1-2-3? Appikene, sa ei tea ju mitte midagi sellest, mis Ukrainas toimub. 2025. aastal lasi Venemaa Ukrainasse 979 ballistilist raketti (millest hävitati 18%).
Hetkel on Pokrovske kandis Ukraina vastupealetung. Ilm on kehv ja droone lendab tavapärasest vähem. Kirjeldus X-ist:
No ei ole suurtükid kaotanud enda tähtsust. Droonid on lisandunud aga roll on nii suurtükil, droonil kui MRLSil. Kusjuures miskipärast ei ole näha, et suurtükid oleks poole tunniga ära lastud.
2 Likes
Minge jah siis suurtükkide ja tankidega Venemaa vastu 
Mina usun Ukraina presidenti siinkohal rohkem:
At least four out of every five successful Ukrainian strikes against Russia’s forces are being carried out by drones, said Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy on Monday.
Shelling tähendabki umbes sinna kollastesse piirkondadesse laskmist. See küll piirab liikumist seal, aga põhjustab ka suht väikest kahju. Ning seda on võimalik teha kaugelt.
Oot, Kas droonid on nùùd Eestis päris maha maetud- Eesti nende arendamisse ei panusta ja kaitsestruktuuri ùldse ei kaasa?
Ei ole. Eesti on esirinnas NATOs selle teemaga.
Mure on selles, et mõned peavad seda ebavajalikuks.
1 Like
Kes? Näita palun kasvõi üks.
3 Likes
See on üksikjuhtum, kus venelased eriti ülbeks läksid ja karistada said. Kusjuures isegi seal kõigi teadete järgi kahureid ründeks ei kasutatud.
Eesti ei pea mingis variandis ainult oma jõududega vastu kestvat positsioonisõda Vene regulaararmeega.
Reaalsed on “Krimmi stsenaariumi takistamine” ja sissisõda. Mõlemal juhul on droonid kahuritest olulisemalt paindlikum ja mõjusam jõud.
Kui venelane okupeerib Eesti, siis pole võimalik mingit sissisõda pidada. Nad piinavad, tapavad, küüditavad nii palju kui vaja et kõik sissid kätte saada. Ukraina suudab nii okupeeritud Ukrainas, kui Venemaal teha üksikuid diversiooniakte.
5 Likes
Sissisõda saab kesta teatud aja ründe alguses lootusega, et nato mingi aja jooksul reageerib. Mida vähem on vastupanu, seda suurem tõenäosus, et Nato “lepib uue olukorraga”.
Seda oli juba Krimmis näha. Oleks seal olnud vähegi arvestatav vastupanu, oleks Donetsk võinud olla olemata.
See on nõme tagantjärele tarkus, aga 1000 langenud Ukrainlast Krimmis oleks võinud säästa kümnete tuhandete elu.
1 Like
Üksikjuhtumitest veel - miski 23 korda järjest samasse kohta 
vt.
https://en.wikipedia.org/wiki/2022_Chornobaivka_attacks
Ukraine war: Chornobaivka airbase, symbol of Russian defeat
1 Like
Mitu Gerani seal siis kokku hävitati?
Suurtükk on eelkõige staatilise rindejoone taktikaline relv. Eesti oma jõududega seda pikalt ei punnita.
Ainult miski 2 vene kindralit, hunnik helikoptereid (ca. 30+), kamaluga laskemoona jms. Geran on muki-kaki kogu selle riistvara ja meeste hunniku kõrval.
Ukrainian artillery confirmed best anti-helicopter weapon, somehow
PS. veelkord, igal relva on oma head ja vead, ning situatsioonid kus üht või teist on otstarbekas kasutada tulemuse saavutamiseks.
3 Likes
Sa lihtsalt pajatasid algul, kuidas suurtükkide ja himarsidega sadu kuni tuhandeid Gerane hävitati.
Täpselt nii ongi, et igal relvasüsteemil on oma head ja vead. Minu point oli eelkõige see, et sellises konflikti perioodis, kus Eesti peab iseseisvalt hakkama saama, on droonid suurtükkides oluliselt kulueffektiivsemad ja suurema “takistusvõimega”.
Ei, ei ole efektiivsemad.
Selles konflikti faasis, kus venelane ronib massiga üle piiri siia poole on suurtükid ja mitmikraketiheitjad oluliselt efektiivsemad. Samas ajavahemikus suudetakse hävitada vanaaegse suurtükiväega oluliselt rohkem vaenlase träni. Võib-olla isegi mõni pontoonsild üle Narva jõe. Alates kobarmoonast kuni kaugmineerimiseni.
Esimene hetk tuleb kõige raske rauaga anda kõige pihta, et nad aru saaks - ei ole mõtet kohe üldse siia poole trügida.
Droonid on popimad ja noortepärasemad. Odavamad. Saab temust osta. Pea igal ühel on olnud võimalus nendega mängida. Droonidega saab kassi-hiire videoid sotsiaalmeediasse filmida jms.
Selles mõttes olen Heremi koolkonnas, sõda tuleb viia vaenlase territooriumile ja sellisel kujul, et ta ei taha siia ronida. Tõsi, isiklikult mitte nii ekstreemselt kui tema, kui ta tahtis panna paar miljardit himarsi laskemoona alla. No ei ole hõbekuuli.
Pärast siis saab droonidega teha pisemat järelnoppimist, kui mõni õnnetu läbi juhtub lipsama.
1 Like
Ma meenutaks, et suurusjärguna maksavad need 12 toru ca 3-4% Eesti selle aasta kaitse-eelarvest ja vast kuskil 15% relvaostudest. Ei ole päris nii, et peame valima,et kas 12 toru või droonid.
2 Likes
Mulle tundud Sa ühena neist kes ainult droone lubab osta ja kõik muu on ebavajalik.
Ma ei arva, et kõik muu on ebavajalik.
Küsimus on optimeerimises, et mida saab piiratud ressursiga teha.
Ukrainas on sõda sundinud optimeerima väga tugevalt, ja on selgunud, et droonid on kõige kuluefektiivsemad.
Kusjuures isegi tänapäeva mürsud on teatud mõttes droonid, rääkimata liugpommidest jms. Venemaa merevägi ei julge ka enam Mustal merel just droonide pärast ringi paarutada.
Ruanda kodusõda sundis samuti optimeerima ja selgus, et matšeete on kõige kuluefektiivsem. Üle poolte surmadest põhjustati matšeete või lihtsalt nuiaga. Ausõna - AI ütles.
2 Likes
Sellest hetkest alates, kui Venemaal õnnestub NATO sundida taolisesse kaitsja territooriumil toimuva mees-mehe vastu FPV-droonisafari laadi sümmeetrilisse sõjapidamisse, nagu Ukrainas käimas on, on NATO juba kaotanud. Isegi kui meeste ja droonide kvaliteet oleks 3-5x parem, oleks elavjõu kaotuste hulk NATO jaoks ikkagi täiesti vastuvõetamatu. Kui Ukraina sõda üldse midagi näidanud on, siis seda, et inimjõu kaotustega Venemaad ei heiduta. Ainus tõsiseltvõetav heidutus saab Venemaa jaoks olla see, kui rünnaku korral on alust karta, et nende läänepoolne sõjaline infrastruktuur kaob kaardilt ja võimalik ka, et läänepoolseid linnu nagu St. Petersburg tuleb hakata evakueerima.
4 Likes
Üks väga tõenäoline stsenaarium on, eriti arvestades seda, et idapiir hoitakse meelega valla, et sõda algab roheliste mehikeste Narva tungimisega. Kas sinu arust asub Eesti Narvat seepeale suurtükkidest tulistama, või ikkagi oleks droonisafari mõttekam?
1 Like