Palju häid mõtteid. Vaja on mitmekesistada, juurde tekitada kõrge lisandväärtusega tööstusharusid ja ka välja arendada vajalikku töötajaskonda nende jaoks. Eks igas sektoris on vaja enda "Skype" hetke, et tekiks teatav kompetents, edu kogemus ja selle pealt edasi ehitada. Õnneks või kahjuks on Eesti nii väike, et ideaalis võib ka tarkvarast piisata, sihtturud piisavalt hajutatud, aga realistlikult pigem ca 5 fookusega sektorit võiks viia oluliselt järgmisele tasemele küll.
Tarkvara näitel tuleb mõistlikus mahus peale oskustööjõudu küll nii siit kui saab ka mujalt sisse tuua, Bolti-Wise-Pipedrive'i kombel mujal palgata ja valdkonna ettevõtjad panid ka seljad kokku, et kood/Jõhvi koodikool käima tõmmata.
Elektroonikas-robootikas hakkab ka juba kriitiline mass kokku tulema (Ericsson, ABB; Cleveron, Starship, Comodule, Clevon jne), Cleveronil omanimeline akadeemia toimib samuti, TTÜs ja TÜs tuleb ka talenti peale.
Eks aeg näitab, kas Milremi arengu ja enamusosaluse müügist tulnud oskusteave, kapital ja kogemus ka kohalikule sõjatööstusele uut hoogu annab, aga eelduseid on. Threodi puhul ka osanikestrutkuur vähemalt VC maailmas paneks kiire bloki ette, oleks olulist ümbervangerdust vaja. Kindlasti aega veel läheb järgmise laine eduni. Sõjatööstus on väga pika vinnaga valdkond nii tootearenduse kui müügi mõttes ja eks sellel on ka olulisi piiranguid isegi traditsioonilise riskikapitaliga võrreldes. Loodetavasti tõmbab käima, aga SKP tasemel mõju pigem järgmise 5 aasta jooksul veel oodata ei maksa. Oskustööjõudu vast edu korral annaks teistest (robootika) idudest tõmmata.
Materjaliteaduses tehakse ka huvitavaid asju, mõnevõrra kaugemale jõudnute nagu Skeleton, Elcogeni kõrval uued tulijad nagu GScan, Efenco tunduvad ka ägedaid asju arendavat. Big, if true nagu öeldi sajandeid tagasi alkeemia ja hiljuti toatemperatuuril ülijuhtide kohta. GScan tundub eemalt isegi jumekas, aga endal vähe teadmisi, et põhjapanevamaid järeldusi teha. Vesinikule pühendunud idusid on juba isegi teatud hulk, aga selle puhul ei oska ka kõrvaltvaatajana piiratud teadmiste pealt öelda, kas päriselt on ka väljavaateid või protsesside iga astme suurte kadude tõttu võib ka tupiktee ja rohepesuga tegu olla. Kindlasti on efektiivsem odavat elektrit otse auto akusse lasta või kasvõi nt soojuspumpades kütmiseks kasutada kui seda vahepeal veel vesinikuks muundada, transportida ja tagasi elektriks muundada. Spetsiifilisi rakendusi samas leiduda võib kindlasti. Nendes valdkondades spetsialistidest oskustööjõudu pigem samas napib ja jääb nappima.
Rohetööstus on kindlasti üks tulevikuvaldkondi ja siin Sunly startupi suuna, Skeletoni, Comodule grupi näol mingi kompetents ka olemas. Kliimakriiside kontekstis võiks lähiaastatel ka peale käesoleva + viimaste aastate erinevaid muresid kiirema hooga käima minna valdkond, nagu pandeemia ajal veebipoed hoogu said, kui siin kohalikud üksused raske aja üle elavad. Tööjõuga vast probleemid täiesti ületamatud edu korral ka pole. Jättes Enefiti ja sõbrad siin kontekstis kõrvale, mis on sisuliselt ajas langeva väärtusega rahavoo-objektide import, siis kõrgema lisandväärtusega ekspordi SKP tasemel mõjuni läheb ka selgelt aega.
On võimalusi küll, hajutatust ka, konkreetsemaid valdkondi tegude tegemiseks samuti, isegi tööjõudu teatud maani olemas ja tulemas. Kriitilise massini SKP tasemel tulemusi teha pigem jääb lähiaastate vaates veel väheks eriti kui investorid kaasa ei tule.
"amarek"
Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.
Kui Singapuri kasv hakkas 1960-ndatel aastatel, siis oli seal elanike arv miski 1.6 miljonit (täna 5.6 miljonit). Tõsi, nende geograafiline asukoht oli/on veits parem kui meil.
Malta, Luxembourg, Andorra, Liechtenstein, Caymans, USVI. NZ, Iirimaa said 5 milli mõni a. tagasi täis.
Tööstuse ülesehitamise plaanimisel oleks ehk esmalt arukas vaadata milliseid ressursse Eestis ja lähiümbruses leidub, ja milliseid neist konkurentsivõimeliselt kasutada saab. Traditsiooniline suurtööstus ei vaja ületamatult palju töölisi, küll aga palju odavat elektrit ja soojust. Tahame või mitte, fakt on see, et ainus võimalus mõlemat saada on põlevkivist, ja seda veel 30 aastat. Üks keskkoolitasemel näide tselluloositootmise komplekssusest : Elektriga tehakse naatriumhüdroksiidi, soojusega vesinikperoksiidi - siia on vaja ka konkurentsivõimelise hinnaga vesinikku, mida saab odavast maagaasist või siis kuni 25 eur/MWh maksvast elektrist. Puidu, naatriumhüdroksiidi ja vesinikperoksiidiga saame pleegitatud tselluloosi. Tselluloosist saab valmistada viskoosi, naatriumhüdroksiidi tootmise kõrvalproduktiks on kloor ehk soolhape mida saab kasutada viskoosi tootmisel lahustina jne. Ma ei ole eelnevas illustreerivas kirjelduses kindlasti mitte faktitäpne, vabandan, aga see mida tahan öelda - traditsiooniline suurtööstus on vertikaalselt ja horisontaalselt integreeritud materjalivoogude ja energiavajaduste kompleks. Eestis on ajalooliselt olnud ainult üks suurtööstuse mõõtu ettevõte - Nitrofert, mis tootis maagaasist, õhust ja elektrist ammoniaaki ja karbamiidi. Nitroferdi 100% sõltuvus vene gaasi hinnast ja põlevkivielektrist illustreerib hästi meie ees seisvat puslet milles peaks olema kaks tükki ja meil ei ole kumbagi. Tõsi, 10-25 eur/MWh maksev tuuleelekter on intrigeeriv - juhul kui vee elktrolüüsil toodetav hapnik vesiniku kõrval kasutust leiaks. Tuletame meelde - H2O = 2 kg vesinikku ja 16 kg hapnikku.
"amarek"
Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.
Sloveenia võiks meile hästi sobiv näide olla - 2M elanikku ja terve hulk brände, mida üle ilma teatakse.
Ka Sloveenial on omad probleemid. Nad teevad väga palju alltöövõttu ja white label tooteid naaberrriikide tööstustele, kes kipuvad riisuma koore. Siit tuleb välja üks lisandväärtuse väga oluline aspekt. Asi ei ole tootes. Kaks inimest, kes töötavad eri riikides välja täpselt samaväärse toote võivad luua väga erinevat lisandväärtust. Hoopis bränding ja marketing on need võlusõnad, kus luuakse enamus lisandväärtust. Lisaks on lisandväärtus vahetult seotud selle tarbija ostujõuga. Ükskõik kui hea asja sa välja arendad, oled sa ikkagi doomed kui sul pole nime ja müüd seda madala ostujõuga kundedele. On vaks vahet, kas samaväärne hambaarst plommib hambaaugu Soomes või Eestis. Esimesel juhul toodab ta 2x rohkem lisandväärtust.
Lemmiknäide lisandväärtuse/tööviljakuse kohta on see, et miks Helsinki bussijuhi töötasu on Tallinna bussijuhtide omast nii palju suurem, kui ta ei tee midagi paremini või ei loo suuremat väärtust kui Tallinna bussijuht.
Ta lihtsalt veab 2x rikkamaid reisijaid.
Ta lihtsalt veab 2x rikkamaid reisijaid.
"taavi talvik""amarek"
Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.
Kui Singapuri kasv hakkas 1960-ndatel aastatel, siis oli seal elanike arv miski 1.6 miljonit (täna 5.6 miljonit). Tõsi, nende geograafiline asukoht oli/on veits parem kui meil.
Singapurlased ise räägivad, et nende edu saladus ei olnud ainult asukoht ega miski muu (need kõik olid olulised, aga mitte võtmetähtsusega), vaid fokusseerumine kolmele väga konkreetsele valdkonnale. Üks neist oli IKT, üks biomeditsiin, kolmas kahjuks hetkel meelde ei tule. Sinna suunati täiendavad välised ressursid ja see andis pikapeale tulemust. Saadi aru, et riik on väike ja kõigega tegelda ei jõua.
"madis43"
...Rohetööstus[/b] on kindlasti üks tulevikuvaldkondi ja siin Sunly startupi suuna, Skeletoni, Comodule grupi näol mingi kompetents ka olemas. Kliimakriiside kontekstis võiks lähiaastatel ka peale käesoleva + viimaste aastate erinevaid muresid kiirema hooga käima minna valdkond, nagu pandeemia ajal veebipoed hoogu said, kui siin kohalikud üksused raske aja üle elavad. Tööjõuga vast probleemid täiesti ületamatud edu korral ka pole. Jättes Enefiti ja sõbrad siin kontekstis kõrvale, mis on sisuliselt ajas langeva väärtusega rahavoo-objektide import, siis kõrgema lisandväärtusega ekspordi SKP tasemel mõjuni läheb ka selgelt aega.
See on väga ohtlik lähenemine, sest kliimateemadega tegelemine on moodne, kuid arvestatavat lisandväärtust luua rahvusvahelises mõistes on keerukas, sest konkurents on suur, kõik üritavad haibi najal rikkaks saada ja meil puudub reaalne konkurentsieelis. Pigem oleme rumalas olukorras, kus poliitilise surve tingimustes maksame peale neile, kes päriselt tehnoloogiaid arendavad. Ehk et rohetööstus on olemuselt liiga üldine, laialivalguv ning pigem haip, kus suured riisuvad koore.
"amarek"
Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.
Island veel mainimata. Turism, energiamahukas tootmine, kalatooted, finantssektor.
"Zoom""amarek"
Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.
Island veel mainimata. Turism, energiamahukas tootmine, kalatooted, finantssektor.
Selle va "energiamahuka tootmise" kontekstis on islandlastel üks arvestatav eelis.
Äkki peaks seda ekstra maksustama? :)
Kalatööstus?
Äkki oleks ikka selle kilusõja pidanud ära pidama tookord. Nagu Island 50 a tagasi brittidega.
Äkki oleks ikka selle kilusõja pidanud ära pidama tookord. Nagu Island 50 a tagasi brittidega.
"zuckerblaum"
Kalatööstus?
Äkki oleks ikka selle kilusõja pidanud ära pidama tookord. Nagu Island 50 a tagasi brittidega.
On meil mingit söödavat ja väärtuslikku kala? Läänemeri on teadupoolest nii mürke täis, et siinset kala väga süüa ei soovitata.
Merendus on kindlasti oluline teema, meil on palju rannajoont, head jäävabad sadamad, ajalugu sektoris, BLRT, Tallink jne. Teisalt on valdkond siiski üsna käest lastud mingil põhjusel, kaubalaevastik on lähes täiesti kadunud näiteks. Miks on nii, et isegi Tallinki laevad pole Eesti lipu all?
https://majandus.postimees.ee/3038135/tallink-ei-plaani-rohkem-laevu-eesti-lipu-alla-tuua
https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/22/tallink-viib-parvlaeva-galaxy-lati-lipu-alla
https://majandus.postimees.ee/3038135/tallink-ei-plaani-rohkem-laevu-eesti-lipu-alla-tuua
https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/22/tallink-viib-parvlaeva-galaxy-lati-lipu-alla
Kalatööstus hääbus kiiresti koos vene turu kadumisega pärast 1997 kriisi, kui eksportida polnud enam eriti kuhugi. Pärast seda oli Ukraina vist olulisemaid sihtturge (suur riik, suutis kõik vastu võtta mis Eestis purki pandi) aga kui Eesti elatustase hakkas kiiresti endistest liiduvabariikidest kiiremini eest ära minema, jäi meie toodang neile liiga kalliks ja valuutariskid võimendasid eksportijate hädasid.
Kas keegi oskab kahe lausega arusaadavalt selgitada, mida see laevade Eesti lipu alla toomine õigupoolest annab?
Kui ma olen asjadest õigesti aru saanud, siis ootused on umbes sellist liiki, et kui riik vabastaks laeval töötava laevapere riiklikest (tööjõu)maksudest, siis võiks laevad tagasi Eesti lipu alla tuua või siis lippu ettekäändeks tuues nuiata Eesti riigilt mingeid toetusi, aga sel juhul - mis see point majandusele oleks peale selle, et sini-must-valget ahtris on tore vaadata? Mingit majanduskasvu see endaga kaasa ei too ja tegelikult midagi olulist ei mõjuta, sest laevad sadamate vahel sõidavad ikka ja kaubad liiguvad, ükskõik mis lipu all.
See "toome laevad Eesti lipu alla" oli mõne poliitiku kõlav valimislubadus, mis kõnetas ehk mõnda valijat kui patriootliku eesmärgina, aga sisulist mõju tundub sellel vähe olevat.
Kas keegi oskab kahe lausega arusaadavalt selgitada, mida see laevade Eesti lipu alla toomine õigupoolest annab?
Kui ma olen asjadest õigesti aru saanud, siis ootused on umbes sellist liiki, et kui riik vabastaks laeval töötava laevapere riiklikest (tööjõu)maksudest, siis võiks laevad tagasi Eesti lipu alla tuua või siis lippu ettekäändeks tuues nuiata Eesti riigilt mingeid toetusi, aga sel juhul - mis see point majandusele oleks peale selle, et sini-must-valget ahtris on tore vaadata? Mingit majanduskasvu see endaga kaasa ei too ja tegelikult midagi olulist ei mõjuta, sest laevad sadamate vahel sõidavad ikka ja kaubad liiguvad, ükskõik mis lipu all.
See "toome laevad Eesti lipu alla" oli mõne poliitiku kõlav valimislubadus, mis kõnetas ehk mõnda valijat kui patriootliku eesmärgina, aga sisulist mõju tundub sellel vähe olevat.
"iffkillla""zuckerblaum"
Kalatööstus?
Äkki oleks ikka selle kilusõja pidanud ära pidama tookord. Nagu Island 50 a tagasi brittidega.
On meil mingit söödavat ja väärtuslikku kala? Läänemeri on teadupoolest nii mürke täis, et siinset kala väga süüa ei soovitata.
Eks uudiskünnist ületab vaid see, kui midagi halvemaks läheb ja kui norme karmistatakse (EU toitumissoovitused kalale põhinevad sellel, mis oleks imikutele ohutu). Uudis, et Läänemere kalades sisalduvad mürkide kogused vähenevad ei ole sex.
"Jate"
Eks uudiskünnist ületab vaid see, kui midagi halvemaks läheb ja kui norme karmistatakse (EU toitumissoovitused kalale põhinevad sellel, mis oleks imikutele ohutu). Uudis, et Läänemere kalades sisalduvad mürkide kogused vähenevad ei ole sex.
Ega ma sel alal mingi suur spets pole, aga google on paksult täis artikleid, et veidikene mürke täis see kala on ja süüa ei soovitata. Viska siis mõni link kus on juttu sellest, et nüüd on kõik okei ja ohutu kõigile.
Eks neid artikleid ongi raske leida, mis skandaalsuselt uudiskünnist ei ületa.
Jah, läänemere kalas on mürke. Küsimus on mõneti nagu klaasi veiniga: et kas klaasil veinil päevas on negatiivne või positiivne môju?
Mõni aasta tagasi tekitas suurt poleemikat see, kui EU karmistas toiduainetes olevaid norme(dioksiin jms) ligi 10 korda, siis vähendati ka oma 10x soovituslikke toitumiskoguseid ja järsku tekkis mulje, nagu kalad oleks mürgisemaks läinud.
Tegelikult on dioksiinide sisaldused kalades vähenenud paarikümne aastaga ligi 5-10 korda(olenevalt liigist ja püügipiirkonnast), aga et asi poleks liiga hea, siis said normid vingeks kruvitud...
Link
Soomes on tehtud üks väheseid laiapõhjalisi kalurite tervise uuringuid, kalurid tarbivad just neid mürke täis Läänemere kalu kümnetes kordades enam, kui on EU toitumissoovitused või kui tarbib tavakodanik. Kalurite suremus suurem tavaininese suremusest vaid ühes valdkonnas: uppumissurmad. Kõiges muus olid kalurite tervisenäitajad tavaininese tervisenäitajatest parem.
Soome keeles
Kala söömisest saadav kasu kaalub üles negatiivsed faktorid.
NB. Uuring on tehtud ajajärgul, kui dioksiinide ja teiste mürkide sisaldus kalades oli kordi suurem, kui ta nüüd on.
Jah, läänemere kalas on mürke. Küsimus on mõneti nagu klaasi veiniga: et kas klaasil veinil päevas on negatiivne või positiivne môju?
Mõni aasta tagasi tekitas suurt poleemikat see, kui EU karmistas toiduainetes olevaid norme(dioksiin jms) ligi 10 korda, siis vähendati ka oma 10x soovituslikke toitumiskoguseid ja järsku tekkis mulje, nagu kalad oleks mürgisemaks läinud.
Tegelikult on dioksiinide sisaldused kalades vähenenud paarikümne aastaga ligi 5-10 korda(olenevalt liigist ja püügipiirkonnast), aga et asi poleks liiga hea, siis said normid vingeks kruvitud...
Link
Soomes on tehtud üks väheseid laiapõhjalisi kalurite tervise uuringuid, kalurid tarbivad just neid mürke täis Läänemere kalu kümnetes kordades enam, kui on EU toitumissoovitused või kui tarbib tavakodanik. Kalurite suremus suurem tavaininese suremusest vaid ühes valdkonnas: uppumissurmad. Kõiges muus olid kalurite tervisenäitajad tavaininese tervisenäitajatest parem.
Soome keeles
Kala söömisest saadav kasu kaalub üles negatiivsed faktorid.
NB. Uuring on tehtud ajajärgul, kui dioksiinide ja teiste mürkide sisaldus kalades oli kordi suurem, kui ta nüüd on.
"Draax"
Kas keegi oskab kahe lausega arusaadavalt selgitada, mida see laevade Eesti lipu alla toomine õigupoolest annab?
Tonnažimaks ja registritasud. Aga peamine ilmselt, et oma leevastik peaks andma kaldasektori ettevõttetele arengusüsti. Võita võiks päris palju rohkem võrreldes osalise kaotusega meeskondade maksutulus.
""Teiste riikide praktika näitab, et kõik need riigid, kes on läinud sama teed, on saavutanud edu - eranditult kõik, alates Lätist, lõpetades Hollandiga," kinnitas Kõuts.
"Lähtume sellest tõdemusest, et iga meremees loob kaldal tinglikult kolm töökohta. See tähendab ka meie tööturukaitset. Ja ärme unustame seda fakti, et kõik see, mis puudutab laevade tegevust, eriti kaubalaevastikku, on puhas eksport," selgitas Kõuts."
https://www.err.ee/835356/riik-asub-maksusoodustuste-abil-laevu-eesti-lipu-alla-meelitama
Lahendus oleks ilmselt Tõeministeeriumi loomine. Siis meil oleks teada mõned tõed , s.h. kuidas tööstus ja eksport kriisist välja tuua või siis ilmselt et nad ei olegi kriisis.
Või kui ongi kriisis on see kellegi Ratase süü.
Või kui ongi kriisis on see kellegi Ratase süü.
ERR portaalis Indrek Kiislerilt masendav, aga õige ja väga otsekoheme lugu sellest, kuidas saaks allakäiguspiraali vältida ja miks seda pole siiani tehtud. Soovitan soojalt lugeda!
https://www.err.ee/1609071872/indrek-kiisler-eestit-ahvardab-tupikjaama-staatus
https://www.err.ee/1609071872/indrek-kiisler-eestit-ahvardab-tupikjaama-staatus