Ma vist olen imelik, aga inimohvriteta tiblade valmisoleku test kuluks kõikidele Balti riikidele ära. Et ärkamise tempo tõsiseltvõetavaks muutuks.
Oi, Balti riikide vastu piisab küll ja veel Ukraina sõjas allesjäänutest.
Alahindad tiblade ajupesu. Ka praegune sõda on nende jaoks õiglane sõda, NATO vastane sõda, kes neid ohustavat.
Ega sa arva, et tänastel NATOsse kuuluvatel EU riikidel tõsiseltvõetavat väge praegu, aasta või 3 aasta pärast on? Poolal on, aga seda on vähe.
Kindlasti ei ole nende tugevuseks palju inimesi. Venemaal on ainult 140 miljonit inimest ning see on langustrendis. Nende rahvastiku tihedus on ainult miski 8.5 in/km2 (Eestis, mis on hõredasti asustatud on näiteks miski 32 in/km2).
See tähendab, et neil on metsikult maa alasid kus eriti üldse inimesi pole. Kustkaudu saab kes iganes tahab lennuki või tiibraketiga või drooniga lennata enamvähem nagu tahab.
Vanasti loeti, et venemaa suurus on üks nende tugevustest. Kunagi ammu juba Napoleonil lasti tal sammuda seni kuni ta ära väsis. Kui Moskvat veits rünnatakse, siis Siberis tootmisbaas ikka elab ja toimetab oli selline seis kunagi.
Nüüd aga on ajad muutunud ning rünnata saab suht odavalt kõikjal-kõike. Eriti kui aidatakse (jänkide poolt tõenäoliselt) veidi elektroonilise luurega õhutõrje asukohtade osas. Ning nüüd on pigem Moskval leiutamist, kuidas kuidagigi oma suurt territooriumi kaitsta. Tänases sõjas on liigsuur territoorium nende nõrkus.
Mudel on pea peale pöördunud või pöördumas.
3 Likes
Pidasin silmas kahuriliha. Tiblade hoolimatus oma sõdurite elu suhtes on üks tema edu aluseid Ukrainas.
Lääs ei ole valmis samaga vastama.
1 Like
-
Tänasel läänel ei ole “suht odavaid” õhus lendavaid relvasid. Neid alles leiutatakse. Tasapisi. Nn. odavad õhurelvad on täna vaid kahel sõdival riigil.
-
Loodame, et Ukraina poolt tiblade tagala ründamine jätkub veel pikemat aega. Aga iga sõjaline jõud saab ühel hetkel vastujõu. Isegi tuumarelv pole hõbekuul.
Lääs valmistub, aga uimaselt. Ka Eesti uimab oma bürokraatiaga.
Kus see kahuriliha-valmidus niiväga on, ‘jeleena-saab-žigulli-ju’ pakkumise vastu elu loovutada soovijate read hõrenevad iga päevaga. Kui vastaseks LÄÄS siis veel vähem idikaid, suva kui kõva ajupesu, sest Ukraina näide ees ju. Jeleena uus žigull ei puhu pilli tegelt enam kui elu pekkis. Praegu on selge, et vabatahtliku liha on vähem kui igapäev jahvatatakse, ajupesu peaks veel kordi paremini töötama kui praegu, et ivan ahju pealt NATO/Lääne vastu läheb. Käsukorras kellegi surma määramine (mobilisatsioon) võib vabalt puutja lõppu ka tähendada.
-
Ukraina sõja lõppemisel jääb üle meeletu mass, kel on sõjakogemus ja kes sõdiks veel. Küllap ka palka tõstetakse ja leidub küll ja veel uusi rindele minejaid.
-
Tavaline tbla sõdib ka praegu enda teada lääne initsieeritud ja orkestreeritud sõjas. Mingit LÄÄNT, mida tbla kardaks tema päritolu tõttu, pole olemas. On tbla, paha lääs ja sõdimise eest saadav elu-palk.
Läänel on küll ja küll neid “suht odavaid” õhus lendavaid relvasid - viimase paarikümmne aasta jooksul toodetud tiibraketid või ballistilised raketid on tänaseks kategoorias odav - nad on laos. Neid ei pea maksma või ostma, nad on.
Lase ainult käiku. Jah, Ukrainale andmiseks ei ole. Enda kasutuseks ikka leiab. Pikaks kurnamissõjaks ei ole. Selleks peaks oma tööstuspotentsiaali sõjaaja rööbastele suunama, aga hetkel lääs ei näe selleks erilist vajadust.
Ukraina näide näitas, et vene õhutõrje on veel õnnetum ja veel suuremate fundamentaalsete geograafilsite probleemidega kui Mattias Rust seda demonstreeris.
See on õhkõrn piir, kus venemaa saab usutavalt tuumarelvaga bensujaama mängida - bentsu neil enam pole, tuumarelv vist ikka on aga Xi ei luba sellega jälle mängida 
Sellistes oludes võib lääs vabalt “konventsionaalse litaka vastu ära panna”.
2 Likes
Vaidlen vastu. Minu teada on EU riigid pikamaa võimekuses suuresti USA heidutusele lootnud ning pole sellist kraami piisavalt. Ja ballistiline rakett ei aita kahuriliha vastu.
Ja see ei ole odav, sest neid rakette tuleb millestki lasta, see miski vajab pidevat hooldust. Olukorrateadlikkus ehk mida lasta ja kes ja kus mind samal ajal sihib, on väga kallis. EU riigid täna selles vallas ilma USA seadmete ja rahakotita hakkama ei saa.
Vene õhutõrje on täna hädas, see on selge. Kuid kas ka homme? Isiklikult usun, et pikamaa droonide vastu arendatakse uut tüüpi õhutõrje ja see tuleb drooninduse vallast. Ilmselt on ka selles teemas pioneerid jälle tblad ja Ukraina.
EU õhutõrje on valmis vanakooli tiibrakettide ja ballistiliste rakettide jaoks, kuid täna hambutu kaasaegsete massiga ründavate droonide vallas.
Ebapopulaarne aga NATOle või ükskõik kellelegil teisele lootmine on enesepettus või soovmõtlemine nuuikuinii. Jens Stoltenberg ja sõda, mida NATO ei pidanud - Sirp
Ei maksa arvata, et 2021 NATO välja käidud ettepanek ida-euroopast välja tõmmata ja puhvertsoon luua ei olnud kooskõlastatud USA tolleaegse juhrkonnaga.
Pole Soomel, Rootsil ega ka Norra mõtet hakata oma vägesi hajutama. Soomel on endal pikk piir, mis vajab kaitset. Koroona esimese laine ajal oli kõigile näha, et enda riik ja enda huvid esimesena. Soome n pani Eestile piiri täiesti kinni. NATOt pole veel kunagi päriselt testitud ning poliitikute kiidetud artikkel 5 ei ole automaatne ega kohustuslik.
“Stoltenberg meenutab 2021. aasta sügise silmast silma kohtumist Vene välisministri Sergei Lavroviga, tunnistab, et tegi Poola ja Balti riikide vastuseisu teadvustades Lavrovile ettepaneku siiski NATO-Vene nõukogus arutada nende välja käidud piirialadele puhvertsooni loomise küsimust, liitlasvägede tagasitõmbamist 1997. aasta eelsetele positsioonidele. Piiririiki Norrat poleks see puudutanud, sest Norra oli alliansi liige juba enne mainitud aastat. Küsitav on, kas Stoltenberg oleks sellise ettepaneku teinud, kui see oleks puudutanud ka tema kodumaad, eriti juhul, kui kavatseb pärast peasekretäri ametist lahkumist kodumaal jätkata tegevpoliitikuna.”
Kokkuvõte artiklist: Need artiklid ja arvustused kinnitasid Balti riikide ammust ebamugavat hirmutunnet – nimelt seda, et kriitilises faasis ja eskalatsiooni kartuses oli NATO tippjuhtkond valmis kulisside taga arutama ida piirkonna julgeoleku ja liitlasvägede kohalolu piiramist ilma ida-euroopat laua taha lubamata.
5 Likes
Eks paari kuu jooksul näeb mis toimuma hakkab ja kuidas NATO reageerib. USA on ise need hoiatused arvatavasti oma luureinfo alusel andnud.
1 Like
Fenton on ilmselgelt tblade palgaline troll.
Heremi tsiteerimine on absoluutselt mõtetu. Vähemalt niikaua kui ta relvatootja palgal on
1 Like
Kui jutt ei meeldi, järelikult tblade troll. Lihtne.
2 Likes
Kui jutt on t.bla trolli jutt siis järelikult oled t.bla troll
1 Like
Praktikas USA sõjaline kohaolek Eestis on umbes sihuke ERRi uudise järgi.
USA sõdureid asus Eestis nii Tapal, Lõuna-Eestis kui ka mujal – kokku 500–700 inimest. Praegu on jäänud alla saja. Need sõdurid on saabunud kas Poolas või Rumeenias asuvast brigaadist. Poolasse USA sõdurite saatmine on lahtine nagu ka see, kas osa neist tuleks Eestisse.
3 Likes
Ehk siis USA on oma väed Eestist vaikselt välja viinud. Pehkur pole lihtsalt suutnud Eesti huvide eest piisavalt seista. Vb ei ole eriti motivatsiooni ka, kuivõrd tegemist tema ametiaja viimaste kuudega.
2 Likes
Siin ei saa ainult Eestit vaadata vaid kogu regiooni ja Euroopat tervikuna ka ameerilased ei vaata ainult Eestit ja ka venemaa ei vaata ainult Eestit, nii kurb kui ka see meile ei tundu.
Valge maja arvab, et USA vägede kohalolu on muutnud Euroopa laisaks. Vägede väljaviimine on ameeriklaste silmis vajalik “šokiteraapia”, mis sunnib Euroopa Liitu lõpuks oma sõjalist võimekust ise üles ehitama. USA peamine eksistentsiaalne oht on Hiina Vaikse ookeani piirkonnas. Vägede hoidmine Euroopas seob väärtuslikke ressursse, mida on vaja kodumaiste majandusprobleemide lahendamiseks või Aasia suunal.
Kõik see aga võib julgustada venemaad proovile panema NATO artiklit 5 halli tsooni rünnakutega.
2 Likes
Õhkond meenutab 2021.aasta sügist, kui kõik said aru, et midagi toimub, aga keegi ei julgenud otse välja öelda, et mis toimuma hakkab. Ukraina kinnitas veel 23.02.2022 et mingit uut eskalatsiooni ei tule.
USA vägede väljatõmbamine Euroopast sh Eestist, viimaste päevade USA antud hoiatused Venemaa sõjaliste provokatsioonide kohta ning Rootsi poolt Gotlandi kaitse ettevalmistamine.
Samuti annab USA Iraanis läbikukkumine, mille üle paljud rõõmustasid, Venemaale julgust juurde.
3 Likes
Selle aasta kaitse-eelarve on 5,4 protsenti majandusest, eelnevatel aastatel 2-3 protsenti. Pool aastat läbi, aga pole kuulnud, et midagi tavapärasest rohkemat oleks tehtud. IRIS-T tulid 2023. a eelarvevahendidest, on tellitud mõned HIMARSid ja Korea Chunmood, aga neid telliti ka eelnevatel aastatel, kui kaitsekulud olid 50 protsenti väiksemad. Ei paista nagu eriti kiire olema ostlemisega. Lisa + miljardiga peaks saama a’la 12 tutikat Gripenit ja jääks raha ka eelnevate aastate mahus osta muid asju.
Piiri ääres tehakse mingeid tõkkeid, aga pole kuulnud, et teede kohale pandaks droonide vastaseid võrke või varutaks neid.
3 Likes
Eks see ole klassikaline olukord. Siis kui sõda polnud (pre-2022), siis ei tahetud riigikaitsesse investeerida. Ainult erialainimesed jaurasid et peaks rohkem panema. Enne sõda oli kõike saada ja oleks saanud otse laost. Siis tuli sõda, poliitikutel hakkas kiire, visati papp peale aga tänaseks on laod tühjad ja toomise käivitamine venib siiani. Nüüd tuleb võistelda teistega. Isegi kui rohkem maksad, siis kätte ei saa ikkagi midagi. Olen suhteliselt veendunud, et sel hetkel kui Ukraina sõda läbi saab, siis hakkavad taas jutud, kuidas “pension on riigikaitse.”
6 Likes