Ukraina ei ole kunagi olnud NATO liige. See, et NATO “leppis” Krimmi olukorraga on ikkagi hoopis midagi muud, kui rünnak NATO liikme vastu.
1 Like
Milleks nii tagasihoidlik olla? Kui “soovida võib kõike”, siis võiks eesmärgiks olla konflikt kolme päevaga võita.
Kui veidi realistlikumalt, siis võiks hästi ümmarguste numbritega praeguse konflikti peale vaadata.
Statista annab mingi ligikaudse hinnangu, milliste jõududega Ukrainas praegu vastasseis toimub
https://www.statista.com/statistics/1296573/russia-ukraine-military-comparison/
Oletame, et Vene üritab Eestit vallutada 15% -ga nendest jõududest.
Sellisel juhul “Ukraina tasemel” vastupanuks oleks meil vaja 15% Ukraina võimekust.
135000 aktiivset sõdurit, 10 hävituslennukit, 5 ründelennukit, 6 ründekopterit, 150 tanki, 90 liikursuurtükki, 90 veetavat suurtükki jne. (arvutamine pole keeruline)
On muidugi jube kosutav teada, et meie kindralid suudavad meie planeeritava varustusega “viia sõja vaenlase territooriumile”. Kusjuures isegi droone pole eriti vaja.
Kurb et neid superoskuseid ukrainlastega ei jagata. See sõda seal oleks võinud juba ammu võidukalt läbi olla.
2 Likes
Miks me peaksime just nii oletama?
Oleta teistmoodi.
Võta kaitsekulutuste aluseks, et ründab max 1 sõdur.
Väga hea odava sõjaväe saab.
Sa ei vastanud küsimusele.
Kui me teeme mingeid suvalistele oletustele rajanevad arvutused, siis need saadud tulemused ei oma ka mingit tähendust ja on lihtsalt raisatud internet
1 Like
Millised oleks “mittesuvalised oletused”? Kas taavi_talviku väide suurtükkide eelisest droonide ees on suvaline või mitte?
15% praegu Ukrainas kaasatud jõududest on suurus, mida Venemaal on tehniliselt lihtne sealse konflikti lõppedes “muudel eesmärkidel” kasutada. Jätab piisavalt ressursse samal ajal ka teistes Balti suundades toimetada. Loomulikult võib ka rohkem, aga oleme me sellisekski valmis?
Need jõud jäävad seal ka konflikti “lõppedes” pikaks ajaks seotuks. -Ei lõppe Vene ambitsioon algatatu lõpule viia sellega, et midagi kuskil paberil kokku lepitakse ja ei kaota ka Ukraina lootust olukorda pöörata nii, kui selleks mingigi uks avaneb.
Vastase territooriumile viimise all ei mõisteta rindel vaenlase surumist piiride taha, vaid venelaste sõjaväbaaside puruks pommitamist nende territooriumil. Ukrainal selline võimekus erinevalt NATO-st on piiratud.
1 Like
Mittesuvalisi näiteid… Eesti maismaapiir Venemaaga on kuskil 10% sellest, mis Ukrainas. Eesti pindala on 7.5% Ukraina omast. Need oleksid vähemalt mingilgi alusel välja pakutud numbrid.
Reaalsuses ei saa Venemaa lõputut hulka jõude meie vastu tuua, sest nad ei mahu kitsukesse läbipääsu ja ühele-kahele maanteele ära. Ja mida rohkem konsentreeritud väed, seda kergem on neid efektiivselt puruks lasta.
3 Likes
Lisan siia veel, et Ukraina kontekstis unustatakse see jube tihti ära, et nende poolt sellises mahus droonide kasutamine on eelkõige põhjustatud piisavalt pika laskeulatusega relvasüsteemide ja moona vähesusest (siin peab Euroopa peeglisse vaatama). Sellega ma ei väida, et droonid vajalikud ei oleks.
1 Like
Vene vägede hulk Ukrainas pole kuidagi piiratud sellega, et “rohkem ei mahu”. Venel pole sinna lihtsalt rohkem saata. Aktiivne rindejoon Ukrainas on ca 1200km, Eestil puhast maismaapiiri 135km + 75km Narva jõge.
Ütleme siis mittesuvaliselt, et “Ukraina kindralite võimekusega” ainult rindejoone hoidmiseks oleks meil vaja 10-20% ukraina varustatusest.
On meil seda? Või saab lähiajal olema?
Kui Nato aktiivselt konflikti sekkub, on muidugi kohe totaalselt teine olukord, aga on meil kindlus kui ruttu see juhtub?
2 Likes
Ma saan aru küll, et piisavalt sisse suumides saab iga liivatera ümber kaart tehes joone pikemaks aga:
Ma ei saa aru, millest lähtudes saab käsitleda Peipsi järve kui ületamatut takistust.
Isegi jättes välja Emajõe soo kui perspektiivitu suuna, jääb üle kümneid kilomeetreid kaitset vajavat ala.
2 Likes
Miks me vaatleme ainukese võimaliku ohuvektorina Eesti-Vene maismaapiiri? Kas võimalused näiteks selleks on välistatud, et Venemaa fokusseerib põhiliseks ründesuunaks hoopis Balti riikide nõrgima lüli, Läti, lähenedes Eestile põhja-Lätist Mõisaküla-Valga suunalt, olles eelnevalt Kaliningradi ja Luga raketibaaside Iskanderide, Soltsy õhubaasist teele saadetud Kinžalide ja Goglandi saarelt lähtuvate helikopterirünnakutega võtmetähtussega taristu purustanud ning NATO sekkumise takistamiseks Hiiumaale mere- ja õhudessandiga sillapea loonud?
2 Likes
Kahtlustan, et siin foorumis puudub kompetents selle nii detailseks analüüsiks. Ma tahtsin juhtida vaid tähelepanu, et kui Ukraina sõja lõppedes peaks Venemaa suunama siia ka suht väikese osa seal lahingukogemuse saanud jõududest, siis Eesti ei suuda neile oma jõududega “Ukraina stiilis” vastupanu osutada.
Just seepärast on minu arvates kulueffektiivne arvestatavas mahus droonivõimekus.
(lisaks baastasemele muudes väeliikides)
1 Like
Sa võtad vaatluse alla stsenaariumi, kus Venemaa saadab siia Ukrainas väikedroonide sõja üle elanud ja kogemuse omandanud maaväed, kes ületavad meid lisaks nii elavjõu kui pidevalt juurde toodetavate droonide arvu poolest kvantiteedilt ja pakud sellele sümmeetrilist vastust, kus meie omakorda peaks üritama neid meeste/droonide kvantiteediga üle trumbata? Ei saa aru. Liht-salt ei saa aru. Doesn’t make any sense.
Mida üldse tähendab siin mõiste “kuluefektiivne”? Kas venemaa dolbajoobi ja eesti võtleja elu väärtust saab sama joonlauaga võtta, et panna nad üks-ühele samaväärse säästurelvastusega madistama?
1 Like
Kulueffektiivne tähendaks eelkõige seda, et kui suurte kaitseinvesteeringutega me suudaks piisavalt kaua piisavas mahus vastupanu osutada Nato sekkumiseks.
Või siis millised meie investeeringud/võimekus vähendaks kõige rohkem “nende indu” mingi sellise jama algatamiseks.
1 Like
Kuskilt on silma jäänud Ukraina rinde 1:47 suhe, neid dolbajoobe on suht kerge mättasse lüüa.
1:47 suhe eksisteerib ainult unenägudes. Mitte ükski sõltumatu uuring ei näita soodsamat suhet kui 1:4. Isegi Ukraina enda seni avaldatud andmetel on KIA suhe 1:6 (325000 vs 55000).
2 Likes