Meelis Oidsalau on üks adkvaatsemaid julkgeolekueksperte. Rääkis Uudis+ vekerraadios kell 12:35.
Tema väitel pole siiamaani otsustatud kes üldse peab rahu olukorras droonitõtjega tegelema. Ta olevat eelnõud näinud aga see tekitavat veel suuremat segadust. Eelnõud on menetletud Elva droonijuhtumist alates juba üle poole aasta.
Tiblad kasutavad ka hobuseid ja jalgrattaid, nii meeleheitel on.
Kuna nüüd on jutt, et oli rohkem droone mis ka merepiire rikkusid siis võis Auvere droon ka rohkem põhja või kirde poolt tulla, mitte kagu poolt.
Natuke ennetan siin 1. aprilli, aga kui mõelda veidi “suuremalt”, siis äkki see Auvere ongi meie poliitikute poolt kaua räägitud müstiline droonimüür? Ja tänane sündmus tõestas, et meie “Auvere droonimüür” töötab, kusjuures efektiivsus on lausa 100% (!), sest meie õhuruumi saabus 1 droon ja Auvere droonimüür võttis selle väga edukalt maha 
Sellepärast, et GSM tähestikus pole ‘õ’ tähte.
Kodeeringu pärast:
If a character outside the GSM 7-bit set is used (like emojis or specific non-Latin characters), the SMS is treated as a Unicode SMS, which limits the message length to 70 characters.
Keegi ei räägi sireenidest eilse drooni puhul. Alles neid ju katsetati. Droon üle piiri - kas oleks pidanud sireenid uilgama Narvas ja Kohtla-Järvel? Merilo väitel oli neil ju koguaeg jälgimine peal ja kõike nägid, miks nad sireene ei käivitanud kui esimene droon üle piiri tuli, oleks ju võinud veel neid ootamatult marsruuti muuta. Ukrainas hakkavad sireenid käima kui droonid hakkavad piirile lähenema.
Mind ajas peamiselt närvi see, et tegemist oli siis praktiliselt esimese reaalse häireolukorraga ja korralik vobla oli. Umbes alles ärkad, vaatad, et telefoni tuleb mingi õhuhäire, olen üksi kahe beebiga, kas peaks nad sisse pakkima ja varjuma? Kiire analüüs näitas, et ei, ei pea, aga kui hea mõte on treenida elanikkonda neid alarme ignoreerima?
Meenub üks tuletõrjeõppus, kus välismaa kolleegid olid šokis, sest eesti omad panid alarmi röökimise peale ANC kõrvaklapid pähe ja töötasid edasi. Keegi ei liigutanud isegi näiliselt mitte. Et vb mõttekoht?
Korstna taha peitu, see on kõige tugevam konstruktsioon.
Mul on avalik varjumiskoht sõna otseses mõttes üle tänava 
päris häire puhul oleks tegevusplaan lihtne. Aga kui sinna algoritmi lisada aste “tuvasta ohu tõsidus”, siis ma ei ole kindel, kui tõhusad need alarmid lõpuks on.
Mingi veider ongelma on lääne inimeste käitumises tõesti. Mulle meenub lugu kui sai ühes pealinna meelelahutusasutuses viibida. Köögis läks midagi põlema, tuletõrjesignalisatsioon hakkas röökima, mingiaeg oli isegi kärsahaisu tunda… selle peale keegi ei tõstnud kulmugi, pidu käis edasi ning ka bänd ei lõpetanud mängimist…Tookord küll nii ei läinud nagu hiljuti välismaal kus ka lakke käivad leegid ei käivitanud enesealalhoiuinstinkte, kuid ma poleks olnud ka väga üllatunud kui tookord oleks pooled uksest välja jooksmise asemel põlengut telefoniga filmima hakanud.
Võibolla on viimaste aastakümnete turvaline elu kus millegi juhtumise pärast peab alati keegi teine süüdi olema meie ohutunde uinutanud?
Tulekahjualarm Inglise hotellis.
Kõik oleneb kontekstist. Ma mäletan kah üht solvunud õppusekorraldajat, kellele teatati “oma mänge võite omavahel ise mängida”, sest samal ajal oli tarvis lahendada probleem, mille iga minut maksis firmale arvestatavas koguses feimi ja sulli.
Valdav enamik neid varjumiskohti on tabamuse puhul surmalõks. Kui vähegi aega, tasub pigem otsida lagedam koht, kus ükski maja otse peale ei kuku, ja pikali visata. Kui seal veel mõni kraav või lohk juhtuks olema - seda parem.
Päeval kuulsin poole kõrvaga raadiost uut versiooni miks teavitus nii hilja saadeti - olevat olnud mingi uus oht. Aga seda muidugi ei tulnud reporterile pähe küsida, et mis oht see siis oli. Kas siis ei olnudki tehniline viga nagu on varem väidetud või järjekordne hädavale.
Poole silmaga arvan vilksamisi lugenud olevat mingist artiklist, et saatmise ajal olevat kusagil piiri rikkumas tuvastatud mingeid uusi aparaate, eeldatavalt need korstna otsa siis ei maandunud.
Ei vasta tõele, peale selle on veel linnaosa valitsus (endine kino “Kaja” maja) ja Mustika keskuse maa-alune parkla (Mustamäe elanikuna oli see esimene ja pea ainus koht, mille peale oskasin ise oma peaga tulla, mis need ülejäänud kaks kohta sobivaks teeb, ei oska öelda).
Aga mitte selle pärast ei tahtnud ma… vaid vaadates seda nimekirja… on seal ka:
Kadrioru pargi oranžerii, L.Koidula 34a, Tallinn
Palun öelge, et see on paha nali? Oranžerii? Talveaed, ühesõnaga? Klaashoone varjumiskohana?
Ei maksa nüüd üle kah pingutada. Putin pole mingi kõikvõimas Star Wars imperaator, kellel näpuotstest kaarleek välja käib.
Venemaal ilmselt on elektroonilise sõja pidamise vahendid, mis vahel suudavad droonid oma sihtmärkidest eemale kallutada, vahel jälle ei suuda. Mingi osa läheb läbi alati. Ja kõrvalekallutamisel pole üldse tähtis, kuhu see kõrvalekallutatu läheb, peaasi, et mitte sihtmärgi pihta, mida droon tahtis purustada / süüdata . Võib minna ka elumaja pihta, siis on laibad taga. Eestil on seni suht vedanud siis, mingi kartulipõld ja korsten. Palju neid Peipsi järve või Narva jõkke on kukkunud, seda me tõenäoselt teada ei saagi.
