Huvitav kuidas neutraalset vaatlejat miski ei mõjuta?
Droonid on nagu tuulikud. Lõpuks peab ikka maaväe peale saatma kes territooriumi üle võtab ja seal uue korra kehtsetab (kasvõi nagu seal Soome seriaalis, väiksel alal lühajaliselt aga ikkagi). Droonid ei anna sellises faasis midagi, nendega võid kohaliikele partisanidele sodi kaela visata.
1 Like
See sakslaste sõjamäng oli niimoodi kujundatud,et Leedu kaitseväge ega Leedu valitsust pole olemas, eks need kõik analüüsid Eesti kohta samuti tehtud meie tegevväelaste arvu järgi 6000 meest ja lisaks liitlaste 2000 meest on enamike lääne analüüside ja sõjamängude algmaterjaliks. Kuidagi ei ole võimalik spetsidele reservväel põhinevat riigikaitset selgitada, ei aita ka Kevadtormide ja Siilide 10000+ õppused ikka Eesti kaitsevägi 5000-7000 meest.
3 Likes
Droonid on sõjaliselt täiesti uus reaalsus. Kui praegu üritaks venelased uuesti kümnete kilomeetrite pikkuste kolonnidega “Kiievi peale minna”, siis hekseldataks need droonidega täielikult ära.
2 Likes
Kusikilt on meelde jäänud, et vabadussõja lõpus oli Eesti väes ca 100000 meest.
Kuhu nad kõik on saanud? Saan aru, et surnud aga kus uus asendus on? Kuidas see loodav diviis mehitatakse, seal peaks ca 15000 meest olema? Lisaks muud väeosad… Jääb mulje, et me ikka veel mängime pabersõjamänge ja nood ida-viru poisid kes keelt keelduvad õppimast vaevalt väkke tulevad. Või lähebki Karis üksi venet põlvili suruma? Natuke kõhe on.
Siin on kirjas “by”.
At least four out of every five successful Ukrainian strikes against Russia’s forces are being carried out by drones, said Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy on Monday.
Tegelikult on “with” lihtsalt sünonüüm/asendus sõnale “by” vastavalt inglise keelele omastele reeglitele, mis ei vasta päris täpselt eesti keele kaasaütlevale või sõnale “poolt”
Näiteks “Ma viskasin teda kiviga” tõlge on “I threw him with a stone”. “I hit the nail with a hammer”. See ei tähenda siinkohal, et ma viskasin teda millegagi veel või lõin naela lisaks haamrile ka näpitsatega.
St ei tasu neil sõnadel nii suurt vahet ja varjatud tähendust otsida.
Kui Eesti politsei arreteerib pedofiili, siis oli ta valitsusele pinnuks silmas ja teda tahetakse vaikima sundida. Kui ei arreteeri, siis sellepärast, et võimul on “see” valitsus. Õiget otsust ei suuda valitsus kunagi teha, vahel imestan, et üldse proovitakse.
1 Like
See oli eile. Täna hekseldavad venelased Kiievit, teisi Ukraina linnu, elektritaristut, ladusid ja muid kriitlise tähtsusega sihtmärke süstemaatiliselt Iskanderide, Kalibrite, Geranide ja Kh-101, Kh-22, Kh-555 tiibrakettide ja muu sellise vanarauaga. Rinnet tambitakse Su-34, Su-30SM pealt liugpommidega. Kuidas see täiesti uus reaalsus selle vastu aitab?
2 Likes
Rakette on võrreldes Shahed droonidega minimaalselt. Üldjuhul kasutatakse nädala jooksul rünnakutes 80 kuni 160 drooni ja ühte-kahte-kolme ballistilist raketti.
jajah, ligpomme sa muidugi ei maini? Ja kui palju raketid tabavad protsentuaalselt ja kui suur on raketi ja drooni lõhkepea?
Annan Sulle netiotsinguga täpsema teadmise:
Kaitseväe sõjaaja koosseisus on kokku rohkem kui 43 000 ametikohta, millest 4200 mehitatakse alalises valmiduses olevate kaitseväe ja Kaitseliidu tegevväelastega ja 38 800 reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega. Operatiivstruktuuri tugevdamiseks on moodustatud ka 4 000 liikmeline täiendreserv.
Lisaks on Eestis ligi 40 000 reservväelast, kes on läbinud sõjalise väljaõppe, aga pole erinevatel põhjustel määratud konkreetsele sõjaaja ametikohale.
Kokku on mobilisatsiooniregistrisse kantud ligi 230 000 kaitseväekohustusega inimest, ehk ligi 20% Eesti elanikest.
2 Likes
Eh, Geran ongi Shahed. Mitu Geran/Shahed-i nende optilise kiudkaabliga 40 km distantsi FPV-dega maha on võetud ja kui palju võetakse “vanarauaga”?
Nagu eelpool öeldi, lõpuks peab tulema jalamees.
Lisaks võtab hekseldamine aega. Nato ehk lõpuks ärkab ka.
Meie suurim oht on olukord, kus “venelane on äkki kohal”. Selle vastu droonid toimivad.
Ka on vaja segamiskindlat sidet.
Meile oleks väga abiks, kui Direct to Device siin toimima saaks.
Mis sest NATO-st tolku on? Neil ju ka puha lennukiandjad, allveelaevad jms vanaraud, mis esimese 30 minutiga 50-euroste kiudkaabliga FPV droonide poolt ära hekseldatakse.
Millises stsenaariumis Eesti okupeeritakse lennukikandjate ja allveelaevadega?
Paluks andmeid, palju neid Geran/Shahed-e on 155 mm mürskudega maha võetud?
Kuidas selle Venemaa mereväega seal sõjas ongi?
Lisaküsimus: Palju neid on 155 mm mürskudega maha võetud?
Vene pealetung Kiievile pandi seisma 105/155/203mm suurtükkidega.
Kõik Ukrainale piirile lähedasemad vene poole käes olevad lennujaamad ning laoplatsid on 155mm mürskude ja himarside litakatega läbi käidud ning vastavalt ka sadades kuni tuhandetes neid Sahede/Geraneid hävitatud.
Tasub meeles pidada, et praeguseks käib Ukraina-Vene sõda juba 12 aastat. Ning selles sõjas on olnud väga palju väga erineva iseloomuga sõjategevust. Ainult viimased 2 aastat on toimunud Esimese Maailmasõja Verduni lahingutega sarnane kurnamis-positsioonisõda suht staatilisel rindejoonel.
Droonid on sellise staatilise rindejoone jaoks head. Kiirelt muutuva situatsiooni, esmase sissetungi, manööversõja jms. jaoks on jälle omad vahendid. Väga vähe tõenäoline, et ainult droonide najal õnnestub massisissetungi seisma panna.
Inimese mälu (ja ühtlasi ka poliitikute poolt rahvale müüdava hõbekuuli pakkumine) on suht lühikese ajahorisondiga. Alles see oli, kui meile kõige olulisem oli osta Bayraktare 
Nüüd on selleks müüdavaks hõbekuuliks droonid.
3 Likes
Sõjategevus areneb väga kiiresti. Ma ei eita, et sõja alguses oli olukord teistsugune.
See ongi seesama eilseks sõjaks valmistumine, mida kehvemad kindralid teevad.
Kusjuures, ma arvan, et Venemaa on Ukrainast nii palju õppinud, et nad ei tee enam neid vigu mis nad Ukrainasse sissetungil tegid. St et ei ole enam mõne km kaugusel rindejoonest olevaid ladusid ja kogunemisi, mida saaks nende suurtükkidega hulgi puruks lasta.
Vastupidi - droonide paindlikkus saab olema see, mis neid pidurdada suudab - nagu ka Ukrainas on näha. Seda enam - kui võtta arvesse Lääne võimekust ka kaugemal asuvaid sihtmärke massihävitusrelvadega purustada, seda enam määrdub sõjanduse logistika üle maa laiali, st tegevus toimubki hõredates mobiilsetes võrgustikes - mõne mehe ja drooni suuruste üksustena.
Vt näiteks seda eelmise aasta Siili kogemust, mis nüüd jälle päevakorda on tõusnud. Seal ei olnud tegemist ettevalmistatud kaitsepositsioonide ja sissekaevumisega, vaid pmst dünaamilise kaitsega.
Kusjuures staatiline rindejoon Ukrainas on täiesti erinev ja erineva põhjusega tekkinud võrreldes I MS olukorraga.
155mm esimesed suurtükid sai Ukraina aprilli lõpus kui Vene väed olid Kiievi alt läinud. Himarsid saadi veel hiljem. Tõesti ei mäleta seda vene hiigelkolonni, mille pihta polnud millegagi tina anda?
Gerani lennukaugus on üle 1000 km. Keegi ei ladusta neid piiri äärde suurtüki lennukaugusele
Täielik pudru ja kapsad.
Veits kontekstiks:
Ukrainian Forces Wipe Out Russian Shahed Launch Hub in Occupied Donetsk