tanelmees, ma olen lihtne maamees, ei mina seda kulda taha, a kas oleks võimalik kuidagi sinna kiipkaardipeale kartuleid ja mett panna. Et näiteks kui ma turupeal ostan kellegilt kurke siis ma saaks näiteks kartulikaardiga kartulites maksta ja meekaardiga mees.
A.Tammingu mõtteid inflatsioonist:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/alar-tamming-huperinflatsioon-havitab-varsti-koik-kogutud-raha.d?id=39943579
"Kuna antud teemal ei hakka tulema valitsuse ja ministrite soovitusi, siis peab igaüks ise vaatama, otsustama ja vastutama. Aga üldised nõuanded on järgmised: ära usalda ametlikke infokanaleid; hoia oma vara enda kasutuses, mitte pankades; hoia vara vääringus, mille kohta sa tead, et see elab üle inflatsiooniliseprotsessi (rublaaja lõpul jätsid inimesed pudelid taarapunkti viimata, et oma vara säilitada); säilita kaine mõistus; hangi informatsiooni mineviku kriiside kohta ja toeta oma lähedasi."
Kogu lugemise vältel ootasin sõna "kuld", aga ei tulnud ära. Küll aga tundub maailmalõpp olevat around the corner.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/alar-tamming-huperinflatsioon-havitab-varsti-koik-kogutud-raha.d?id=39943579
"Kuna antud teemal ei hakka tulema valitsuse ja ministrite soovitusi, siis peab igaüks ise vaatama, otsustama ja vastutama. Aga üldised nõuanded on järgmised: ära usalda ametlikke infokanaleid; hoia oma vara enda kasutuses, mitte pankades; hoia vara vääringus, mille kohta sa tead, et see elab üle inflatsiooniliseprotsessi (rublaaja lõpul jätsid inimesed pudelid taarapunkti viimata, et oma vara säilitada); säilita kaine mõistus; hangi informatsiooni mineviku kriiside kohta ja toeta oma lähedasi."
Kogu lugemise vältel ootasin sõna "kuld", aga ei tulnud ära. Küll aga tundub maailmalõpp olevat around the corner.
Millal Alar Tamming oma esimese hüperinflatsiooni ennustava artikli avalikkuses välja lasi? 2007? Või varem?
Ärge olge kurjad Tammingu peale. Ta teeb seda, mis on loomulik. Temale rikka inimesena ja eriti kullamüüjana oleks fenomenaalselt kasulik, kui maailm liiguks tagasi kullastandardile. See garanteeriks, et tema ega tema järeltulevad põlved ei saaks kunagi vaeseks jääda. Ta lihtsalt seisab oma huvide eest.
Nii nagu hea haridusega spetsialistile või väga töökale oskustöölisele on kasulik tänane süsteem, kus rikkal inimesel on võimalik vaeseks jääda ja vaesel rikkaks saada, nii on euromiljonärile kasulik kullastandard, kus vaesed jäävad vaeseks ja rikkad jäävad rikkaks, üle põlvkondade, olenemata vaimsetest võimetest või isikuomadustest.
Nii nagu hea haridusega spetsialistile või väga töökale oskustöölisele on kasulik tänane süsteem, kus rikkal inimesel on võimalik vaeseks jääda ja vaesel rikkaks saada, nii on euromiljonärile kasulik kullastandard, kus vaesed jäävad vaeseks ja rikkad jäävad rikkaks, üle põlvkondade, olenemata vaimsetest võimetest või isikuomadustest.
JPMorgan Chase & Co. said it will accept physical gold as collateral in some financial transactions, a move that reinforces the precious metal's allure as an alternative currency.
Investors who want to borrow securities or cash over the short term from J.P. Morgan can now put up gold.
Investors who want to borrow securities or cash over the short term from J.P. Morgan can now put up gold.
Vaatasin Tammingu artikli kommentaarid üle. Nende pinnalt tundub, et Tamming peaks neid artikleid kellegi teise nime alt produtseerima. Ise veel nii tark poiss, aga ei saa aru, et publik on ploti ammu läbi hammustanud.
Jättes Tammingu motiivid kõrvale, on tema jutus iva olemas. Asendades tekstis üleutreeritud väljendid: "varsti" ja "hüperinflatsioon" veidi rahulikema mõistetega: "järgnevatel aastakümnetel" ning "keskmisest kõrgema inflatsiooni periood", tunduks see suisa mõistlik.
Suurem osa maailma riike on jõudnud võlatasemeteni, mida pole ühegi mõeldava aja jooksul võimalik tagasi maksta, isegi kui selleks mingi ime läbi peaks poliitilist tahet leitama. Võlgade refinantseerimine uute võlakirjade emiteerimise teel on ainus tee eksistentsi jätkata. Võlakirjad paraku "toodavad" majandusse intresside näol raha juurde. Pea viimasel poolsajandil on see toimunud inflatsioonist kiiremini, aga arusaadavalt ei saa see kesta igavesti. See oleks matemaatiline võimatus!
Pole isegi vahet, kas nende intresside tasumist finantseeritakse majanduskasvust või mingist monetariseerimisvõttest - tulemus on sama: raha "odavneb". Kui võlakirjaturgudel peaks lisaks veel tekkima ebakindlus, mis omakorda viib kõrgemate intressitasemeteni, võimendub kogu protsess veelgi.
Mina ei tahaks uskuda, et praegune, üsnagi hirmuäratav commodity-hinnakasv on pelgalt futuurispekulantide "töö" vili. Osalt kindlasti, aga julgen oletada, et põhiosas peegeldab see siiski konservatiivsemate investorite soovi hoida oma investeeringuid reaalvarades. Kas nüüd just kuld on see kõige õigem reaalvara või kas ta keerulisemates majandussituatsioonides üldse reealvaraks kvalifitseerub, on muidugi iseküsimus.
Suurem osa maailma riike on jõudnud võlatasemeteni, mida pole ühegi mõeldava aja jooksul võimalik tagasi maksta, isegi kui selleks mingi ime läbi peaks poliitilist tahet leitama. Võlgade refinantseerimine uute võlakirjade emiteerimise teel on ainus tee eksistentsi jätkata. Võlakirjad paraku "toodavad" majandusse intresside näol raha juurde. Pea viimasel poolsajandil on see toimunud inflatsioonist kiiremini, aga arusaadavalt ei saa see kesta igavesti. See oleks matemaatiline võimatus!
Pole isegi vahet, kas nende intresside tasumist finantseeritakse majanduskasvust või mingist monetariseerimisvõttest - tulemus on sama: raha "odavneb". Kui võlakirjaturgudel peaks lisaks veel tekkima ebakindlus, mis omakorda viib kõrgemate intressitasemeteni, võimendub kogu protsess veelgi.
Mina ei tahaks uskuda, et praegune, üsnagi hirmuäratav commodity-hinnakasv on pelgalt futuurispekulantide "töö" vili. Osalt kindlasti, aga julgen oletada, et põhiosas peegeldab see siiski konservatiivsemate investorite soovi hoida oma investeeringuid reaalvarades. Kas nüüd just kuld on see kõige õigem reaalvara või kas ta keerulisemates majandussituatsioonides üldse reealvaraks kvalifitseerub, on muidugi iseküsimus.
http://www.ap3.ee/article/2011/2/8/soomes-hakati-kulda-tootma -- Kullatoodangu nn cash cost’iks ehk omahinnaks ennustatakse keskeltläbi 550 dollarit unts.
Kalevi kommivabriku väravas oli pood, kus sai osta odavalt kalevi toodangut või praaktooteid. Kas sealse kullavabriku väravas on analoogne pood?
Kalevi kommivabriku väravas oli pood, kus sai osta odavalt kalevi toodangut või praaktooteid. Kas sealse kullavabriku väravas on analoogne pood?
suffiks
Nii nagu hea haridusega spetsialistile või väga töökale oskustöölisele on kasulik tänane süsteem, kus rikkal inimesel on võimalik vaeseks jääda ja vaesel rikkaks saada, nii on euromiljonärile kasulik kullastandard, kus vaesed jäävad vaeseks ja rikkad jäävad rikkaks, üle põlvkondade, olenemata vaimsetest võimetest või isikuomadustest.
Ma tahaks, et sul oleks õigus, siis võiks ma hakata veendunud kullastandardi pooldajaks. Siis võiks ennast julgelt lõdvaks lasta, teades kindlalt "ma ei saa iial rikkaks" ja "pole mõtet pingutada, ma jään alati vaeseks, ükskõik, mida ma ka teen". Mõnus elu oleks, erinevalt praegusest sahmimisest.
PeaLiK
Jättes Tammingu motiivid kõrvale, on tema jutus iva olemas. Asendades tekstis üleutreeritud väljendid: "varsti" ja "hüperinflatsioon" veidi rahulikema mõistetega: "järgnevatel aastakümnetel" ning "keskmisest kõrgema inflatsiooni periood", tunduks see suisa mõistlik.
Nojah, kui Hitleri sõnavõttudes sõnad "rahvas" ja "juudid" asendada vastavalt sõnadega "jänkud" ja "maasikatort", siis oleks ka jutu mõte täitsa teine - tuleks ilmselt selline mõnus sürrealistlik jutt, mida mõnus lugeda. Kogu point selles ongi, et teesis "cash is trash" ei kahtle pikas perspektiivis enam-vähem mitte ükski mõtlev olend. Tammingu jutu ainus tamming® ongi see, et "kohe varsti" saabub "hüperinflatsioon".
Mis sellesse jätkusuutmatusse võlgade kasvu puutub, siis tsiteerides stefani kuldseid sõnu - debt nets out. Ehk andke mulle teada, kui kolmandal planeedil Päikesest tekib netovõlgnevus, siis luban, et panen kohe muretsemismütsi pähe.
siinsetele spetsialisti-investoritele tundub olevat lausa taevakingitus kui keegi väljast investeerimisvõimalust pakub või laenu küsib.
kõik haaravad kondi lennult ja rebivad kodaniku kiiruga ribadeks.
tegelikult saaks päris hea investeerimiskomitee sellise sotsiaalvõrgustiku puhul kokku....
kõik haaravad kondi lennult ja rebivad kodaniku kiiruga ribadeks.
tegelikult saaks päris hea investeerimiskomitee sellise sotsiaalvõrgustiku puhul kokku....
Kui siiani pole ajaloos olnud ühtegi erandit, siis oletus, et praegune majanduskriis laheneb senise rahanduspoliitika raames, kuulub psühhopatoloogia ja luululise mõtlemise, mitte majandusteooria valdkonda
aastani 1945 ei olnud ajaloos ühtegi erandit, kus aatomi tuuma lõhustamine oleks õnnestunud
aastani 1945 ei olnud ajaloos ühtegi erandit, kus aatomi tuuma lõhustamine oleks õnnestunud
Pealik kirjutas: "Suurem osa maailma riike on jõudnud võlatasemeteni, mida pole ühegi mõeldava aja jooksul võimalik tagasi maksta, isegi kui selleks mingi ime läbi peaks poliitilist tahet leitama."
Jutt on umbes niisugune, et kohtunikul saavad jalka mängu ajal punktid otsa. Selle "võla maksmine" on niisama lihtne nagu numbrite lisamine staadioni tabloole. Tavaliselt saab võlamaniakk sellest loogikast aru ja hakkab kohe väitma, et nüüd tuleb hüperinflatsioon. OK, "nüüd tuleb hüperinflatsioon", aga sellise võla maksmine ei ole mitte mingisugune probleem, võlamaniakk väitis just vastupidist. Peale selle kumab jutust läbi, et vaadatakse nominaalset võlga, mitte reaalset. Reaalselt on võlatase olnud suurem ajaloos, aga isegi see väide ei oma sisu kohtuniku suhtes, kes punkte jagab.
Pealik kirjutas:" Võlgade refinantseerimine uute võlakirjade emiteerimise teel on ainus tee eksistentsi jätkata."
Ei ole ainus tee. Valitsus võiks ka kulutada lihtsalt pangaarveid krediteerides ilma võlakirja väljastamata. (keskpank on sisuliselt valitsuse osakond)
"Võlakirjad paraku "toodavad" majandusse intresside näol raha juurde."
Seda nad õnneks teevad küll.
"Pea viimasel poolsajandil on see toimunud inflatsioonist kiiremini, aga arusaadavalt ei saa see kesta igavesti. See oleks matemaatiline võimatus!"
Ei ole matemaatiline võimatus, kasvav majandus vajab kasvavat rahapakkumist. Vastupidi, majandusel oleks võimatu kasvada ilma kasvava rahapakkumiseta ja ilma destruktiivse deflatsioonita samal ajal.
"Pole isegi vahet, kas nende intresside tasumist finantseeritakse majanduskasvust või mingist monetariseerimisvõttest - tulemus on sama: raha "odavneb". Kui võlakirjaturgudel peaks lisaks veel tekkima ebakindlus, mis omakorda viib kõrgemate intressitasemeteni, võimendub kogu protsess veelgi."
Tulemus on selline, et majandus kasvab. Nõudluspoolsest inflatsioonist pole mõtet rääkida tingimustes, kus majandus opereerib alla täisvõimsuse. Et tekiks nõudluspoolne inflatsioon, peab nõudmine ületama pakkumise. Mida kohe kindlasti ei saa öelda depressiivse nõudlusega kriisis vireleva majanduse kohta.
"Kui võlakirjaturgudel peaks lisaks veel tekkima ebakindlus, mis omakorda viib kõrgemate intressitasemeteni, võimendub kogu protsess veelgi"
Võlakirjaturgudel ei teki ebakindlust suveräänse monetaarsüsteeemiga riigis, sest valitsuse defitsiitne kulutamine rahastab end ise. Mitte ei võta mingisuguseid fonde ära erasektorist, vaid lisab sinna. Erasektori neto finantsrikkus suureneb tänu valitsuse defitsiitsele kulutamisele(säästud suurenevad). Erasektoril on kaks võimalust, kas võtta vastu valitsuselt väga väheseid intresse maksvat ja isegi üldse mitte intresse maksvat finantsvara nimega raha või vahetada see raha intresse maksva finantsvara vastu nimega Treasury Security. Kusjuures intressid on tsentraalselt manipuleeritud selle valitsuse poolt, täpsemini selle valitsuse ühe osakonna poolt(Fed). Lühiajalised intressid on täielikult selle osakonna kontrolli all ning pikaajalised intressid järgivad tuleviku ootusi selle osakonna tegevuse suhtes. Turuintressid? Müüt.
"Mina ei tahaks uskuda, et praegune, üsnagi hirmuäratav commodity-hinnakasv on pelgalt futuurispekulantide "töö" vili."
Mina ka ei tahaks, sest mingisugune spekulatsioon futuuridega nõudlust nende toorainete järele ei kasvata.
Asi pole futuurides
http://www.epicoalition.org/docs/EnterTheDragon.pdf
"Kas nüüd just kuld on see kõige õigem reaalvara või kas ta keerulisemates majandussituatsioonides üldse reealvaraks kvalifitseerub, on muidugi iseküsimus."
See on "säästmine" Kalev Jaigi moodi. Kui kuld oleks see rikkuse imevõti, siis võiks ju valitsuste tasemel lausa massiivselt kullakaevandusi rajada ja miks mitte näiteks 50% maailma populatsioonist sinna tööle panna, saame rikkaks. Kui nafta hoidmine kuskil tsisternides teeb meid rikkaks, siis võiks massiliselt neid tsisterne toota ja naftat täis pumbata need tsisternid. See ongi säästmine Kalev Jaigi moodi, kus investeeringud ei võrdu säästudega.
Jutt on umbes niisugune, et kohtunikul saavad jalka mängu ajal punktid otsa. Selle "võla maksmine" on niisama lihtne nagu numbrite lisamine staadioni tabloole. Tavaliselt saab võlamaniakk sellest loogikast aru ja hakkab kohe väitma, et nüüd tuleb hüperinflatsioon. OK, "nüüd tuleb hüperinflatsioon", aga sellise võla maksmine ei ole mitte mingisugune probleem, võlamaniakk väitis just vastupidist. Peale selle kumab jutust läbi, et vaadatakse nominaalset võlga, mitte reaalset. Reaalselt on võlatase olnud suurem ajaloos, aga isegi see väide ei oma sisu kohtuniku suhtes, kes punkte jagab.
Pealik kirjutas:" Võlgade refinantseerimine uute võlakirjade emiteerimise teel on ainus tee eksistentsi jätkata."
Ei ole ainus tee. Valitsus võiks ka kulutada lihtsalt pangaarveid krediteerides ilma võlakirja väljastamata. (keskpank on sisuliselt valitsuse osakond)
"Võlakirjad paraku "toodavad" majandusse intresside näol raha juurde."
Seda nad õnneks teevad küll.
"Pea viimasel poolsajandil on see toimunud inflatsioonist kiiremini, aga arusaadavalt ei saa see kesta igavesti. See oleks matemaatiline võimatus!"
Ei ole matemaatiline võimatus, kasvav majandus vajab kasvavat rahapakkumist. Vastupidi, majandusel oleks võimatu kasvada ilma kasvava rahapakkumiseta ja ilma destruktiivse deflatsioonita samal ajal.
"Pole isegi vahet, kas nende intresside tasumist finantseeritakse majanduskasvust või mingist monetariseerimisvõttest - tulemus on sama: raha "odavneb". Kui võlakirjaturgudel peaks lisaks veel tekkima ebakindlus, mis omakorda viib kõrgemate intressitasemeteni, võimendub kogu protsess veelgi."
Tulemus on selline, et majandus kasvab. Nõudluspoolsest inflatsioonist pole mõtet rääkida tingimustes, kus majandus opereerib alla täisvõimsuse. Et tekiks nõudluspoolne inflatsioon, peab nõudmine ületama pakkumise. Mida kohe kindlasti ei saa öelda depressiivse nõudlusega kriisis vireleva majanduse kohta.
"Kui võlakirjaturgudel peaks lisaks veel tekkima ebakindlus, mis omakorda viib kõrgemate intressitasemeteni, võimendub kogu protsess veelgi"
Võlakirjaturgudel ei teki ebakindlust suveräänse monetaarsüsteeemiga riigis, sest valitsuse defitsiitne kulutamine rahastab end ise. Mitte ei võta mingisuguseid fonde ära erasektorist, vaid lisab sinna. Erasektori neto finantsrikkus suureneb tänu valitsuse defitsiitsele kulutamisele(säästud suurenevad). Erasektoril on kaks võimalust, kas võtta vastu valitsuselt väga väheseid intresse maksvat ja isegi üldse mitte intresse maksvat finantsvara nimega raha või vahetada see raha intresse maksva finantsvara vastu nimega Treasury Security. Kusjuures intressid on tsentraalselt manipuleeritud selle valitsuse poolt, täpsemini selle valitsuse ühe osakonna poolt(Fed). Lühiajalised intressid on täielikult selle osakonna kontrolli all ning pikaajalised intressid järgivad tuleviku ootusi selle osakonna tegevuse suhtes. Turuintressid? Müüt.
"Mina ei tahaks uskuda, et praegune, üsnagi hirmuäratav commodity-hinnakasv on pelgalt futuurispekulantide "töö" vili."
Mina ka ei tahaks, sest mingisugune spekulatsioon futuuridega nõudlust nende toorainete järele ei kasvata.
Asi pole futuurides
http://www.epicoalition.org/docs/EnterTheDragon.pdf
"Kas nüüd just kuld on see kõige õigem reaalvara või kas ta keerulisemates majandussituatsioonides üldse reealvaraks kvalifitseerub, on muidugi iseküsimus."
See on "säästmine" Kalev Jaigi moodi. Kui kuld oleks see rikkuse imevõti, siis võiks ju valitsuste tasemel lausa massiivselt kullakaevandusi rajada ja miks mitte näiteks 50% maailma populatsioonist sinna tööle panna, saame rikkaks. Kui nafta hoidmine kuskil tsisternides teeb meid rikkaks, siis võiks massiliselt neid tsisterne toota ja naftat täis pumbata need tsisternid. See ongi säästmine Kalev Jaigi moodi, kus investeeringud ei võrdu säästudega.
USA majandust võivad ees oodata kohutavad probleemid, see pole välistatud. Aga treasury võlg ei ole üks nendest probleemidest. See on küll välistatud. Mitte mingisuguseid probleeme ei teki treasury võla "finantseerimisega" mitte kunagi. See on kõige turvalisem finantsintsrument planeedil Maa täna.
Ma juba ootasingi, et kuhu sa nii kauaks jääd ja olin ette ära otsustanud, et ei hakka sinuga kemplema, aga andku kõik foorumijumalad mulle andeks - no ei suuda... :)
[quote=Kristjan1]Erasektoril on kaks võimalust, kas võtta vastu valitsuselt väga väheseid intresse maksvat ja isegi üldse mitte intresse maksvat finantsvara nimega raha või vahetada see raha intresse maksva finantsvara vastu nimega Treasury Security.[quote]
Kas sa tõesti rohkem võimalusi ei näe? Kas treasuries ja raha on siis ainukesed varaklassid ilmamuna peal?
[quote=Kristjan1]Erasektoril on kaks võimalust, kas võtta vastu valitsuselt väga väheseid intresse maksvat ja isegi üldse mitte intresse maksvat finantsvara nimega raha või vahetada see raha intresse maksva finantsvara vastu nimega Treasury Security.[quote]
Kas sa tõesti rohkem võimalusi ei näe? Kas treasuries ja raha on siis ainukesed varaklassid ilmamuna peal?
Ahjaa ning see viide, mille tõid (http://www.epicoalition.org/docs/EnterTheDragon.pdf) on väga hea. Nii ongi! Oled sa aga endalt küsinud miks on selline fenomen tekkinud?
([quote=Kristjan1]Erasektoril on kaks võimalust, kas võtta vastu valitsuselt väga väheseid intresse maksvat ja isegi üldse mitte intresse maksvat finantsvara nimega raha või vahetada see raha intresse maksva finantsvara vastu nimega Treasury Security.[quote]
Kas sa tõesti rohkem võimalusi ei näe? Kas treasuries ja raha on siis ainukesed varaklassid ilmamuna peal?)
Ainukesed varaklassid küll pole, aga mulle tundub, et sa ei saanud aru minu konstreeritud ideest või sa väljendud valesti. Mille vastu sa selle raha vahetada saad? Mingi muuu vara vastu? No saad küll, aga raha sellest ära ei kao. Kas sa tahtsid rääkida masside tahtest raha mingisuguse muu vara vastu vahetada(mitte treasury)? Kui nii, siis sa oleksid võinud seda kohe inflatsiooniks või hüperinflatsiooniks nimetada, sest lõplikult ühiskonnal rahast vabaneda ei õnnestu. (sul pole tegelikult valikut)
(Ahjaa ning see viide, mille tõid (http://www.epicoalition.org/docs/EnterTheDragon.pdf) on väga hea. Nii ongi! Oled sa aga endalt küsinud miks on selline fenomen tekkinud?)
It's a system failure. Any financial specialist should understand that. this is a bubble, total waste to the real economy.
Thank you Pealik for interesting thoughts
Kas sa tõesti rohkem võimalusi ei näe? Kas treasuries ja raha on siis ainukesed varaklassid ilmamuna peal?)
Ainukesed varaklassid küll pole, aga mulle tundub, et sa ei saanud aru minu konstreeritud ideest või sa väljendud valesti. Mille vastu sa selle raha vahetada saad? Mingi muuu vara vastu? No saad küll, aga raha sellest ära ei kao. Kas sa tahtsid rääkida masside tahtest raha mingisuguse muu vara vastu vahetada(mitte treasury)? Kui nii, siis sa oleksid võinud seda kohe inflatsiooniks või hüperinflatsiooniks nimetada, sest lõplikult ühiskonnal rahast vabaneda ei õnnestu. (sul pole tegelikult valikut)
(Ahjaa ning see viide, mille tõid (http://www.epicoalition.org/docs/EnterTheDragon.pdf) on väga hea. Nii ongi! Oled sa aga endalt küsinud miks on selline fenomen tekkinud?)
It's a system failure. Any financial specialist should understand that. this is a bubble, total waste to the real economy.
Thank you Pealik for interesting thoughts
See tuletab meelde unustamatut stseeni „Kevadest“, kus lapsed ilusti laulavad köstri harmooniumimängu saatel. Lepa on pandud seisma otse harmooniumi kõrvale, et pillihelid aitaksid tal ometi viisi pidada. Aga kui köster tema laulmist kuulatab, siis selgub, et isegi otse pilli kõrval seismine ei ole aidanud…
Vabandust, see oli Lesta.
Teemasse tulles. Olen kuulnud tihti väiteid, et EP-l polevat kulda ja tõelist vara seega. Mõnede riikide keskpangad ostavad kulda lausa. Sellega ajavad nad kulla hinnad üles. Selle tagajärjel hakkab majandus rohkem kulda kaevandama, et see siis kuhugile keskpanga keldrisse seisma panna. See on täielik inimvõimete raiskamine muidugi. Mitte grammigi kulda ei ole tegelikult tarvis keskpanga keldrisse seisma. Seda kulla jura ajavad enamuses madalaubalised või siis intellektuaalselt ebaausad inimesed, sest nende ärile on see kuidagi kasulik. Tamming kuulub minu hinnangul esimesse leeri, aga mine tea, võib olla osaliselt ka teise.
Keskpanga keldrisse vaske, alumiiniumit ja kulda kogudes küll mingit rikkust ei luua.
Warren Buffet
"Look," he says, with his usual confident laugh. "You could take all the gold that's ever been mined, and it would fill a cube 67 feet in each direction. For what that's worth at current gold prices, you could buy all -- not some -- all of the farmland in the United States. Plus, you could buy 10 Exxon Mobils, plus have $1 trillion of walking-around money. Or you could have a big cube of metal. Which would you take? Which is going to produce more value?"
Keskpanga keldrisse vaske, alumiiniumit ja kulda kogudes küll mingit rikkust ei luua.
Warren Buffet
"Look," he says, with his usual confident laugh. "You could take all the gold that's ever been mined, and it would fill a cube 67 feet in each direction. For what that's worth at current gold prices, you could buy all -- not some -- all of the farmland in the United States. Plus, you could buy 10 Exxon Mobils, plus have $1 trillion of walking-around money. Or you could have a big cube of metal. Which would you take? Which is going to produce more value?"