Tahaks loota, et vene häkkerid ligi ei pääse.
Aga siiski, ajakirjaniku lennuk kaotas oma GPS-signaali juba Tallinna lahe keskosas, asudes kaugel läänes võrreldes vene territooriumitega lahe idaotsas. Kas siis rannikule ei saa panna püsti GPS signaali saatjaid, mis karjuksid venemaa spoofingust ja jammingust üle? Või paiknevad venemaa vastavad seadmed juba Tallinna ja Helsingi vahel keset lahte rahvusvahelistel laevateedel?
Alternatiivseid GPS-i saatjaid panna ei saa. Siis on tegemist juba miski muu augmenteeritud navigatsioonisüsteemiga. Ka sellised lahendused on olemas, aga mitte “default hiinakates”.
Aga kindlasti võib kasutada veits tänapäevasemaid GNSS vastuvõtjaid (tõenäoliselt ajakirjanikul oli umbes 10 aastat tagasi toodetud vsatuvõtja), mis juba arvestavad potentsiaalse segamisega ning ka ise rakendavad vastumeetmeid oma algoritmides. Lisaks sellele on uutel juba sees mitme süsteemi tugi GPS/Gelileo/Glonass/Beidou.
Näide (ühe tootja spetsiifiline, ublox), tänapäeval tegelevad jammingu ja spoofinguga juba praktiliselt kõik tootjad:
Jamming and spoofing detection performance at Jammertest 2025 in Andøya, Norway
EDIT:
Alates juulist 2025 on saadaval tavakasutajatele ka autenditud Galileio (https://www.gsc-europa.eu/galileo/services/galileo-open-service-navigation-message-authentication-osnma)
1 Like
Eesti ostab juurde HIMARSi raketiheitjaid ja laskemoona
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja USA kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin allkirjastasid lepingu kolme täiendava HIMARS raketiheitja soetamiseks. Leping näeb ette ka ligi 11 miljoni dollarisuurust investeeringut Eesti kaitsetööstusesse.
/…/
Täiendavad HIMARS raketiheitjad on planeeritud Eestisse jõudma 2027. aastal.
1 Like
Ukrainas me enam Himarsidest midagi ei kuule, nende tabavuse kohta oli juba aasta tagasi teateid, et on väga madalale langenud.
HIMARSid on ju endiselt seal kasutusel, lääs ostab rakette neile. Ukraina ja prantslased aretavad enda sarnaseid süsteeme link, tiblad kah.
1 Like
Himarsi tabavus sõltub rohkem nagu kasutatavast laskemoonast, kui laskemoona lendu laskvast autost või roomikmasinast 
Variante on, aga kas kõik need või mis üldse on ka Ukrainale kättesaadavad on eraldi jutt tänasel Trumpi ajastul:
Nagu oleks lugenud kuskilt, et venelased on õppinud Himarse ka segama ja selle tõttu on tabavus langenud. Eks muidugi ajaga võetakse mingid uued meetodid kasutusele.
See on midagi täiesti uut selles mõttes, et USA ostab Saabilt ja paigutab Balti riikidesse.
Eesti, Läti ja Leedu õhukaitse saab olulise täienduse: Ameerika Ühendriigid tarnivad Balti riikidele kümme tipptasemel radarit Giraffe 1X, mis on loodud just tänapäevaste ohtude – droonide, tiibrakettide ja muude madalalt lendavate sihtmärkide – vastu. Ameerika Ühendriikide maavägi sõlmis Saab Inc.-iga selleks 23,88 miljoni dollari suuruse lepingu. Samm tugevdab märkimisväärselt NATO idatiiva kaitsevõimet.
https://tehnika.postimees.ee/8451099/usa-toob-eestisse-latti-ja-leetu-uued-radarid-et-droone-puuda
5 Likes
Eks vist asi selles, et enne polnud Rootsi NATO-s. Mitte-NATO riikide ettevõtete toodetud komponentide integreerimine NATO air command and control süsteemidesse on ilmselt märksa komplitseeritum nii protseduuriliselt kui tehniliselt.
Ma kindel pole aga minuteada tegi Rootsi koguaeg NATO standarditele sobivaid tooteid.
Ma võin samuti eksida, aga kaldun arvama, et need tarkvaraprotokollid ja liidesed, mille kaudu NATO staapides erinev olukorrainfo seinaekraanidele kokku jookseb, pole päris avalikud ja nande spetsifikatsioonide saamiseks on vaja mingi taseme NATO secret luba mida suvajopedele ei jagata. Pigem olid need spec-id Venemaal olemas (sest Szijjarto…), kui Rootsil.
Hmm, Rootsi ja Soome viisid aastakümneid läbi ühisõppusi NATO-ga enne NATO-ga liitumist, kasutades rohkelt NATO riikide toodetud relvastust, mida neile lahkelt aastakümneid müüdi? Loogika ütleb, et tegelikkuses nende riikide ametlik liitumine NATO-ga oli selleks hetkeks rohkem ikka linnukese paberil õigesse kasti kirjutamise harjutus.
1 Like
Üks ettevõte arendamas ja avab testimiseks “maapealse GPSi” , seltsimehed unetud, kiirustage, kohtade arv on piiratud.
See ei ole maapealne GPS. Nad võtavad Maa- ja ruumiameti ESTPOS ning jagavad neist saadud RTK korrektsiooni soovijatele laiali.
Lihtsustatult on skeem niisugune:
Maa- ja ruumiametil või ka mõnel erafirmal on GNSS püsijaamad mis mõõdavad 24/7. Nende jaamade koordinaadid on arvutatud alla mm täpsusega. Nüüd kui see jaam saab satelliitidel oma positsiooni on kohe aru saada, kui suur viga parasjagu võrreldes arvutatud koordinaatidega on. Maamõõtja on põllul ning saab oma vastuvõtjaga positsiooni, parandab seda püsijaamalt saadud korrektsiooniga ning saab tulemuseks paarisentimeetrise täpsuse.
6 Likes
Kas see midagi sarnast pole mida robotniidukid kasutavad - rtk maste
Kuidas see alla mm täpsus saavutatakse, kui isegi Eesti alune laam liigub 2 cm aastas?
Väga lihtsustatult ei ole Eestis maatükke välja mõõtes tähtsust, kuhu ja kui palju Eesti tervikuna liigub, peaasi et naabri ja sinu maa üksteisele lähemale ei liigu 
Globaalselt on koordinaatide maapinnaga sidumise algoritm põhimõtteliselt kokkulepe, vt näiteks International Terrestrial Reference System and Frame - Wikipedia , aga neid süsteeme on veel mitmeid.
Neid püsijaamade koordinaate uuendatatakse. Need püsijaamad pole ju midagi Eestile omast ja ainulaadset. Terve Euroopa, terve maailm on neid täis. Nad vahetavad omavahel andmeid ja muudkui lähevad järjest paremaks ja täpsemaks. Arvutuslik >0.1mm täpsus.
Kontinentide liikumine, kas Eesti nihkub või venib, jms just nii välja arvutatakse.
Maamõõtmisel kasutatakse Eestis süsteemi nimega ETRS89.
See on pmst GPS koordinaadid Euraasia laama Euroopa osa peal, nagu nad olid aastal 1989. Sellele väljastatakse siis pidevalt parandit vastavalt selle kuidas laam liigub ja vähemal määral kuidas selle kuju muutub.
1 Like