Probleemsituatsioon: "«Kuigi Eesti päritolu kaupade eksport juunis oli enam-vähem võrdne 2021. aasta, see on viimase sõjaeelse, kuid meile üldsegi mitte eriti soodsa aasta sama kuu ekspordi mahuga, kajastab see 1 miljardi euro suurune maht püsihindades siiski umbes veerandi võrra väiksemat ekspordi mahtu võrdluses kahe aasta tagusega,» ütles Vitsur." Jooksevhindades on seis enam-vähem, aga probleem on siiski reaalne.
Mahtudes veerand langust on päris karm. Skandinaavia kinnisvarabuum ei tule enam aastaid tagasi ja senine kulubaasi eelis on Eesti ekspordil nüüdseks selgelt minevik. Konkurentsivõime on järsult vähenenud lisaks ajutisemat laadi nõrgemale välisnõudlusele. Mis tõi siia €2000 palga kanti, ei vii edasi €3000 või €5000 palkade juurde. Järgmine selline mõtlemiskoht ühiskonnale.
Igati tore, et pankadel ja energiaettevõtetel (veel?) kenasti läheb, aga ka see on majanduse kontekstis ühest taskust teise tõstmine, sisuliselt maks ülejäänud ühiskonnale ja ettevõtetele. Tarkvarastartupid on küllastunud konkurentsitihe turg, küllap suuremad võitjad panevad mingi hetk edasi, eriti kui peaks rahastusolukord paari aasta pärast veidi paranema, aga laiapõhjalist suurt panust kasvu lähiaastatel realistlik oodata pigem pole.
Majanduse ja ekspordi langus on järjest laiapõhjalisem, järjest rohkem nähakse ohtu pikaks vindumiseks, põhjuseid on selleks mitmeid ja uute kasvumootorite leidmine saab olema Eesti lähiaastate suur väljakutse" Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul. Ilma on vägagi risk lähiaastatel Itaalia tüüpi pikemat vindumist teha, seal aktsiate ja kinnisvara hinnatase on 2008 aastaga võrreldes siiamaani all ja ka pangandus kiratseb, kuna kliendibaas kiratseb. Õigemini lähiaastateks pole see isegi väga risk, vaid pigem midagi põhistsenaariumi poole
Mis on lahendused? Aidake siin kõik kaasa mõelda, majanduskasv ongi ettevõtjate ja investorite roll ja vastutus. Võib-olla olen ise pisut liiga pessimistlik, aga probleem on siiski vägagi reaalne.
Keskmise ja soodsama hinnaklassi tooteid siin enam teha pole mõtet, hinnatase teine, mastaapi, kapitali ja suurelt efektiivselt soodsalt tootmise know-how'd ka väga pole. Need rollid jäävad Poolale, Rumeeniale, hiljem äkki ka Ukrainale. Soodsa energia eelist nagu Skandinaavial, kuhu tulevad mitmed suured innovatiivsed energiamahukad tehased, siin ka ei teki, pole soodsat ega puhast püsitootmist, tuumajaama tulek kauge ja küsitav. Salvestus ei mängi välja, sellel vaja äriliseks eduks ikkagi kallilt müüa sadade tsüklitega aastas.
Ettevõtluskeskkond on siiski üks parimaid , inimkapitali, väga häid spetsialiste mitmetes tööstusharudes on, innovatiivsete ettevõtete kasvatamise kogemust ja kapitali idusektori näitel on. Teatud eelduseid on.
Meil on vaja IT kõrvale ka kõrge lisandväärtusega tööstust juurde. Kui tahame jõukaks või isegi rikkaks saada, oleks pigem vaja nii tootearendusse oluliselt enam panustada, ka teadusmahukamaid tooteid teha nagu näiteks Kirjaneni Fibenolil suured plaanid on. Ja seda oluliselt laiemalt kui ainult idusektoris, ka traditsioonilisemates valdkondades. Loodetavasti VKG tselluloositehas ikkagi tuleb, kuigi selles ei saa kindel olla, kindlasti oleks sellel SKP tasemel mõju, ka Rahu ja Madiberki vesinikuprojekt võib huvitav olla. Huvitavaks näiteks on ka Silen, mis teeb kategooria juhtivaid tooteid ja on nii saanud klientideks Amazoni, Airbusi, L'Oreali, Porsche jpt globaalsed suurettevõtted.
Eesti ettevõtlus peab laiemalt tulema välja soodsa hinnaga tootja mentaliteedist ja rohkem inseneride, teadlaste, tootedisainerite koostöös tegema tuleviku majandusele vajalikke lahendusi. Ning need ka brändiks üles ehitama, tootmise, peakontori, maksutulud siin hoidma, et ka allhange ja klaster, heas mõttes tarkvaraidude kombel maffiad saaks välja arendada. Mitte ainult idud, vaid traditsiooniline ettevõtlus laiemalt.
Olgu Clevoniga kuidas oli, vesi silla all, aga just ka süvatehnoloogia startuppe on rohkem vaja. Eesti investorid võiksid neisse ka investeerida, et need siin kasvama jääks, mitte Skeletoni kombel välja tootmist ei viiks, rohkem riigi tuge teiste riikide eeskujul selleks ka pigem vaja. Õnneks IPOdroomi lend jäi uurikeseks, suures pildis põles vähe raha, õppetunnid saadi kätte. Uut IPOdroomi pole kellelgi vaja ja latt peab oluliselt kõrgem olema, aga varaklass võiks vähemalt teoorias aidata nii majandusel kasvada kui ka investoritele tootlust tuua järjest jõulisemalt lähiajal käima minevate Skeletoni ja varsti ka Starshipi kombel, mis ka Boltiga koostöös võiks lähiaastatel lendu minna, mujal Tesla ja Euroopast Northvolti eeskujul. Tohutud turud on paljud alles võtmata innovatiivsete lahenduste poolt, konkurentsi vähe, sisenemisbarjäär oluliselt kõrgem kui tarkvaras ja konkurentsieelis ka püsivam nt Skeletoni näitel. Väga heale tehinguvoole on ka hetkel olematu konkurents, investoreid veel vähe, väljumiste raha pole, kõik alles uurimas. Samas on eelduseid, et võiks buumima minna mõne aastaga kasvõi Skeletoni ja Starshipi vedamisel nagu Bolti ja Wise'i vedamisel läks tarkvarastartuppide buum lahti.
Me ei tohiks tampida tootearendusse investeerimise faasi, vaid õppima selliseid ettevõtteid ehitama ja neisse investeerima. Tihti on ka vaja Bolti kombel turu haaramiseks oluliselt müüki ja turundusse investeerida, et konkurentidest enne turgu haarata. Liiga aeglane areng on ka risk. Kasum on hetkel mantra, millel parim enne juba selgelt möödas on, aga tootearenduse ja kiire kasvu perioodi turunduse-müügi joonealune ongi negatiivne, see faas tuleb ka läbida. Sellistes kohtades peab rohkem LTV/CAC, churn, NPS jt sarnaseid näitajaid vaatama, et suures pildis ja pikemas vaates numbrid kokku jookseks. Starship loodi 2014, Skeleton 2013 aastal, ligi €200 miljonit mõlemal puhul investeeritud, nüüd on alles käima minemas. Samas osades valdkondades selgub äriline edu või ebaedu ka mõnede aastate ja väiksemate, alates mõnedesse miljonitesse ulatuvate summadega. Üle poole neist edu ei saavuta ja ka see ongi okei, ka Google'i ja Amazoni uutest ärisuundadest ja toodetest ei saavuta enamus edu. Tulebki Bolti, riskiinvestorite kombel väikselt ära testida ja siis võitjatele hoogu anda. Ka traditsioonilised ettevõtjad võiks ja peaks rohkem seda tegema. Cleveroni, Sileni, Huumi ja ÖÖDi näitel ei ole selline riistvara, väga heade füüsiliste toodete arendamine ja äri kasvatamine sugugi kapitalimahukam kui tarkvaras, nt Huum jõudis €510k kaasamisega 10m käibe ja 2m kasumi kanti, Silen käesoleval aastal 15m kanti vast käivet tegemas või peale ja vast ka kasumisse jõudmas juba.
Mis teie arvate, kuidas tööstuse ja ekspordi madalseisust välja tulla nüüd kus palgad on €2000 ligidal juba, et jõuda välja ka €3000 ja 5000 palkade juurde? Soodsale hinnale rõhumise tee enam ei päde. Panin siin mõned mõtted, mis kindlasti erapoolikud enda mätta otsast ja kindlasti ka mitmed olulised suunad ja võimalused võivad mul märkamata olla. Sellepärast olekski vaja algatada laiem arutelu, et investorid ja ettevõtjad kaasa mõtleks teemal. See on kogu sisemajanduse, edasise majanduskasvu, kõikide siinsete varaklasside vaatest ka võtmeküsimusega, kuidas kõrge lisandväärtusega eksporti juurde saada.
Energia. Kui seda pole garanteeritult, piisavalt, ja konkurentsivõimelise hinnaga, on väljavaated tootmise arendamisels väga piiratud.
Ka IT pole siin erand - suure serverikeskuse võimsustarve on kümnetes megavattides, ja kui seda ei suudeta garanteeritult ega piisavalt odavalt pakkuda, ehitatakse see kuhugi mujale.
Ka IT pole siin erand - suure serverikeskuse võimsustarve on kümnetes megavattides, ja kui seda ei suudeta garanteeritult ega piisavalt odavalt pakkuda, ehitatakse see kuhugi mujale.
Eesti investorid võiksid neisse ka investeerida, et need siin kasvama jääks, mitte Skeletoni kombel välja tootmist ei viiks, rohkem riigi tuge teiste riikide eeskujul selleks ka pigem vaja.
Kui Skeleton oma tootmise ära viis, siis nad lahkelt rääkisid, miks ja kuidas. Ja miks IT-firmad võivad meil hakkama saada, aga traditsiooniline tööstus kiratseb.
Põhjus on lihtne - meil on liiga vähe inimesi. Suuremat sorti ja tõsisemaltvõetava tööstusettevõtte tööjõuvajadus algab 200 oskustöölisest, kuhu lisanduvad allhankijad jm teenindav personal. Skeletoni mastaabis ettevõtmise jaoks siin lihtsalt nappis töökäsi.
Rahast ja riigi toetusest üksi ei piisa.
Jummala õige. Kui BMW kunagi koostetehase asukohta valis, oli nende nõue 5000 mehaanikatööstuse kogemusega inimest.
No ei olnud meil neid kusagilt võtta, eriti arvestades, et äriplaan ei näinud ette oluliselt kõrgemat palgataset teistelt ettevõtetelt töötajate üleostmiseks.
No ei olnud meil neid kusagilt võtta, eriti arvestades, et äriplaan ei näinud ette oluliselt kõrgemat palgataset teistelt ettevõtetelt töötajate üleostmiseks.
Pudelikaelu on mitmeid, selge see. Energia laheneb osaliselt, tuulisel-päikselisel ajal, aga pimeda-tuulevaikse aja probleem võib Rootsi-Soome mitmete uute suurte tehastega tulevikus taas süveneda. Uusi tuumajaamu ka seal alles Rootsis kaalutakse, lisavõimsust tuleb ca 15 aasta pärast paremal juhul praeguse info kohaselt.
Töötajate probleem on kindlasti paljude sektorite puhul väga oluline, aga elektroonikas-robootikas võiks jälle võimalust olla, Ericssonis, ABBs, Cleveronis, Comodule'is ja väiksemates talenti mingi maani jagub siinkandis. Päris gigatehast ei olegi kohe vaja. Startuppidel on ka välistööjõu toomine lihtsam, tullakse ka Lääne-Euroopast, kolmandatest riikidest rääkimata. Optsioonid ja motiveeriv kompensatsioonipakett väljakutseterohke töökeskkonnaga on suutnud siia igalt poolt tipptalenti tuua, ka juhtkonna tasemele. Iga aasta tuleb ülikoolidest ka peale, kes mingi ajaga ka spetsialistideks üles töötavad. Kindlasti võiks neid ka rohkem tulla.
Töötajate probleem on kindlasti paljude sektorite puhul väga oluline, aga elektroonikas-robootikas võiks jälle võimalust olla, Ericssonis, ABBs, Cleveronis, Comodule'is ja väiksemates talenti mingi maani jagub siinkandis. Päris gigatehast ei olegi kohe vaja. Startuppidel on ka välistööjõu toomine lihtsam, tullakse ka Lääne-Euroopast, kolmandatest riikidest rääkimata. Optsioonid ja motiveeriv kompensatsioonipakett väljakutseterohke töökeskkonnaga on suutnud siia igalt poolt tipptalenti tuua, ka juhtkonna tasemele. Iga aasta tuleb ülikoolidest ka peale, kes mingi ajaga ka spetsialistideks üles töötavad. Kindlasti võiks neid ka rohkem tulla.
Et siis tootmine, mille tsükkel langeb kokku päikeseenergia pakkumisega? Kui keegi selle välja mõtleb, siis võiks tõesti nišš olemas olla.
Töötajatest - kui me soovime pudelikaelast vabaneda ülikoolist tulevate _spetsialistide_ abiga, siis on lahendus automatiseerimine, sest _kvalifitseeritud töölisi_ sellega juurde ei tule. Teistpidi, kui me oma majanduse ainult haritlastele üles ehitame, siis loome endile ise sotsiaalse probleemi: mitte iga inimest pole võimalik ülikooli jaoks vajalikule tasemele koolitada, ja ometigi vajavad ka nemad inimväärset palka, samuti kui ka tunnustust nendepoolse panuse eest. Nii et ilmselt kutsehariduse arendamine käsikäes tootmise laiendamisega ja selle vajadusele vastavalt.
Töötajatest - kui me soovime pudelikaelast vabaneda ülikoolist tulevate _spetsialistide_ abiga, siis on lahendus automatiseerimine, sest _kvalifitseeritud töölisi_ sellega juurde ei tule. Teistpidi, kui me oma majanduse ainult haritlastele üles ehitame, siis loome endile ise sotsiaalse probleemi: mitte iga inimest pole võimalik ülikooli jaoks vajalikule tasemele koolitada, ja ometigi vajavad ka nemad inimväärset palka, samuti kui ka tunnustust nendepoolse panuse eest. Nii et ilmselt kutsehariduse arendamine käsikäes tootmise laiendamisega ja selle vajadusele vastavalt.
Mida külvad, seda lõikad ja ma pakuks, et madalseisuni me pole veel jõudnudki.
Muide, sellest, et käimas on Eesti deindustrialiseerimine on siin foorumis ammu räägitud. Vastuseks tuli enamasti ihihiiahahaa ja et pohui, kes ei suuda pange oma uksed kinni. Võõras mure. Nagu näha, on neid võõraid muresi juba kogunenud omajagu.
Huvitav kas keegi riiklikul tasandil on kunagi analüüsinud, et miks enamus ettevõtmisi mis kaela kandma hakkavad teevad siit minekut, ning mõelnud sellele, et kuidas teha nii, et see trend tulevikus muutuks.
Muide, sellest, et käimas on Eesti deindustrialiseerimine on siin foorumis ammu räägitud. Vastuseks tuli enamasti ihihiiahahaa ja et pohui, kes ei suuda pange oma uksed kinni. Võõras mure. Nagu näha, on neid võõraid muresi juba kogunenud omajagu.
Huvitav kas keegi riiklikul tasandil on kunagi analüüsinud, et miks enamus ettevõtmisi mis kaela kandma hakkavad teevad siit minekut, ning mõelnud sellele, et kuidas teha nii, et see trend tulevikus muutuks.
Minu meelest on probleem alguse saanud ikka viiruse paanika aegadest, kui maailm lukku keerati. Kogu seda jama helbitakse veel siiamaani. Kala hakkab ikka peast mädanema. On teist keegi mõelnud, et seda kõike tehtigi nimelt, et olukord jõuaks välja selleni, kuhu ta just jõudnud ongi. Enamus arvavad siin, et see kõik on justkui iseenesest nii kaugele jõudnud. Nii Eestit, kui ka kogu EU-d ju deindustrialiseeritakse ikka nimelt, see ei ole kogemata tehtud asi. Kogu see debiilne rohehüsteeria ongi majanduse hävitamiseks mõeldud. Mida te siin omast arust parandate, kui elevandiluust tornis elavad jobud teevad seda kõike nimelt? Te siin all võite enda mõttetalguid teha palju tahes, siis see ei päästa mitte midagi. Mingi elektripask ei päästa maailma. Vahemärkusena ütlen, et maailmas on CO2 ainult 0,3% ja sellest EL-s "tekitatakse" umbes 8% kõigest. Need on kõige tühisemad protsendid ja selle tühja asja pärast tekitada selline paanika?
Nüüd Eesti riigist.Meil on avalikus sektoris tööl lausa 132 tuhat inimest. See on koguni 10% kogu rahvastikust. Enamus neist tegelastest tegeleb mingisuguse huinjaaga. Raha aga kulub nende käigus hoidmiseks ebanormaalselt suurtes kogustes. On loogiline, et seda sektorit tuleks hakata massiliselt koomale tõmbama. Lisaks kõigele on see meie "riik" luuüdini korrumpeerunud. Valedega pulti saanud tõprakari laseb järgmine aasta käiku seninägematu maksupaketi!! Millisest konkurentsi võimest me pärast selle kõige rakendumist veel räägime??? Ma ütlen, et see on täiesti teadlik majanduse hävitamine. See ei ole juhus. Mis motivatsiooni peaks olema ettevõtjal üldse midagi ettevõtta pärast sellise paketi rakendumist? Rahad võetakse lihtsalt käest ära. Ise ennustan järgmine aasta korraliku pankrotide lainet.
Tahate Eestit päästa, alustage valitsuse välja vahetamisest, riigiaparaadi märkimisväärsest koondamisest. Maksude mittetõstmisest. Stabiilselt madalatest energiahindadest (eeldab taaskord korruptantide ja manipuleeriate vahistamist). Hariduses suuna võtmist kutsekoolidele mitte kõrgkoolidele. Eestis on kõrghariduse ületähtsustamine ja ka ületootmine- need ju tihti musta tööga käsi ei määri aga tehases sul tihti võivad käed mustaks saada. Aga juba praegu tean, et Eestis pole enam kedagi, kes seda teeks. Seega Eesti liigub kollapsi suunas nagu kogu EU, kus inimesed on kaotanud kontakti reaalsusega.
Nüüd Eesti riigist.Meil on avalikus sektoris tööl lausa 132 tuhat inimest. See on koguni 10% kogu rahvastikust. Enamus neist tegelastest tegeleb mingisuguse huinjaaga. Raha aga kulub nende käigus hoidmiseks ebanormaalselt suurtes kogustes. On loogiline, et seda sektorit tuleks hakata massiliselt koomale tõmbama. Lisaks kõigele on see meie "riik" luuüdini korrumpeerunud. Valedega pulti saanud tõprakari laseb järgmine aasta käiku seninägematu maksupaketi!! Millisest konkurentsi võimest me pärast selle kõige rakendumist veel räägime??? Ma ütlen, et see on täiesti teadlik majanduse hävitamine. See ei ole juhus. Mis motivatsiooni peaks olema ettevõtjal üldse midagi ettevõtta pärast sellise paketi rakendumist? Rahad võetakse lihtsalt käest ära. Ise ennustan järgmine aasta korraliku pankrotide lainet.
Tahate Eestit päästa, alustage valitsuse välja vahetamisest, riigiaparaadi märkimisväärsest koondamisest. Maksude mittetõstmisest. Stabiilselt madalatest energiahindadest (eeldab taaskord korruptantide ja manipuleeriate vahistamist). Hariduses suuna võtmist kutsekoolidele mitte kõrgkoolidele. Eestis on kõrghariduse ületähtsustamine ja ka ületootmine- need ju tihti musta tööga käsi ei määri aga tehases sul tihti võivad käed mustaks saada. Aga juba praegu tean, et Eestis pole enam kedagi, kes seda teeks. Seega Eesti liigub kollapsi suunas nagu kogu EU, kus inimesed on kaotanud kontakti reaalsusega.
Kas tänapäeval pole mitte nii, et majanduskasv on saatanast? Ettevõtluse poolt genereeritav tarbimine ju ongi põhipaha, mis planeeti põletab. Milleks meile see? Myko prindib raha, Võrklaev tõstab makse ning Läänemets ja Riisalod võtavad inimesed palgale. Avalikus sektoris ju ongi 3000€ keskmine paljk juba üsna lähedal. Numbrit tõsta pole mingi küsimus, Lihtsalt tuleb veel korraldada (töö käib), et selle eest ei saaks enamat kui üürituba ühiselamus, piiratud kalorsusega vegantoit, taaskasutatud rõivakomplekt ning jalgratta liisingumakse.
Suurte numbritega halamise vahele võiks natuke vaadata seda ka, millest see -25% tegelikult koosnes.
Puidutööstuses on palju sellest räägitud, et Eesti asukoht on mõnes mõttes olnud soodne - ostad Venemaalt odavat tooret, teed sellest midagi, müüd Skandinaaviasse või Saksamaale edasi. OK, aga et idanaaber on meil selline põrsas nagu on, siis see kanal ei taastu mõned aastad kindlasti. Põhimõtteliselt on see veidi moondatud kujul transiit. Ühel hetkel venelased juba otsustasid, et Eesti raudteed ja sadamaid oma naftatoodetega ei nuuma ja terve tööstusharu tõmbas kokku. Nüüd siis teistmoodi, odava toorme kadumisega.
Teine päris hea küsimus on, et miks meil on tööstust vaja või millist tööstust on meil vaja? Mida peaks Eesti majandus sellest võitma? Kas meil on vaja Estonian Celli sarnast monstrumit, mis hoiab energiahindu üleval, aga pakub tööd suhteliselt vähestele? Või siis madala lisandväärtusega töökohti hoidvad nagu need kaablite komplekteerimise tehased, mis Haapsalus ja Keilas kinni pandi ja kes halavad iga paarikümne eurose alampalga tõstmise pärast? Võib-olla neid odavale tööjõule üles ehitatud ärimudeleid ei peaks taga nutma kui tööhõive muidu on OK.
Puidutööstuses on palju sellest räägitud, et Eesti asukoht on mõnes mõttes olnud soodne - ostad Venemaalt odavat tooret, teed sellest midagi, müüd Skandinaaviasse või Saksamaale edasi. OK, aga et idanaaber on meil selline põrsas nagu on, siis see kanal ei taastu mõned aastad kindlasti. Põhimõtteliselt on see veidi moondatud kujul transiit. Ühel hetkel venelased juba otsustasid, et Eesti raudteed ja sadamaid oma naftatoodetega ei nuuma ja terve tööstusharu tõmbas kokku. Nüüd siis teistmoodi, odava toorme kadumisega.
Teine päris hea küsimus on, et miks meil on tööstust vaja või millist tööstust on meil vaja? Mida peaks Eesti majandus sellest võitma? Kas meil on vaja Estonian Celli sarnast monstrumit, mis hoiab energiahindu üleval, aga pakub tööd suhteliselt vähestele? Või siis madala lisandväärtusega töökohti hoidvad nagu need kaablite komplekteerimise tehased, mis Haapsalus ja Keilas kinni pandi ja kes halavad iga paarikümne eurose alampalga tõstmise pärast? Võib-olla neid odavale tööjõule üles ehitatud ärimudeleid ei peaks taga nutma kui tööhõive muidu on OK.
Maavarad ja nende Eestis väärindamine.Meil leiduvaid muldmetalle ja nendest tooteid vajatakse üha rohkem. Kaevandamise oskus on suuresti olemas, tähtis on ainult uurida kuidas seda võimalikult väikese keskonnakahjuga teha.
Vastavad uuringud oleks tulnud muidugi läbi viia üleeile ja protsessi alustada eile. Muidugi kui kogu teema täna tõstatada on homme elukutselised protestijad platsis.
Vastavad uuringud oleks tulnud muidugi läbi viia üleeile ja protsessi alustada eile. Muidugi kui kogu teema täna tõstatada on homme elukutselised protestijad platsis.
"Draax"
Päris hea küsimus on, et miks meil on tööstust vaja või millist tööstust on meil vaja? Mida peaks Eesti majandus sellest võitma? Kas meil on vaja Estonian Celli sarnast monstrumit, mis hoiab energiahindu üleval, aga pakub tööd suhteliselt vähestele? Või siis madala lisandväärtusega töökohti hoidvad nagu need kaablite komplekteerimise tehased, mis Haapsalus ja Keilas kinni pandi ja kes halavad iga paarikümne eurose alampalga tõstmise pärast? Võib-olla neid odavale tööjõule üles ehitatud ärimudeleid ei peaks taga nutma kui tööhõive muidu on OK.
Jap, see ongi täpselt see suhtumine millest ennem kirjutasin, pohui pange uksed kinni, keda kotib. Taustaks mingite väikeasulate sotsiaalkriisid ja oskustööjõu väljaränne. Lisaks vägagi reaalne võimalus, et oskusteave ja masinapark järjekordse asja/toote iseseisvalt tootmiseks kaob jäädavalt.
Kõrge lisandväärtusega tootmine ei teki kuskile lihtsalt niimoodi, et ükshommik otsustame, et nüüd aitab rootsi onule odavate vidinate tegemisest, nüüd hakkame kalleid ja päris asju tegema. Pigem on see aastakümneid pikk protsess kust siis võrsuvad üksikud tipud. Ülejäänud jäävadki kuhugile varju tegema mingeid igavaid, kuid vajalikke asju.
Migratsioon. Ükskõik kuidas: kliima, sõda, rahu, jne jne jne. 2055 rahvaarv 3-5 milj.
"iffkillla""Draax"
Päris hea küsimus on, et miks meil on tööstust vaja või millist tööstust on meil vaja? Mida peaks Eesti majandus sellest võitma? Kas meil on vaja Estonian Celli sarnast monstrumit, mis hoiab energiahindu üleval, aga pakub tööd suhteliselt vähestele? Või siis madala lisandväärtusega töökohti hoidvad nagu need kaablite komplekteerimise tehased, mis Haapsalus ja Keilas kinni pandi ja kes halavad iga paarikümne eurose alampalga tõstmise pärast? Võib-olla neid odavale tööjõule üles ehitatud ärimudeleid ei peaks taga nutma kui tööhõive muidu on OK.
Jap, see ongi täpselt see suhtumine millest ennem kirjutasin, pohui pange uksed kinni, keda kotib. Taustaks mingite väikeasulate sotsiaalkriisid ja oskustööjõu väljaränne. Lisaks vägagi reaalne võimalus, et oskusteave ja masinapark järjekordse asja/toote iseseisvalt tootmiseks kaob jäädavalt.
Kõrge lisandväärtusega tootmine ei teki kuskile lihtsalt niimoodi, et ükshommik otsustame, et nüüd aitab rootsi onule odavate vidinate tegemisest, nüüd hakkame kalleid ja päris asju tegema. Pigem on see aastakümneid pikk protsess kust siis võrsuvad üksikud tipud. Ülejäänud jäävadki kuhugile varju tegema mingeid igavaid, kuid vajalikke asju.
On see ikka nii oskusteave ja oskustööjõud, kui see tööjõud koosneb suuremas osas keskharidusega naistest-liinitöölistest ja väljaõpe kohapeal mõne nädalaga?
"Draax"
On see ikka nii oskusteave ja oskustööjõud, kui see tööjõud koosneb suuremas osas keskharidusega naistest-liinitöölistest ja väljaõpe kohapeal mõne nädalaga?
Jah muidugi on see nii, et tootmises on enamuses tööjõud on keegi kelle haridustee pole oluline ja kes on koolitatav mõne nädalaga. Küsimus on aga selles vähemas osas tööjõus ja mis veelgi tähtsam, vajaliku oskusteabe omamises. See ei teki kuskilt kahe nädalaga koolitusega ja samuti ka mitte nelja aastaga ülikoolis, vaid selle saamine on hoopis pikem ja aeganõudvam protsess.
Muidu väikeasulate tööhõive märkusega tuleb nõustuda. Eestis on näiteks suur osa toiduainetööstust see mis hoiab väikeasulate tööhõivet püsti. Laeval on Valio, Paides ja Järva-Jaanis E-Piim, Nõos lihatööstus, Põltsamaal Orkla jne.
Lokaalselt ja regionaalpoliitiliselt on tööstuse kokku tõmbamine suur probleem. Makro vaates (kogu riigi majandus ja SKP) ei pruugi see seda olla.
Paralleelina selline tööstusharu nagu majutus-toitlustus, ehk hotellid ja restoranid, kus kogu tegevusala mõju SKP-sse on tegelikult üsna pisike, aga samas on töökohti palju. Lisandväärtus väike, palgad madalad, eks palju makstakse ka ümbrikupalka ja võiks küsida, et mis huvi on riigil seda sektorit toetada.
Samas jällegi isegi miinimumpalgaga töökoht on parem kui see, et need töötajad töötukassa järjekorras seisavad, nii et kui see "ametlikult saan miinimumi + 500€ ümbrikus" mudel kusagil turismitaludes ja kohvikutes toimib, siis võib-olla ongi lihtne silm kinni pigistada ja last a olla.
Lokaalselt ja regionaalpoliitiliselt on tööstuse kokku tõmbamine suur probleem. Makro vaates (kogu riigi majandus ja SKP) ei pruugi see seda olla.
Paralleelina selline tööstusharu nagu majutus-toitlustus, ehk hotellid ja restoranid, kus kogu tegevusala mõju SKP-sse on tegelikult üsna pisike, aga samas on töökohti palju. Lisandväärtus väike, palgad madalad, eks palju makstakse ka ümbrikupalka ja võiks küsida, et mis huvi on riigil seda sektorit toetada.
Samas jällegi isegi miinimumpalgaga töökoht on parem kui see, et need töötajad töötukassa järjekorras seisavad, nii et kui see "ametlikult saan miinimumi + 500€ ümbrikus" mudel kusagil turismitaludes ja kohvikutes toimib, siis võib-olla ongi lihtne silm kinni pigistada ja last a olla.
Ma arvan, et siin artiklis on hea näide kuidas Eesti valitsus töötab aktiivselt igasuguse ettevõtluse ja tööstuse vastu. Ettevõtja on teinud 100 000 000 eest investeeringudi ja tollame Reformierakonna juhitav Kaja Kallae valitsuse minister lihtsalt takistab ja töötab vastu. Või Tartu kanti kavandatud tselluloosivabarik, millele Reformierakondlesest Tartu linnapea samamoodi vastu töötas. Ehk siis kõik algab eist keda oleme valinud ennast valitsema. Kui valitsuses ei saada aru, et maksude tõstmisene meid rikkaks ei tee, kõigele ollakse isegi vaitsuse tasandilvastu,siis ei tulegi meile siia kõrget lisandväärtust pakkuvat tööstust. Selle tagajärel riik ja rahvas vaesub, ärksamad kolivad ära Taani, Norra, Soome, Saksamaale.
"iffkillla""Draax"
Päris hea küsimus on, et miks meil on tööstust vaja või millist tööstust on meil vaja? Mida peaks Eesti majandus sellest võitma? Kas meil on vaja Estonian Celli sarnast monstrumit, mis hoiab energiahindu üleval, aga pakub tööd suhteliselt vähestele? Või siis madala lisandväärtusega töökohti hoidvad nagu need kaablite komplekteerimise tehased, mis Haapsalus ja Keilas kinni pandi ja kes halavad iga paarikümne eurose alampalga tõstmise pärast? Võib-olla neid odavale tööjõule üles ehitatud ärimudeleid ei peaks taga nutma kui tööhõive muidu on OK.
Jap, see ongi täpselt see suhtumine millest ennem kirjutasin, pohui pange uksed kinni, keda kotib. Taustaks mingite väikeasulate sotsiaalkriisid ja oskustööjõu väljaränne. Lisaks vägagi reaalne võimalus, et oskusteave ja masinapark järjekordse asja/toote iseseisvalt tootmiseks kaob jäädavalt.
Kõrge lisandväärtusega tootmine ei teki kuskile lihtsalt niimoodi, et ükshommik otsustame, et nüüd aitab rootsi onule odavate vidinate tegemisest, nüüd hakkame kalleid ja päris asju tegema. Pigem on see aastakümneid pikk protsess kust siis võrsuvad üksikud tipud. Ülejäänud jäävadki kuhugile varju tegema mingeid igavaid, kuid vajalikke asju.
Minu arust teed sa Draaxile hetkel natuke liiga. Võtame selle Estonian Celli näite: ettevõte kütab madalate müügihindade tõttu aastast aastasse kahjumit ja lunib valitsuselt taastuvenergia tasust vabastamist.
Estonian Cell jäi vaatamata rekordilisele tootmismahule kahjumisse
Energiakriisist raputatud Estonian Cell töötab kahjumis
Kogu ettevõtte toodetud kemi-termo-mehaaniline haava puitmass eksporditakse omanikfirma Heinzel Group teistele tütarettevõtetele nagu Laakirchen Papier AG ja Raubling Papier GmbH, kes määravad needsamad müügihinnad, mis Estonian Celli kägistavad. Omanikfirma supleb samal ajal rahas ja rekordtulemustes: Record turnover and results for HEINZEL GROUP in 2022
In the face of multiple crises in 2022, including the Ukraine crisis, the European energy crisis, and the steep general cost increases, HEINZEL GROUP showed resilience and responded flexibly to market changes. An all-time high in terms of pulp and paper prices contributed to an increase of HEINZEL GROUP's net sales by 36.6% to €2,777.4 million in 2022. In total, HEINZEL GROUP generated an EBITDA of €287.5 million, an increase of 46.8%
Estonian Cellis töötas 95 inimest. Nende maksutulu on ainus, mis jääb Eestile (peale merre lastava loodusreostuse).
Sellist ärimudelit, kus arengumaa aborigeenidele jääb 0-lisaväärtuse ja kõrge keskkonnareostusega toormetööstus ning tegelik lisaväärtus luuakse omanikfirmas harrastatab (veidi viisakamas vormis) ka NPM Silmeti omanik Neo Performance Materials Inc. (NEO.TO), mis omakorda kuulub põhiosas NeoGenomics, Inc-le jt. Tõesti on raske näha, et sedalaadi parasiitlikust röövmajandusest saaks Eesti jaoks kuidagi välja areneda kõrge lisandväärtusega tootmine. See oleks omanikfirmade ärihuvidele risti vastu.
"Madis89"
Maavarad ja nende Eestis väärindamine.Meil leiduvaid muldmetalle ja nendest tooteid vajatakse üha rohkem. Kaevandamise oskus on suuresti olemas, tähtis on ainult uurida kuidas seda võimalikult väikese keskonnakahjuga teha.
Maavarade kaevandamine ja toorme rafineerimine on igal pool madala lisandväärtusega tegevus. Väärtusahela esimesed lülid. Näita mõni kaevandaja/rafineerija, kes teenib kõrgeid marginaale ja ma lähen ostan kohe nende stokki. Kõrge lisandväärtus luuakse väärtusahela lõpptoodete müügiga seotud lülides. Arenenud riigid toimivad mudeli kohaselt, kus toore ostetakse odavalt mujalt sisse, tehakse sellest midagi kasulikku ja müüakse kõrge marginaaliga maha. Tihti ka nendele samadele riikidele, kus toore hangitud on.