Kuidas kaitsta Eestit?

Põhja- ja baltimaad + UK + NL + CA? tekitavad miski mereväe. Parvest varblastest kotkast ei ehita, aga ehk midagi on kasu… uudis

Eesti ja Soome saaks ka kahepeale kokku Venemaa Balti mere laevastikule väga edukalt Hormuzi teha, kui tahaks. Miinitõke + rannapatereid. Isegi HIMARS-ide raketitulega saaks rannikult tulemuslikult tümitada. Kui veel mõnes kitsamas kohas läbi lahe hüdrofonide võrk tõmmata, oleks Kroonlinna allveelaevad ka nagu peopesa peal näha.

2 Likes

Lätis droonitõrje ei töötanud.

RIGA, May 10 (Reuters) - Latvian Defence Minister ‌Andris Spruds resigned on Sunday, after two Ukrainian drones on Thursday flew in from Russia ​and hit oil storage facilities.

Earlier on ​Sunday, Latvian Prime Minister Evika Silina ⁠demanded the resignation, saying anti-drone systems had ​not been deployed fast enough. She appointed ​Latvian army colonel Raivis Melnis as the new defence minister.

https://www.reuters.com/world/latvian-defence-minister-resigns-after-ukrainian-drones-hit-oil-tanks-2026-05-10/

Edit: ERR’is ka uudis olnud õhtul

Varem pühapäeval oli Sprudsi tagasiastumist nõudnud peaminister Evika Silina, kes ütles, et droonivastaseid süsteeme ei kasutatud neljapäeval piisavalt kiiresti.

“Ma teatan avalikult, et astun tagasi kaitseministri ametist, et kaitsta Läti kaitseväge ühiskonda lõhestavate poliitiliste kampaaniate eest. Läti relvajõud ja riiklik kaitsevõime on olulisemad kui igasugune ministriamet või erakondlikud huvid,” lausus Spruds pühapäeval pressikonverentsil.

“Julgeolek peab olema professionaalide käes. Meie inimeste turvalisus on erakondade ülene, kõrgemal poliitilistest ambitsioonidest ja valimiseelsest retoorikast,” lausus Silina.

https://www.ohtuleht.ee/1158079/taielik-segadus-riik-solmis-kuni-400-miljoni-eurose-kaitselepingu-ilma-tootajateta-osauhinguga

Meenub covidiaegne näomaskide hange, kus mingi suvaline riiulifirma teenis miljoneid.

1 Like

Raamhangete maailm. Väga levinud mudel. Korterisse registreeritud ühe mehe OÜ, mis ei tee muud kui saab riigiasutuselt meili veebipoe linkidega, annab seal poes tellimuse sisse (tarneaadress otse riigiasutuse uksele) ja võtab % vahendustasu. Muretu elu - sul on raamlepinguga puutumatu monopol.

Asutuse töötajad ka õnnelikud, ei pea iga asja jaoks konkurssi korraldama ja nuputama hanke spetsifikatsiooni, mis suudaks konkursilt kindlalt välja tõrjuda AliExpressi risu pakkujate OÜ-d ja nende lõputud vaidlustused.

Ametnike jaoks samuti mõnus ja mugav. Kõik saavad sirge näoga raiuda kuidas selline süsteem kaitseb ebaõiglase toodete eelistamise eest ja on üleüldse me demokraatia pärl.

Paraku asjad võtavad tumedama tooni siis kui hanke võidab ‘oma’ kauba eelistaja ja see kaup juhtumisi ei sobi. Nt. miski haigla juhtum, kus kirurg eelistas tellida skalpelle mujalt kui hanke võitjalt. No istus paremini kätte, oli teravam, who cares.

Peamine on see, et headuse jõud võitsid selle konflikti, tehes kirurgile selgeks, et sa rott ei tule siin õigusriigi alustalasid kõigutama ja lõikad sellega, mis me sulle pihku anname, raibe.

5 Likes

Tavaline skeem on umbes sarnane:

Tehakse Eesti riiulifirma Eesti Kaitseväe hangetel osalemiseks, et oleks Eesti äriregistri koodiga OÜ. Sellel kehal pole töötajaid, on ainult juhatuse liige.

AGA. Eesti Kaitseväe hangetel osaleb see riiulifirma näiteks nii, et esitab kõik allkirjastatud dokumendid, millega Rahvusvaheline Tuntud Relvatootja ™ kinnitab, et see riiulifirma on tema esindaja Eesti või Baltikumi turul, annab sellele riiulifirmale full backing, garanteeritud ligipääsu oma tootmise knowhow ja tarneahelatele ning tagab oma Rahvusvahelise Tuntud Relvatootja finantsmuskliga kõigi lepinguliste kohustuste täitmise kuni summas N miljonit, mis seotud Eesti Kaitseväe hangetega.

Sisuliselt pole probleemi, et lepingu sõlmimisel on partneriks tühi keha. Tähtsam on, kes selle keha taga paistab.

Rahvusvaheline Tuntud Relvatootja ™ ei pruugi soovida otseselt Eesti hangetel pakkumisi tehagi. Eks see selgub nende hangete käigus. Aga ta on esimesed sammud teinud: tal on juriidiline keha loodud, ta on raamhankes nende tootjate ringis, kelle käest pakkumist küsitakse.

1 Like

Ja kui asi välja ei tule - nõua siis sealt tühjast kehast midagi tagasi.

3 Likes

internett näitab, et Endel Siff tõmbab seal niite

1 Like

See on ikka täiesti sisuline probleem, kui näiteks tarnijapoolse lepingurikkumise tulemusel tekib vajadus lepingus ette nähtud leppetrahve hakata nõudma ja selgub, et nõudeid saab esitada ainult tühja tankistikeha vastu (millel pole selleks hetkeks enam sentigi bilansis), mitte selle taga olevate tegelike tootjate vastu.

Riigile jäävad ainult riskid, tarnijale ainutl kasum. Niipea, kui asi tarnija jaoks halva pöörde võtab või mittekasumlikuks osutub, saab vähimagi mureta käed puhtaks pühkida.

6 Likes

Oh seda püha lihtsameelsust. Ma loodan, et nii naiivsed inimesed kuskil riiklikes struktuurides otsustajateringis pole.

1 Like

Loe mu postitust natuke hoolikamalt. Kirjutasin ju - tootjafirma/emafirma garantii on oluline.

1 Like

Nordeconi Rootsi “seiklus” tõestab, et kõik sõltub lepingust.

Sa ei saa lepingust tulenevat nõuet esitada kolmanda isiku vastu, kes pole lepingu osapool. See tootjafirma garantii on antud ainult sellele tühjale kehale.

3 Likes

Naljamees. Riigihangete puhul ei loe tootjafirma garantii mitte midagi. Vastutab see kes lepingule alla kirjutab.

Pidage nüüd hobuseid! Garantiikirjad on äris täiesti käibiv meetod “meretaguse tühja kontori” käimatõmbamiseks. On nähtud sedagi kuis peakorter peabki sajaseid luftitama.
Kas RH korraldaja oskab ja tahab nõuda päriselt vastutust võtvat garantiikirja - see on juba iseküsimus.

2 Likes

siin on asi lihtne, kelle munad on kelle peos või kes kui mitu sidrunit sai?

Loomulikult lihtsalt nii naiivseid pole. Küll aga on selliseid, kes selle süsteemi riigi lohku tõmbamiseks spetsiaalselt välja mõtlesid… jokk

The Times: grupid ex- kõrgeid sõjaväelasi ja muid spetse koostavad euroopas plaane kuidas ilma USAta putlerile vastu hakata, sest tegu selgelt flaky liitlasega.
Rahvast küsitletud 12 riigis üle euroopa, eestlased leiged euro-tuumavarju hankimise osas.

Several clusters of experts, including a number of retired generals, are working on blueprints for the independent defence of Europe. There has been much discussion of a “radical” paper from the ECFR (European Council on Foreign Relations), which argues that the European allies are trapped in “Schrödinger’s Nato”, with the US simultaneously present and absent.
It makes the case for creating a mechanism to organise the defence of Europe around regional coalitions that would use Nato’s 3 existing Joint Force Commands.
These coalitions and their Nato command structures would be automatically activated with clear “pre-delegated” powers if one member came under attack, even without Article 5, and could possibly bind in partners outside the alliance, such as Ukraine. Coalition could realistically defeat a Russian incursion even with only minimal US assistance, such as intelligence and targeting data. The paper suggests that the Europeans could strike back on enemy terrain such as Kaliningrad or seize chunks of Russian territory as “bargaining chips” to negotiate an end to the conflict. It also proposes that a “nuclear hedging coalition” of non-nuclear states should share nuclear tech. and bring themselves to the threshold of being able to acquire atomic weapons. The capacity would be a tacit warning to Russia that it would risk facing more nuclear-armed European states if it launched one of its warheads.

Ma poleks kindel, et selles uuringus Eestit tähistav number just eestlaste leigust peegeldab.

Ma juhiks tähelepanu keskmisele graafikule (tuumarelva arendamise toetuse kohta). Seal tasub tähele panna, et Poolas on toetus sellele liikunud üle 51%. Selle baasilt saab Poola vaikselt selles suunas toimetama hakata, sest juba üle poole ühiskonnast toetab. Hetkel kipub ikka väga selles suunas minema, et nii 10-15 aasta pärast on sõjalises mõttes Euroopa Liidu 2 tugevaimat-võimsaimat riiki Ukraina-Poola tandem. (UK jätsin välja, kuna hetkel ta ei kuulu EL-i ja on ebamäärane, kas nad ikka soovivad taasliituda.) Mingil hetkel liigub siis olulistes küsimustes ka see EL-i “keskpunkt” Poola-Ukraina teljele ning Saksa-Prantsusmaa telg kaotab järjest oma tähtsust.

1 Like