See on nii nagu COVID-ga oli. Kaitsevahendeid oli enne seda igasuguseid saada, aga kui neid tõesti vaja oli, siis olid äkitselt kõik hulgilaod tühjad ning tootjad ei suutnud tellimusi täita.
Läti ja Leedu on Ukrainaga diilid teinud, Eesti veel ei ole? Loodetavasti on selle 7 seas kes sel aastal lepinguid sõlmivad.
Ukraine hopes to sign major defence deals with at least seven Nato countries by the end of the year, according to a top official.
Kyiv has signed “drone deals” with six countries in recent months. Three are Middle Eastern states. Azerbaijan has also signed an agreement with Kyiv, as well as the Nato members Latvia and Lithuania.
1 Like
EKV millegipärast ei taha jah droone ega droonitõrjet.
Tahavad ja midagi ka hangivad. Pevkur on see mees, kellelt peaks iga jumala päev küsima, miks see kõik nii aeglaselt käib!? Mulle isiklikult tundub ta oma ametisse sobimatu inimene - uimamise ja kaitsevallas jätkuvalt vohava bürokraatia tõttu.
7 Likes
Pevkuri peamine skill on ajada oma sügava usaldust tekitava hääletämbriga suvalist pada. Kõiges muus on ta täielik ämber.
5 Likes
1 Like
Kuuldavasti pidi pehkuril vene keel ka päris hästi suus olema: “Küsimusi tekitab aga kaitseministri poolt kohtumisel valitud toon, mis mõjus vabandavalt, et mitte öelda isegi allaheitlikult. Rääkides uue väeosa rajamisest Narva, püüdis Pevkur seda iga hinna eest näidata võimalikult väikese ja „nunnuna“.”
2 Likes
Meile endile võib tunduda, et riigikaitsesse pandi eelmine aasta meeletu kogus raha - tervelt 3.42% meie SKPst.
Kui piiluda absoluutnumbritesse, siis on seda 769 EUR/inimene, millega me oleme tegelikkuses kaitsekulutuste poolest alles kuskil keskmike seas.
Tagapool nendest riikidest (Prantsusmaa, Saksa), kelle kohta arvame ise - et need Euroopa laiskvorstid peaksid ka kaitsesse investeerima hakkama.
Statistika on üks üllatav asi 
Allikas: https://yle.fi/a/74-20235041
3 Likes
Jah- estraadlikult väga palju statistika kohenda-liste levitatakse- pole häbi ega auu------d
Tegemist on väga hea ostuga, see õhutõrjesüsteem on Ukrainas end väga hästi õigustanud ja peale Ukraina ja Saksamaa oleme me kolmas riik, kes sellise süsteemi on kätte saanud. Seega võiks iga kaitseminister sellise sündmuse korral uhke ja rõõmus olla.
Aga minu küsimus on selles, et meil on vaba raha, millega selliseid ja teisi vajalikke süsteeme saaks hankida, aga nagu ei ole kuulda, et eriti kiire oleks. 5 protsenti kaitsekuludele oli otsustatud juba eelmisel aastal, meil on puudu tuhat asja, mida enda kaitseks vaja oleks ja saakski kohe tellida sellised relvad vms, mis kiiremas korras kohale tuleksid. Kasvõi need samad Gripenid, Ukraina alles nüüd tellib ja 2029. a saab esimesed uued kätte. Me oleks aasta algul tellimuse sisse andnud, oleks 2030. a lennukid õhus.
Esialgu pidime IRIS-T süsteemi juba eelmine aasta kätte saama, aga see, Läti ja Saksamaa omad läksid Ukrainale. Meie nüüdne aga on juba väikeste paranduste ja täiustustega, millele ukrainlased on tähelepanu juhtinud.
1 Like
Tervikut ja erialaseid detaile teadmata mina konkreetsete relvade ostmise või mitteostmise osas Pevkurit ei kritiseeri. Las kaitsevägi ütleb, mis neil vaja.
Mind häirib, et mitte kusagilt ei paista, et tsiviilvõimu valmistumine võimalikuks konfliktiks käiks oluliselt kiiremini võrreldes rahuajaga.
Selge see, et praegusel ajal tuleb osta kallimalt ja riskida kiiruse nimel “parimatest parimate” relvade valimisel ning kaitses ümberkorralduste tegemisel.
Tänane kaitsevägi on õppe- mitte sõjastruktuur, ta vajab üsna suurt struktuurimuutust.
Pevkur on ja Michael on konkreetsed nimed, miks minu poolt on järgmisel aastal Reformi valimine välistatud.
Kaitse vallas uimamise pärast.
On kindel, et takkajärele saab mõni tänane ost või muu kiirotsus kõva kriitikat. Neil meestel ei ole mune seda riski võtta.
Üks poseerib juba ostetud relvade otsas ja ludistab tehnilise detaile igas intervjuus. Teine leiab aega Olümpiakomitee presidendikampaanias poolte valimiseks ja endale sealt profiidi lõikamiseks.
Ideaalses linnapead, peenhäälestajad, mitte ministrid.
7 Likes
Sel Läti-Ukraina diilil vist 2 osa: droonitehas Latgale-s ja kohe droonivastased meetmed piiril. Huvitav mida Eesti ootab?
In addition to the joint drone factory, the Latvian prime minister also announced that counter-drone systems will begin operating along Latvia’s borders with Russia and Belarus in July and August − removing the need, he said, to scramble fighter aircraft in response to every drone incursion. -DefNews
2 Likes
Võimalik, et Venemaa on alustanud operatsiooni infovälja loomiseks, mis võimaldaks õigustada võimalikku Balti riigi ründamist.
2 Likes