Tundub, et kulla osas oleme me ühel meelel. Ka minu jaoks kulla käsitlemine reaalvarana äärmiselt küsitav. Varaklasside all, kuhu võlakirjaturgudelt põgenev raha liigub, pidasin ennekõige silmas siiski maavarasid, kinnisvara, toiduaineid jms. stuffi. Lihtsustatult näeb minu ettekujutuses inflatsiooni tekkeahel välja selline:
treasuries -> commodity(fx) -> commodity(spot) -> goods market -> CPI -> inflatsioon
Kristjan1
http://www.epicoalition.org/docs/EnterTheDragon.pdf
"What makes these funds qualitatively different is that they buy and, for all practical purposes, never sell."
Seal kirjas et fondid ostavad naftat ja kunagi ei müü, tekitades laovarude tõusu korral pideva nõudluse, tõstes selliselt hinda. Ma nagu ei saa aru, et mismoodi "kunagi ei müü". Nad ju ostavad futuure, rullivad pidevalt lepingud üle, ehk siis spotmarketile neil ju asja pole. Seega on nad pesuehtsad spekulandid, tekitades likviidsust hedgeritele, ei midagi muud. Või ma saan valesti aru?
a) FX ja spot-turgude vahel eksisteerib kahepoolne duaalsus. Ühel turul toimuv mõjutab paratamatult ka teist.
http://en.wikipedia.org/wiki/Spot-future_parity
b) Leidub commodity-instrumente, mille alusvaraks pole mitte futuur, vaid vastav kaup/metall/kinnisvara füüsiliselt (arusaadavalt ainult säiliva kraami korral :). Seega sekkuvad fondid vahetult ka spot-turgudel toimuvasse.
http://en.wikipedia.org/wiki/Spot-future_parity
b) Leidub commodity-instrumente, mille alusvaraks pole mitte futuur, vaid vastav kaup/metall/kinnisvara füüsiliselt (arusaadavalt ainult säiliva kraami korral :). Seega sekkuvad fondid vahetult ka spot-turgudel toimuvasse.
Ei ole niimoodi 10 digits, sellest too artikkel räägibki. Kui nad ostaksid futuure, siis reaalmajanduses nõudlus ei suureneks nende toorainete järele. Sest futuurid on finantsinstrumendid. See Pealiku "law of one price" on hea teoreetiline kontseptsioon, aga futuuride ostmisega ei saa kuidagi tuleviku ega oleviku turunõudlust mõjutada. Sa spekuleerid suurenevale nõudlusele tulevikus või kehvale saagikusele, misiganes.Kui sinu ennustus ei täitu, siis sa põled. Kui sa paned füüsiliselt tooraine seisma kuhugile, siis küll saab mõjutada turunõudlust ja see on fake nõudlus, ressursside raiskamine.
PeaLik kirjutas:" b) Leidub commodity-instrumente, mille alusvaraks pole mitte futuur, vaid vastav kaup/metall/kinnisvara füüsiliselt (arusaadavalt ainult säiliva kraami korral :). Seega sekkuvad fondid vahetult ka spot-turgudel toimuvasse."
Ongi kogu jutu point. Mina ei tea kuidas seda keelata/reguleerida vms, kas üldse reguleerida jne, aga arvan, et fondid tekitavad selliselt tegutsedes reaalmajandusele kahju. Minu arvates analoogne sellega, kui keskpangad hakkavad kulda kokku ostma. Reaalmajandus hakkab kaevandustesse investeerima, millest pole midagi kasu tegelikult. Futuuridest aga on kindlasti kasu reaalmajandusele, eks nad EMUt luues unistasidki sellistest finantsturgudest nagu Ameerikas.
Ongi kogu jutu point. Mina ei tea kuidas seda keelata/reguleerida vms, kas üldse reguleerida jne, aga arvan, et fondid tekitavad selliselt tegutsedes reaalmajandusele kahju. Minu arvates analoogne sellega, kui keskpangad hakkavad kulda kokku ostma. Reaalmajandus hakkab kaevandustesse investeerima, millest pole midagi kasu tegelikult. Futuuridest aga on kindlasti kasu reaalmajandusele, eks nad EMUt luues unistasidki sellistest finantsturgudest nagu Ameerikas.
Kristjan1
Mina ei tea kuidas seda keelata/reguleerida vms, kas üldse reguleerida jne, aga arvan, et fondid tekitavad selliselt tegutsedes reaalmajandusele kahju.
No algatuseks näiteks võiks FED/ECB lõpetada treasury-võlakirjaturgude solkimise. Vastasel juhul on nad lõpuks oma riigivõla ainuomanikud (sisuliselt ei erineks see olukord kuigivõrd defaultimisest) ning riigivõlakirjaturgudelt vabanenud institutsionaalsete ja eraisikute säästud põgenevad paaniliselt muudesse kaitslikesse instrumentidesse (sh. commodities).
Ahjaa ning lisaks eeltoodud a) ja b)-le veel:
c) On küllaltki levinud praktika, et suured institutsionaalsed futuurikauplejad hedgevad oma positsioone vastupidise spot-turu tehinguga.
c) On küllaltki levinud praktika, et suured institutsionaalsed futuurikauplejad hedgevad oma positsioone vastupidise spot-turu tehinguga.
buratino2010
See Pealiku "law of one price" on hea teoreetiline kontseptsioon, aga futuuride ostmisega ei saa kuidagi tuleviku ega oleviku turunõudlust mõjutada.
Mis teoreetiline kontseptsioon?! Kui fx/spot hinnad koos ei liigu, tekib koheselt arbitraaživõimalus, mille keegi ära kasutab, mis omakorda viib spot/fx turgude hinnad jällegi kooskõlla. Spot hind on väljendatav sisuliselt futuurihinna funktsioonina, mille teiseks teguriks on raha aegväärtus (ja ka vastupidi). Tegelikult pole fx/spot turgude eristamisel praeguse diskussiooni võtmes üldse mõtet.
(Tegelikult pole fx/spot turgude eristamisel praeguse diskussiooni võtmes üldse mõtet.)
On küll, arbitraaži tekkimine ei tähenda, et sa spot hinnad üles ajad futuure ostes. Reaalset nõudlust sa ei mõjuta. Ostad laod manti täis, siis mõjutad.
On küll, arbitraaži tekkimine ei tähenda, et sa spot hinnad üles ajad futuure ostes. Reaalset nõudlust sa ei mõjuta. Ostad laod manti täis, siis mõjutad.
(No algatuseks näiteks võiks FED/ECB lõpetada treasury-võlakirjaturgude solkimise. Vastasel juhul on nad lõpuks oma riigivõla ainuomanikud (sisuliselt ei erineks see olukord kuigivõrd defaultimisest) ning riigivõlakirjaturgudelt vabanenud institutsionaalsete ja eraisikute säästud põgenevad paaniliselt muudesse kaitslikesse instrumentidesse (sh. commodities).)
mis see "treasury-võlakirjaturgude" solkimine tähendab? Sulle ei meeldi madalad intressid? ilma "solkimiseta" neid võlakirjaturge ei eksisteeriks üldse.
USD ei ole konverteeritav valuuta, valitsusel (föderaalvalitsus+Fed) pole mingit kohustust seda valuutat millegisse konverteerida. Sa kujuta PeaLik end ette valitsusena ja mina olen erasektor. Sinu kehtestatud raha kehtib, see on IOU. Makse aktsepteerid sa vaid nendes IOUdes. Kas sa saad mind enne maksustada, kui pole defitsiitselt kulutanud, (kulutanud rohkem, kui minult maksudena saanud? Ei saa, mul pole võimalik sulle makse maksta, sa pead enne kulutama. Kui ma tahan veidi säästa nendes sinu IOUdes, siis saan seda teha vaid juhul, kui sina defitsiitselt kulutad. Kui sina teed nüüd eelarve ülejäägiga(maksustad mind rohkem, kui kulutad) siis sa oled minu finantssäästude kallal, minu finantsrikkus väheneb nüüd. Kuidas sa kulutad? Pakud mulle näiteks tööd nende IOUde eest. Ma muidu ei aktsepteeriks neid IOUsid, aga sinu käes on võim ja vägi, sa nõuad makse minult nendes IOUdes. On ju selge, et sinu kulutamist ei pea kuidagi finantseerima, maksulaekumised minult ei finantseeri sinu kulutamist. Miks sa siis üldse maksustad mind? Muidu juhtub nii, et sinu kulutamine ületab minu võimed reaalseid kaupu ja teenuseid toota, tekib inflatsioon.
IOU on "mina võlgnen sulle", mida sa võid piiramatult välja kirjutada. Kas sa pead neid minult laenama, kui sul on õigus neid piiramatult välja kirjutada? Ei pea. Miks treasury võlakiri vajalik on üldse siis? Kui valitsus kulutaks ilma võlakirjata, siis suureneksid kommertspankade reservid ja intressid langeksid nulli. monetaarpoliitikat ei saaks ajada traditsioonilisel viisil. Tegelikult on veel üks trikk. Kui Fed maksaks kommertspankade reservidelt intresse, siis polegi treasury võlakirja vaja ja target intressi saab ikka seada. Valitsus krediteeriks pangaarveid ja igasugu võlatablood Ameerika linnades oleksid kadunud :). Võlahüsteerial oleks lõpp. Ma küll ei poolda seda ise, aga see illustreerib hästi mu jutu pointi. Teine võimalus, intressid lastakse hästi madalale, FEDi asemel on robot, kes maksab 0,5% intresse kommertspankade reservidele. Valitsus võlakirja ei väljasta defitsiitselt kulutades.
Treasury Security võimaldab riski- ja inflatsioonivabalt säästa. valitsusel pole tarvis tegelikult laenata iseenda IOUsid. inflatsioon on ainuke piirang sellise valitsuse kulutamisele(mitte maksulaekumised), kui majanduses pole tootmisvõimsust ja valitsus kulutab. Sellise valitsuse võime kulutada ei sõltu sellest kui palju ta on minevikus defitsiitselt kulutanud, ei sõltu "võla" suurusest, maksulaekumistest jne. tema finantse ei saa vaadata majapidamise finantsidena. Ta on raha monopolist. Fundamentaalne muutus toimus 1971l aastal. Selline valitsus ei pea kaitsma pariteeti, mingisugust oma valuuta konverteeritavust. Kui kaubad ja teenused on majanduses saadaval, siis ta võib need palgata, ära osta jne. Kui need tootmisvõimsused on kõik juba rakendatud, siis tema lisanõudlust tekitav defitsiitne kulutamine toob vaid inflatsiooni.
mis see "treasury-võlakirjaturgude" solkimine tähendab? Sulle ei meeldi madalad intressid? ilma "solkimiseta" neid võlakirjaturge ei eksisteeriks üldse.
USD ei ole konverteeritav valuuta, valitsusel (föderaalvalitsus+Fed) pole mingit kohustust seda valuutat millegisse konverteerida. Sa kujuta PeaLik end ette valitsusena ja mina olen erasektor. Sinu kehtestatud raha kehtib, see on IOU. Makse aktsepteerid sa vaid nendes IOUdes. Kas sa saad mind enne maksustada, kui pole defitsiitselt kulutanud, (kulutanud rohkem, kui minult maksudena saanud? Ei saa, mul pole võimalik sulle makse maksta, sa pead enne kulutama. Kui ma tahan veidi säästa nendes sinu IOUdes, siis saan seda teha vaid juhul, kui sina defitsiitselt kulutad. Kui sina teed nüüd eelarve ülejäägiga(maksustad mind rohkem, kui kulutad) siis sa oled minu finantssäästude kallal, minu finantsrikkus väheneb nüüd. Kuidas sa kulutad? Pakud mulle näiteks tööd nende IOUde eest. Ma muidu ei aktsepteeriks neid IOUsid, aga sinu käes on võim ja vägi, sa nõuad makse minult nendes IOUdes. On ju selge, et sinu kulutamist ei pea kuidagi finantseerima, maksulaekumised minult ei finantseeri sinu kulutamist. Miks sa siis üldse maksustad mind? Muidu juhtub nii, et sinu kulutamine ületab minu võimed reaalseid kaupu ja teenuseid toota, tekib inflatsioon.
IOU on "mina võlgnen sulle", mida sa võid piiramatult välja kirjutada. Kas sa pead neid minult laenama, kui sul on õigus neid piiramatult välja kirjutada? Ei pea. Miks treasury võlakiri vajalik on üldse siis? Kui valitsus kulutaks ilma võlakirjata, siis suureneksid kommertspankade reservid ja intressid langeksid nulli. monetaarpoliitikat ei saaks ajada traditsioonilisel viisil. Tegelikult on veel üks trikk. Kui Fed maksaks kommertspankade reservidelt intresse, siis polegi treasury võlakirja vaja ja target intressi saab ikka seada. Valitsus krediteeriks pangaarveid ja igasugu võlatablood Ameerika linnades oleksid kadunud :). Võlahüsteerial oleks lõpp. Ma küll ei poolda seda ise, aga see illustreerib hästi mu jutu pointi. Teine võimalus, intressid lastakse hästi madalale, FEDi asemel on robot, kes maksab 0,5% intresse kommertspankade reservidele. Valitsus võlakirja ei väljasta defitsiitselt kulutades.
Treasury Security võimaldab riski- ja inflatsioonivabalt säästa. valitsusel pole tarvis tegelikult laenata iseenda IOUsid. inflatsioon on ainuke piirang sellise valitsuse kulutamisele(mitte maksulaekumised), kui majanduses pole tootmisvõimsust ja valitsus kulutab. Sellise valitsuse võime kulutada ei sõltu sellest kui palju ta on minevikus defitsiitselt kulutanud, ei sõltu "võla" suurusest, maksulaekumistest jne. tema finantse ei saa vaadata majapidamise finantsidena. Ta on raha monopolist. Fundamentaalne muutus toimus 1971l aastal. Selline valitsus ei pea kaitsma pariteeti, mingisugust oma valuuta konverteeritavust. Kui kaubad ja teenused on majanduses saadaval, siis ta võib need palgata, ära osta jne. Kui need tootmisvõimsused on kõik juba rakendatud, siis tema lisanõudlust tekitav defitsiitne kulutamine toob vaid inflatsiooni.
http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/2011/01/19/i-would-do-anything-for-stimulus-but-i-won%E2%80%99t-do-that-wonkish-paul-krugman-versus-james-galbraith-gentlemen-make-your-bets/
Kristjan1
(Tegelikult pole fx/spot turgude eristamisel praeguse diskussiooni võtmes üldse mõtet.)
On küll, arbitraaži tekkimine ei tähenda, et sa spot hinnad üles ajad futuure ostes. Reaalset nõudlust sa ei mõjuta. Ostad laod manti täis, siis mõjutad.
Kui mul on üleliigne kott kartulit, mille eest ma laadal saaksin x dollarit, aga samas oleks mul võimalus sõlmida ütleme kolmekuulise tähtajaga tulevikumüügileping hinnaga x+n dollarit ning see n on minu silmis vaeva väärt, siis mida ma praktilise inimesena teeksin? Muidugi, sõlmin lepingu, viin kardulad keldrisse ja kui hiired neid nahka ei pane, teenin kena kopika vahelt. Isegi kui ma kõige kirkam kriit pole ja kartulid ikkagi laadale vean, leidub seal kindlasti keegi, kes vaheltkasu haistab ning minu ja kõigi teiste mugulad kokku ostab ja oma keldrisse hoiule veab.
Vastupidise variandi korral, kui futuurihinnad indikeerivad, et kartuli hind on langemas, peaks kõik mõistlikud inimesed tormama oma keldris olevaid üleliigseid kartulivarusid laadale vedama, et nende eest enne kui hilja veel head hinda saada. Seega tõesti - arbitraaž iseenesest laovarusid ei suurenda - see on vaid mehhanism, kuidas futuuriturg mõjutab spot hindu. Kui aga commodity-futuuriturgudel raha maht suureneb, viib see futuurihinnad üles ja SEE kokkuvõttes viibki laovarude suurenemiseni!
Sellele teisele asjale vastan homme, täna enam ei viitsi.
Hea point PeaLik. Ma olen täiesti kindel, et sa saad aru, et futuuride turg on nullsummaline mäng,(kuna sa oled minu arvates intelligentne inimene).
Kuna futuuride turg on nullsummaline mäng, siis sellel turul ei õnnestu ülejäänud ühiskonnal nahka üle kõrvade tõmmata. Sellel turul on kaotajad ja on võitjad. Me võime siin asju teisti nimetada, et on kindlustajad ja on kindlustatavad, aga põhimõte jääb samaks ja ma usun, et me mõlemad nõustume selles osas.
Kas sa oled minu väitega nõus, kui ma ütlen, et futuurid "siluvad hindu ajas". Sa võid tõesti täna kartulikoti keldrisse tallele panna, aga kui mina põhjustasin selle oma ülinegatiivse hoiakuga kartuli saagikuse osas tulevikus, mis ei osutunud tõeks, siis mina maksan ju selle kinni kartuli futuuride turul. Või on sinul teistsugune arvamus? Ma ei mõjutanud kuidagi reaalset nõudlust.
Kuna futuuride turg on nullsummaline mäng, siis sellel turul ei õnnestu ülejäänud ühiskonnal nahka üle kõrvade tõmmata. Sellel turul on kaotajad ja on võitjad. Me võime siin asju teisti nimetada, et on kindlustajad ja on kindlustatavad, aga põhimõte jääb samaks ja ma usun, et me mõlemad nõustume selles osas.
Kas sa oled minu väitega nõus, kui ma ütlen, et futuurid "siluvad hindu ajas". Sa võid tõesti täna kartulikoti keldrisse tallele panna, aga kui mina põhjustasin selle oma ülinegatiivse hoiakuga kartuli saagikuse osas tulevikus, mis ei osutunud tõeks, siis mina maksan ju selle kinni kartuli futuuride turul. Või on sinul teistsugune arvamus? Ma ei mõjutanud kuidagi reaalset nõudlust.
Ma tahtsin küsida, et kas eksisteerib mingi mehhanism, mis välistab, et keegi ostab ära mingi vajaliku ressursi(futuuri) sellise koguse, et saavutab monopoolse seisund ja saab turul hinda dikteerima asuda?
Kristjan1
Sa võid tõesti täna kartulikoti keldrisse tallele panna, aga kui mina põhjustasin selle oma ülinegatiivse hoiakuga kartuli saagikuse osas tulevikus, mis ei osutunud tõeks, siis mina maksan ju selle kinni kartuli futuuride turul.
No näed, ehk hakkamegi kuhugi jõudma. Kui oma viimases lauses pead "reaalse nõudluse" all silmas tarbimispõhist nõudlust, siis tõesti - keegi ei hakka sellest rohkem kartuliputru sööma, et futuurihinnad tõusevad. Futuure ei saa välja kirjutada rohkem, kui selleks alusvara (kartuleid) leidub, seega rahapakkumise suurenedes futuuriturul kallineb ka kartulifutuur. Futuuri- ja spot-turgude vahelist funktsionaalset seost sa ei vaidlustanud, seega ilmselt nõustud ka sellega, et rahapakkumise kasvu korral futuuriturul saab futuuriturust draiver, mille suhtes spot-turg käitub proxy-na. Ka ei esitanud sa vastuväiteid sellele, et tõusvate kartulihindade keskkonnas on mul aga targem neid "keldrisse toota" kui kohe müüki paisata, tekitades sellega kunstliku nõudluse. Seega oleme me minuarust futuuriturgude rahapakkumise kasvu ja spot-turu hinnatõusu vahelise seose tuvastanud?
Jah, muidugi on selline, laovarude kasvu põhine, nõudluskasv ajutise iseloomuga. Ühel hetkel on keldrid kartulit pilgeni täis ja toimub paratamatult murrang, kus laovarud hakkavad jällegi kaubaturgudele liikuma. Aga rääkides enam mitte kartulitest vaid säilivuskaupadest võib selline tsükkel kesta aastakümneid!
Kuidas puutub siia see, et futuuriturg on nullsumma mäng? Ei puutugi! Absoluutselt mitte! Hinnatõusu ei too mitte see, et futuuriturgudel tekiks "võitjaid" rohkem kui "kaotajaid" vaid see, et futuuriturule sisenes rohkem raha, kui sealt välja läks. Võitjate/kaotajate mängud toimusid (jäädes summaarselt seejuures endiselt nullsummalisteks) lihtsalt kõrgematel hinnatasemetel, kui oleksid toimunud väiksema rahapakkumise tingimustes.
Siit jõuame järgmise huvitava küsimuseni: miks sisenevad commodity-futuuriturgudele fondid? Fondid ei ole lollid. Nad mõistavad vägagi hästi, et futuuriturud on nullsumma mäng ning commodity hoidmine on täiesti mittetootlik tegevus.
Kas mitte pole põhjuseks see, et neil pole paremat alternatiivi? Traditsiooniliselt on treasury-võlakirjad olnud need instrumendid, mis pakuvad nn. riskivabalt väikest positiivset reaaltootlust. Koht, kus vara säilitada. Nüüd aga, kui FED tekitab oma tugiostude kaudu turuanomaalia, kus intressitase ei vasta tegelikele turuootustele, seisavad nad silmitsi olukorraga, kus treasury reaaltootlus võib kujuneda nagatiivseks. Seega valivad nad kahest halvast vähem halvema, tõmmates oma vahendid riigivõlakirjadest välja ning paigutades need varaklassi, mis suudab pakkuda neile vähemalt nullilähedastki vara säilimist. Ja selleks varaklassiks on paraku reaalvarad!
Kas mitte pole põhjuseks see, et neil pole paremat alternatiivi? Traditsiooniliselt on treasury-võlakirjad olnud need instrumendid, mis pakuvad nn. riskivabalt väikest positiivset reaaltootlust. Koht, kus vara säilitada. Nüüd aga, kui FED tekitab oma tugiostude kaudu turuanomaalia, kus intressitase ei vasta tegelikele turuootustele, seisavad nad silmitsi olukorraga, kus treasury reaaltootlus võib kujuneda nagatiivseks. Seega valivad nad kahest halvast vähem halvema, tõmmates oma vahendid riigivõlakirjadest välja ning paigutades need varaklassi, mis suudab pakkuda neile vähemalt nullilähedastki vara säilimist. Ja selleks varaklassiks on paraku reaalvarad!
Tulles nüüd põhiteema juurde tagasi, siis tõesti, suveräänne riik võib teoreetilises plaanis teha kõike, mida sa nii hingestatult kirjeldasid ja veel palju muudki - võib osta omaenda võlakirjad kokku; võib kirjutada mistahes oma kontodele kasvõi iga päev nulli lõppu; võib öelda, et homsest hakkame väljastama ziljonidollarisi rahatähti; võib kasvõi kõik oma seniemiteeritud võlakirjapaberid natsionaliseerida ja kui ikka väga tahab, võib ka eraisikute säästud enda omaks kulutada. Ühesõnaga midaiganes.
Mõstlik riik aga, kes ei taha lõpetada oma rahandussüsteemi defaultimisega, neid asju aga ei tee. Tänapäevane rahandussüsteem põhineb puhtalt selle raha kasutajate usaldusel seda väljastava riigi suhtes. Riik on selle raha üks ja ainus garant. Raha on kirjutamata leping riigi ja selle kasutajate vahel, et rahaloome reegleid ei muudeta (või vähemalt tehakse seda tasahilju, ilma ühiskondlikku taluvuspiiri ületamata). Kui usaldus selle "lepingu" kehtivuse suhtes on kord juba kõikuma löönud, on seda väga raske taastada. Kui usalduskadu on veelgi suurem, tähendab see rahandussüsteemi kollapsit ning seda, et riik peab alustama nullist uue rahandussüsteemi (ja ühtlasi ka usaldussuhte) ülesehitamist. Pole just triviaalne ülesanne. Põlvkond, kes rahandussüstemi kokkuvarisemise üle on elanud, ilmselt päriselt oma usaldust ei taastagi.
Eelmainitu tõttu ei näe ma erilist mõtet aretada mingit teoreetilist arutelu selle üle, mida kõike üks suveräänne riik oma rahaga teha "võib" või veel vähem siis selle üle, milliseid oma kontosid ta selle teoks tegemiseks krediteerima või debiteerima peaks.
Mõstlik riik aga, kes ei taha lõpetada oma rahandussüsteemi defaultimisega, neid asju aga ei tee. Tänapäevane rahandussüsteem põhineb puhtalt selle raha kasutajate usaldusel seda väljastava riigi suhtes. Riik on selle raha üks ja ainus garant. Raha on kirjutamata leping riigi ja selle kasutajate vahel, et rahaloome reegleid ei muudeta (või vähemalt tehakse seda tasahilju, ilma ühiskondlikku taluvuspiiri ületamata). Kui usaldus selle "lepingu" kehtivuse suhtes on kord juba kõikuma löönud, on seda väga raske taastada. Kui usalduskadu on veelgi suurem, tähendab see rahandussüsteemi kollapsit ning seda, et riik peab alustama nullist uue rahandussüsteemi (ja ühtlasi ka usaldussuhte) ülesehitamist. Pole just triviaalne ülesanne. Põlvkond, kes rahandussüstemi kokkuvarisemise üle on elanud, ilmselt päriselt oma usaldust ei taastagi.
Eelmainitu tõttu ei näe ma erilist mõtet aretada mingit teoreetilist arutelu selle üle, mida kõike üks suveräänne riik oma rahaga teha "võib" või veel vähem siis selle üle, milliseid oma kontosid ta selle teoks tegemiseks krediteerima või debiteerima peaks.
Ja lõpetuseks: Kristjan1, millegipärast on mulle jäänud mulje, et inflatsiooni ainukese võimaliku tekkepõhjusena oled sa nõus aktsepteerima tarbimisnõudluse põhist e. nn. demand-pull inflatsiooni. Kõiki viiteid muudele võimalikele inflatsiooni tekkepõhjustele, nagu money-supply-kasvupõhine inflatsioon või expectations-induced inflatsioon, näid sa süstemaatilise järjekindlusega ignoreerivat. Ma ei tea, kas see on seotud kuidagi sinu Modern Monetary Theory kiindumusega või tingitud mingist muust vaatekohast, aga minu arust teed sa sellega olulise vea. FED QE aktsioonid ei ole inflatsioonilised ehk nõudluspõhises vaates, küll aga on need seda ootustepõhiselt sest lammutavad usaldust USA rahandussüsteemi järjepidevusse.
Olevipoeg
Ma tahtsin küsida, et kas eksisteerib mingi mehhanism, mis välistab, et keegi ostab ära mingi vajaliku ressursi(futuuri) sellise koguse, et saavutab monopoolse seisund ja saab turul hinda dikteerima asuda?
Vennad Hunt-id igastahes proovisid: http://en.wikipedia.org/wiki/Silver_Thursday
Kui tolleaegne commodity-börs COMEX poleks reeglite muutmisega vahele astunud, oleks see võinud õnnestuda.
(Futuure ei saa välja kirjutada rohkem, kui selleks alusvara (kartuleid) leidub)
Mis jutt see on? Sa ei müügi enda tulevast kartulisaaki, vaid hoopis neid kartuleid, mis sul keldris on?
(Futuuri- ja spot-turgude vahelist funktsionaalset seost sa ei vaidlustanud, seega ilmselt nõustud ka sellega, et rahapakkumise kasvu korral futuuriturul saab futuuriturust draiver)
Ei saa futuuriturust driverit. Sina joonistad nn strawmani ja hakkad teda tampima. Need turud ei tööta nii, et kartuleid kogutakse keldrisse, kuigi see on teoreetiliselt võimalik. Sellisel juhul oleksid need turud äärmiselt ebaefektiivsed, mida nad tegelikult pole. No näiteks, ülikehva kartulisaaki järgmisel aastal pole võimalik ette ennustada, kuigi see võib ju juhtuda. Kui oleks võimalik prognoosida sellist asja, siis sinu kartulite keldrisse kogumine oleks ka võimalik ja täiesti reaalne(üldsegi mitte põhjustatud rahapakkumise poolt muuseas). Kui rahapakkumine futuuriturgudel toimuvat mõjutab, siis näiteks nii, et majanduskasvu nähakse tulevikus ja sellega seoses prognoositakse nõudluse kasvu.
(Kuidas puutub siia see, et futuuriturg on nullsumma mäng? Ei puutugi! Absoluutselt mitte! Hinnatõusu ei too mitte see, et futuuriturgudel tekiks "võitjaid" rohkem kui "kaotajaid" vaid see, et futuuriturule sisenes rohkem raha, kui sealt välja läks. Võitjate/kaotajate mängud toimusid (jäädes summaarselt seejuures endiselt nullsummalisteks) lihtsalt kõrgematel hinnatasemetel, kui oleksid toimunud väiksema rahapakkumise tingimustes.)
Spekulatiivne raha siseneb mõlemat pidi futuuriturule. See sinu jutt käiks just selle kohta, kui füüsilise vara alla pannakse see raha. See oleks ka pikas perspektiivis nullsummaline mäng vaid siis, kui see igavesti ei kesta.
Mis jutt see on? Sa ei müügi enda tulevast kartulisaaki, vaid hoopis neid kartuleid, mis sul keldris on?
(Futuuri- ja spot-turgude vahelist funktsionaalset seost sa ei vaidlustanud, seega ilmselt nõustud ka sellega, et rahapakkumise kasvu korral futuuriturul saab futuuriturust draiver)
Ei saa futuuriturust driverit. Sina joonistad nn strawmani ja hakkad teda tampima. Need turud ei tööta nii, et kartuleid kogutakse keldrisse, kuigi see on teoreetiliselt võimalik. Sellisel juhul oleksid need turud äärmiselt ebaefektiivsed, mida nad tegelikult pole. No näiteks, ülikehva kartulisaaki järgmisel aastal pole võimalik ette ennustada, kuigi see võib ju juhtuda. Kui oleks võimalik prognoosida sellist asja, siis sinu kartulite keldrisse kogumine oleks ka võimalik ja täiesti reaalne(üldsegi mitte põhjustatud rahapakkumise poolt muuseas). Kui rahapakkumine futuuriturgudel toimuvat mõjutab, siis näiteks nii, et majanduskasvu nähakse tulevikus ja sellega seoses prognoositakse nõudluse kasvu.
(Kuidas puutub siia see, et futuuriturg on nullsumma mäng? Ei puutugi! Absoluutselt mitte! Hinnatõusu ei too mitte see, et futuuriturgudel tekiks "võitjaid" rohkem kui "kaotajaid" vaid see, et futuuriturule sisenes rohkem raha, kui sealt välja läks. Võitjate/kaotajate mängud toimusid (jäädes summaarselt seejuures endiselt nullsummalisteks) lihtsalt kõrgematel hinnatasemetel, kui oleksid toimunud väiksema rahapakkumise tingimustes.)
Spekulatiivne raha siseneb mõlemat pidi futuuriturule. See sinu jutt käiks just selle kohta, kui füüsilise vara alla pannakse see raha. See oleks ka pikas perspektiivis nullsummaline mäng vaid siis, kui see igavesti ei kesta.