Kuidas kaitsta Eestit?

"mx77"
"Wesse"
Tankid on vajalik strateegiline komponent. Meie tankide olemasolu tähendab, et :

1. Venelased peaks reaalselt andma oma vägedele kaasa uuemaid TT relvi - Pasi laskmiseks piisab ka RPG7mest
2. Õhuväe esmane aur läheks neil kõigepealt tankide ründamise peale (pmt mida saaksime Keskmaa ÕT korral kasutada peibutistena)
3. Mingid väga julged edasitungid muutuvad ohtlikuks, sest kui näiteks tiibu piisavalt ei julgestata, võivad tulla kotid jne.
4. Vahepeal nõuab operatiivvajadus ka ründamist, mitte ainult taganemist. Ilma tankideta on seda kaunis keeruline teha (vaata ukraina sõda)

Sõjaväegeeniused võiks ikka asju vaadata veidi laiemalt ...



4)Tore on, kui need tankid on veel alles (palju Eesti jõuaks neid soetada ja eelkõige ülal pidada (ülalpidamine on reegline oluliselt kallim kui soetushind)) et vasturünnakut teostada, aga tore on unistada.


Täna elame huvitavas maailmas kus tankid maksavad x number kuskil võlareal mille maksab inflatsioon.
Tõsisemalt Kaitsevägi arvutas aasta tagasi tankipataljoni hinnaks koos kõige mudruga 700 miljonit.
Tänasel päeval arvatavasti hind juba miljardi kanti jne.
2,5-2,7% kaitseeelarvega suudaks Eesti kolme brigaadi koos tankide, MLRSi ja keskmaaõhutõrjega ülal pidada ja vaikselt areneda. Ainult puuduvad võimekused tuleks laenurahaga ära osta.
Soome kaitseelarve on alla kahte protsenti aga suured hanked tehakse kõik läbi lisarahastuse.

Kas mõni 3st Nato tuumavõimekusega riigist võiks meile tuumalõhkepead laenata? Kas on mingid lepingud, mis selle välistavad?
Eesti ainuke ja ühtlasi parim kaitse on liitlassuhted. Punkt.

Ja nende liitlaste oskus asjad poliitilisel tasandil ära lahendada.

Igasugune muu raud ja tehnoloogia on täiesti mõttetu.
Kui rauda üldse investeerida, siis tasub mõelda asümmeetrilisele vastusele, mitte investeerida II maailmasõja strateegiaid silmas pidades. Armeenia-Aserbaidžaani sõda juba meelest läinud?

Kolmandaks, patriotism on oluline komponent. Lõhestunud ühiskonnas, ebausaldusväärse valitsusega pole väga raske viia läbi demoraliseerivat kampaaniat a'la kelle huvide, vara ja võimu nimel te õigupoolest sõdite?

Kui olete võibolla unustanud, siis vabadussõja veteranidele lubati talusid ja maad, mis oli saksa mõisnikelt ära võetud. Aga täna? Mida riik lubab tüübile, kel on korter ja eluasemelaen, või eramu linna ääres põllul? Kuidas sa need tüübid eluga riskima saad?
Ma olen kindel, et enamus neist vahetab poolt, kui saab aru, et vastane on esiteks liiga tugev ja teiseks lubab lääne pangad pikalt saata ja sinu laenu sellega kaotada..
Mida riik lubab tüübile, kel on korter ja eluasemelaen, või eramu linna ääres põllul?


Kusjuures selle tüübi vaatevinklist oleks ehk isegi kõige parem, kui mingit vastupanu ei osutataks ja võim vahetuks rahumeelselt, et Tallinna ümbruse põllupealsed majad kahuritules ei häviks.
"mx77"

1) kas sa arvad, et nad muidu ei kanna neid kaasas? Sulle teadmiseks, et tänapäeva armeedes on olemas relvatabelid, millega väeosad on relvastatud, mitte asi ei käi nii et täna võtame need kaasa ja neid ei võta.


Venelastel on erineva varustusastmega armeed, kõige paremini on varustatud kaadriarmee, siis ajateenijad ja siis reservarmee. Mis muuseas on täpselt sama moodi ka meil - muidugi veidi väiksemas mõõdus : scouts, ajateenijad ning siis KL (kellel endiselt on kõige arvukam TT vahend on 1950nendatest pärit tagasilöögita kahur) .

Venelastel samamoodi enamus armeest, kui väike osa kaadriaarmeest ning nii öelda nimelised diviisid välja jätta on varustatud peaasjalikult 50nendate tehnikaga. See hästi varustatud kontigent läheb aga suurema sõja korral käiku ikka peamistes suundades, näiteks Poolas.

"mx77"

2) Iga ründava armee esmane liigutus on õhutõrje hävitamine. Seega see su jutt et kasutame tanke peibutistena, et nad siis oma õhutõrjega alla lasta on ikka naiivsuse tipp.


Iga ründava armee esmane liigutus on siiski täita ettenähtud operatiivplaan. Mis võib ette näha ... mis iganes ja sõltub taktikalistest ning strateegilistest vajadustest. Näiteks jõuda võimalikult kiirelt Tallinna, või hõivata näiteks Ida - Virumaa ja sinna kaevuda. Kui saame laevatõrjeraketid, siis nende hävitamine, et balti mere laevastik saaks vabamalt liikuda jne.

Meie tankid segaks ükskõik millist maismaa alast operatiivplaani way rohkem kui meie ÕT, sest pmt kuigi see takistab venemaal omajagu oma õhujõudude kasutamist, siis venemaa õhujõudude arvukust arvestades nad neid nagunii väga suures ulatuses kasutada ei saaks nagunii ning püüd ÕTd maha võtta pigem nõrgendab neid (venemaal on kõike ründelennuväge kokku umbes 300 lennukit - Su34 ja Su25) seega hakkata neid ilma vajaduseta ÕT mahasurumiseks kasutada on veidi küsitav. Pigem on mõistlik jätta nende poolt oma ründelennuvägi nuudiks, mis korra siin ja seal välja võetakse (muidugi eeldusel, et meil on korralik keskmaa ÕT olemas).

"mx77"

3)Läheb juba väga strateegia valdkonda ja ei näe siis kuidagi seost tankide olemasoluga.


Millega me suudaks maapinnal mingitki tõsisemat rünnakut teha, millega arvestada, kui meil puuduvad tankid? nii öelda läbimurret rindejoonest. Kui seda ohtu pole, siis pole ka vajadust tiibasid kaitsta (isegi kui jalaväega teha läbimurre, siis nende liikumiskiirus on liiga väike, et suuremaid ootamatusi saaks tekkida) mis omakorda tähendab, et igasugust malakat koondada on vaja vähem jne.

"mx77"

4)Tore on, kui need tankid on veel alles (palju Eesti jõuaks neid soetada ja eelkõige ülal pidada (ülalpidamine on reegline oluliselt kallim kui soetushind)) et vasturünnakut teostada, aga tore on unistada.


Meil IFVsid on 44 tk, nende ülalpidamiskulud on muuseas enam vähem samasse auku võrreldes tankidega. Liikursuurtükkide (mida meil plaanitud 24tk) ülalpidamiskulud on suuremad kui tankidel. Seega kaitseeelarvet kasvatades oleks meil vast täitsa võimalik neid hankida 40 - 80 vahel.

Üldiselt mida vähem meil erinevaid relvi on - seda väiksemad taktikalised võimalused meil on. Kui taktika on aga etteennustatav siis vasturohtu on lihtne leida.
Mispärast õhutõrjet lennukitega peaks maha suruma?
Narval tuleb "silma peal hoida" kui midagi algab, siis algab see sealt
"Homemaker"
Mida riik lubab tüübile, kel on korter ja eluasemelaen, või eramu linna ääres põllul?


Kusjuures selle tüübi vaatevinklist oleks ehk isegi kõige parem, kui mingit vastupanu ei osutataks ja võim vahetuks rahumeelselt, et Tallinna ümbruse põllupealsed majad kahuritules ei häviks.


Eluaseme laen "Swedbankile" võib ju ära kaduda aga selle laenu korjab ükshetk üles VTB pank aga peale okupatsiooni on põllupealse maja hind "Transnistria" tasemel st. VTB pank peab lisatagatisi kõvasti juurde küsima. Okupatsiooni olukorras tööd pole palgad "Transnistria" on ainuke võimalus põllupealsest majast loobuda ja jääda võlajääki maksma, lisaks tuuakse sinna elama juba "uued kodanikud" kes pikaajalised VTB kliendid.
See siis versioon kui allaandjal hästi läheb...
Kui tšetšeeni päritolu vene sõdur-vägistajad hakkavad endale tsiviilelanike käest sõjasaaki ja meelelahutust otsima, muutuvad sellised probleemid, et kellele laenumakseid teha, tähtsuselt järjekorras 50-ndaks, kui sedagi: Ukraine’s invisible scars
Peab arvestama ka sellega, et selleks hetkeks, kui selline teema üldse laual on, pole enam EU ühtsust ega ühisturgu. Majandussituatsioon saab olema midagi muud ja need piirangud, miks transnistria on transnistria, on suure tõenäosusega maas. Balti riikidest ilmselt transnistriat või ida-ukraina pommiauku ei kujune, kui on oidu perspektiivitust lahingutegevusest hoiduda.
Päritolu pole oluline. Kus iganes vene sõdur saapa maha paneb, muutub see koht pasaks ja ruum selle ümber põrguks.
Mõrvatud Politkovskaja või Arkadi Babtšenko Tšetšeenia sõja teemalised raamatud võiks olla teraapiaks neile, kes kannatavad luulude all, et sellel primaatide rahval võiks mingi tulevik olla või et nendega võiks "suhelda ju ikka". Isegi kui selles osas illusioone pole, annavad need selge pildi, mida tiblade okupatsioon 21. sajandil okupeeritava jaoks tähendaks.
"Wesse"

Venelastel on erineva varustusastmega armeed, kõige paremini on varustatud kaadriarmee, siis ajateenijad ja siis reservarmee.

Mis asi on selles kontekstis ajateenijate armee?
Minu teada neil on ajateenijad kaadriüksustesse integreeritud. Mälu järgi kas roodu tasemel oli üks rühm ajateenijaid või pataljonis üks rood (ülejäänud palgalised) ja seda ka kergelt eliitsemate väeosade puhul. Võib-olla on ajateenijatel puudujääke rohkem ja neid täidetakse viimases järjekorras aga mingit päris erinevat tüüpi varustust/tehnikat neile anda pole nagu logistiliselt otstarbekas.

"Wesse"

Venelastel samamoodi enamus armeest, kui väike osa kaadriaarmeest ning nii öelda nimelised diviisid välja jätta on varustatud peaasjalikult 50nendate tehnikaga. See hästi varustatud kontigent läheb aga suurema sõja korral käiku ikka peamistes suundades, näiteks Poolas.


Oskad mingeid näiteid tuua selle 50ndate tehnika kohta? Minu meelest vanemad asjad neil hakkavad mudelinumbri järgi 70ndatest aga tootmisaasta ise tõenäoliselt uuem + moderniseeritud.
"fjot"
Peab arvestama ka sellega, et selleks hetkeks, kui selline teema üldse laual on, pole enam EU ühtsust ega ühisturgu. Majandussituatsioon saab olema midagi muud ja need piirangud, miks transnistria on transnistria, on suure tõenäosusega maas. Balti riikidest ilmselt transnistriat või ida-ukraina pommiauku ei kujune, kui on oidu perspektiivitust lahingutegevusest hoiduda.


Sellise jutu peale küsiks palju sulle suguvennad maksavad?
Krimmis kah venelased mõtlesid, et tuleb uus võim ja saadakse pangalaenudest lahti. Tutkit. Ukraina pangad müüsid nõuded VTB pangale sentide eest dollari kohta ja VTB nõudis laenud 1:1 sisse, k.a. vahepeal maksmata intressid.
"misso"
Sellise jutu peale küsiks palju sulle suguvennad maksavad?

Krt, paljastasid mu... kordades üle eesti keskmise :)
"Wesse"
.


Liikursuurtükkide (mida meil plaanitud 24tk) ülalpidamiskulud on suuremad kui tankidel.


Ise mõtlesid selle rumaluse välja?


Sätivad midagi..
Kasahhi rahuvalveoperatsioon?
"Homemaker"
Kasahhi rahuvalveoperatsioon?

Paari päevaga on Vene väed sisse viidud.
Kuidas käituks NATO sarnases olukorras?
Kõigepealt tuleb "deeply concerned" ja kõigi relvatarnete kinnikeeramine (verevalamise vältimiseks).
See ongi Venemaa oluline eelis, mida ta kõhklemata asutab.
Kasahstani mässust - selline mulje on jäänud: vene väed viidi sisse ennem kui Kasahhi ladvik venemaalt ametlikult abi palus. Ehk siis situatsioon on umbes sama kui Praha Kevade ajal 21. augustil 1968a, kui venemaa oma väed Tšehhoslovakkiasse sisse viis ja selles riigis võimu enda kätte haaras. Kasahhi erinevus on selles, et võimu pole vaja venemaal haarata, kuna see on juba venemaale sõnakuulelike inimeste käes.