ka meist palju kõvemad mehed. Mis ma ikka oskan öelda - ju siis on see sealmail juba niivõrd inimeste peakolusse settinud, et deflatsiooniline keskkond jääbki alatiseks kestma, et inflatsiooniootused ei suuda mõjule pääseda ja seega inflatsiooni tekitama hakata. ;)
(Tulevase kartulisaagi koha pealt õigustatud märkus. Ma saan tõesti ka sellele futuuri välja kirjutada, aga vaid juhul, kui mul on reaalselt vastav tootmisvõimsus ning mul on vastaspoolele välja pakkuda tagatis, juhuks kui ma feilin. Kui ma hakkan ohjeldamatul naked futuure välja kirjutama, neid lihtsalt ei aktsepteerita ja see on ka turureglemendi vastane. Seega kokkuvõttes alusvara (võimalik) hulk siiski piirab futuuride hulka, aga mitte nii üksüheselt kui ennist ülelihtsustatult väitsin.)

Mine tee proovi, osta lühike positsioon, kas küsitakse midagi sinu tootmisvõimsuste kohta? See ei ole aktsiaturg, sellepärast see ei ajagi spot hindasid taevasse.
Baah, sa räägid praegu futuurioptsioonide ostmisest ja lühikeseks müümisest. Mina rääkisin futuuri enda välja kirjutamisest, milleks algatuseks üldse peab börsiga leping olema. Mingid suvavõllid ei pääse seal uksehoidjastki kaugemale.
...ja lisaks tootmisvõimsustele peavad sul olema kindlustuslepingud, veoload ja veel sada muud tagatist ja sertifikaati, mis tagavad kauba nõuetelevastavuse ja õigeaegse tarne jne. jne.
Selleks et kartulaid kldrisse ei kogutaks leiutati mädanik. Selleks et raha panka ei kogutaks leiutati inflatsioon.
Kulda investeerimine on sama mis teliskividesse investeerimine, mõlemad on tooted ning kumbki neist ei suuda kasumit toota võimalik on ainult spekuleerida hinnakõikumiste pealt.
Need ei ole aktsiad PeaLik. Sinu arvates eksisteerib mingi kindel kogus futuurilepinguid, kuid see pole nii. Need lepingud sõlmitakse kahe osapoole vahel. Need on standardiseeritud derivatiivid, kindlalt maksavad ka veel, sellepärast sa ei saagi neid ise välja kirjutada. Ei ole aega täna enam, ehk leian mõne hariva lingi homme.
Ok, oleksin pidanud lisama, et eelkirjeldatu kehtib vaid physical delivery tüüpi futuurilepingute korral. Rahalise arveldusega futuuride korral piisab jah ka rahalisest tagatisdeposiidist.
väga hea ja me lahkume sõpradena
enamus futuurilepinguid lõpeb cash settlementiga.
Pleasure was all mine. :)
Pealik, nafta puhul on 'kartulite keldrissepaneku' ulatus väga huvitav teema. Leidsin sellise tabeli: http://www.eia.gov/emeu/steo/pub/3atab.pdf

Kahjuks vanemat ajalugu ei leidnud.
Paistab, et praegu hoitakse OECDs ca 60 päevaks tagavara. Ei tundu nii palju, et mädanik ohustaks. Mulle oleks nagu kõrvu jäänud, et nafta jaoks ei ole vabu ja sobivaid keldreid saada eriti. (Noh, pikas perspektiivis muidugi on kõike saada)

Kindlasti on veel ka asju, mis statistikasse ei satu, aga ma pigem eeldaks, et EIA numbrid on õigetes suurusjärkudes ja ulatuslikku tagavarade korjamist ei toimu ja spot market seteldub reaalse tarbimise ja pakkumise juures.

Kellel on täpsemat infot, valgustage!
PeaLiK
Ok, oleksin pidanud lisama, et eelkirjeldatu kehtib vaid physical delivery tüüpi futuurilepingute korral. Rahalise arveldusega futuuride korral piisab jah ka rahalisest tagatisdeposiidist.


physical delivery futuuride puhul saab ka enamiku online maaklerite juures end lühikeseks müüa rahalise tagatisdeposiidi olemasolul, lihtsalt reeglite kohaselt tuleb positsioon sulgeda enne fikseeritud tähtaega, kui klient seda ei tee, siis maakler sulgeb need positsioonid automaatselt

http://www.interactivebrokers.com/en/p.php?f=deliveryExerciseActions
Kui metallidesse investeerimise teema kord jutuks, siis selline http://www.osta.ee/16956469 asi võib kunagi päris hinnas olla. Aga siiski ei julgeks investeerida.

Yes, the Gold Rush Is Still On…but How Long?
Sarjast palju "häid" mõtteid: Meelis Atonen: mina oleksin krooni muidugi kullaga sidunud

Kullastandardil on siiki ka teatud olulisi puudusi. Kiire googledamine:
* Why is the gold standard crazy?
* There's gold in them thar standards!
* Problems with the gold standard
Oleks meeldiv kui hr Atonene adresseeriks neid probleeme ja pakuks lahenduse enne kui Eesti rahasüsteemi alustalade kallale läheb. Tegelikult pole mõtet leiutada mingeid süsteeme. Laias plaanis on vaja lihtsalt talupojamõistust (kui raha ei ole, siis raha ei ole, siis raha ei ole) ja karmi kätt. Eesti on siinkohal heaks näiteks. Ega need võlakriisid mis praegu käimas ole, ole võlakriisid. Need on ainult konkreetse poliitika, konkreetse visiooni ja konkreetse praktika kriisid.
Warren Buffett rääkis kunagi kevadel päris vaimukalt kullast ja sellesse investeerimisest (see on intervjuu üleskirjutus ning seetõttu pisut katkendlik):

"I will say this about gold, if you took all of the gold in the world it would roughly make a cube 67 feet on a side. So if you took all the gold in the world, we could have a cube that went down there 67 feet...
...67 feet high and that would be the whole thing. Now for that same cube of gold it would be worth at today's market prices about $7 trillion. That's probably about a third of the value of all the stocks in the United States. So you could have a choice of owning a third of all the stocks in the United States or you could have a choice of owning that little block of gold, which can't do anything but kind of shine there and make you feel like Midas or Croesus or something of the sort.

Now, for $7 trillion, there are roughly a billion of farm— acres of farmland in the United States. They're valued at about $2 1/2 trillion. It's about half the continental United States, this farmland. You could have all the farmland in the United States, you could have about seven ExxonMobiles, and you could have $1 trillion of walking around money. And if you offered me the choice of looking at some 67-foot cube of gold and looking at it all day, you know, I mean touching it and fondling it occasionally, you know, and then saying, you know, `Do something for me,' and it says, `I don't do anything. I just stand here and look pretty.' And the alternative to that was to have all the farmland of the country, everything, cotton, corn, soybeans, seven ExxonMobiles. Just think of that. Add $1 trillion of walking around money. I, you know, maybe call me crazy but I'll take the farmland and the ExxonMobiles."

Kogu intervjuu üleskirjutus: http://www.cnbc.com/id/41865528/
Kuld peaks crashima hakkama varsti.
ja boomima ka vist.

Mis oleks variandid millega panustada kulda optsioonidega ?
Kulla ETFidel on optsioonid aga enne kui ostad või müüd, siis vaata kas alusvara sulle meeldib.
Tin
Kuld peaks crashima hakkama varsti.
ja boomima ka vist.


Väga õige mõte! Lisaksin omalt poolt kolmanda võimaluse: liigub tasapisi külgsuunas. Niiet kahe peale jöudsime Absoluutse Tõeni:)

ausi, no eks järjekord ole ikka nii, et kõigepealt boomib, siis crashib ja siis liigub külgsuunas.