155 mm suurtükk maksab ca $1-2 M. St 2000+ pisikest drooni või sadu suuremaid, mille saab kõik saata seda suurtükki hävitama.
Peale fiiberoptika on kiiresti arenemas ka suundantennide tehnoloogia.
Kui kasutada phased array suundantenni, siis seda on võimalik reaalajas digitaalselt “suunata” ja näiteks 10 kraadi nurk annab 80x suurema võimaliku vahemaa (või siis vastavalt suurema segamiskindluse).
Starlinki antennid näiteks kasutavad seda tehnoloogiat.
Siin ariklis kirjeldab teiste sõnadega sisuliselt seda sama, mida ma ise ka siin mõni postitus eespool kirjutasin. Mehhaniseeritud rünnakud ei ole tänapäeval enam asjakohased ning oht tuleb taevast. Aga meil valmistub valitsus II MS stiilis 12 kahuriga sõjapidamiseks.
Kui eesmärk on alati Eesti kaitsevõimet kritiseerida, siis tuleb ikka totaalset putru toota. Mis te arvate, et Venemaa niisama jätkuvalt suurtükimürskude tootmisvõimekust suurendab? Ja et meelelahutuseks saadavad mõlemad pooled aastas miljoneid mürske teise suunas teele? Ukraina lihtsalt pihku itsitamise pärast on suurendanud oluliselt suurtükkide tootmist?
Ega Poola ilmaasjata enne Teist Maailmasõda oma ratsaväge ei suurendanud!
Suurtükid on Ukraina ja Venemaa vahel olulised, aga tulevik kisub üha enam robootika valda.
Äge lugu. Saksa armee kasutas teises maailmasõjas 2,75 miljonit hobust ja NL 3,5 miljonit hobust. Sakslastel olid lausa ratsadiviisid. Aga selgelt poolakad olid lollid ja raulir on kõige targem.
Faktide vastu ei saa. Tänase seisuga on seis selline, et:
Ja droonide osa kasvab tulevikus veelgi.
Venemaa on kaotanud ka hulga eesleid ja jalgrattaid Ukraina sõjas. Kas Eesti peaks mõtlema eesli- ja rattadiviiside peale? Ehk isegi kastirattadiviiside?
Ukraina kavatseb see aasta toota 7 miljonit drooni, see on siis see maht millega tekitada nn droonisein ja hoida 700 000 vanti paigal.
Ma ei kujuta ette palju peaks olema suurtükke, et 700 000 vanti paigal hoida.
Fakt on, et ukrainlaste nõudlus suurtükkide ja mürskude vastu on jätkuvalt suur. Sinu viide Poola ratsaväele näitas ainult sinu pealiskaudseid ajalooteadmisi. Ja nüüd räägid sa eeslitest, ma isegi ei hakka mõistatama, kuidas see varasemaga seondub.
Üks asi veel, militaarnetis millegipärast keegi ei kiibitse Eesti suurtükiostu üle vaid arutletakse arukalt suurtükiväe struktuuri üle. Aga siinsed trollid ja lollid teavad kohe paugust, et suurtükid on kasutud ja kuukutavad seda kogu maailmale. Miskipärast usaldan sealseid postitajaid enam.
Millest paljud aru ei saa, on see, et sõjal võib olla mitu nägu. Ukraina kaevikusõda ongi see eilne (või pigem isegi üle-üle-eilne) sõda, kus kumbki pool pole suuteline vaenlase teritooriumi üle õhukontrolli saavutama. Kaitselahingute pidamiseks sobivaid vahendeid on küll, aga suuremahuliste, õhutoetusega ründeoperatsioonide jaoks vajalikku tehnikat ei jätku. NATO-l võib olla sada häda, aga õhuvahendite nappus nende alla ei kuulu.
Tänapäeva sõja etalonina tasub vaadata hoopis 2025 juuni Iisraeli-Iraani sõda. Iisrael jäi Iraanile alla põhimõtteliselt kõigis elementides (sh. droonides) ning mõnes neist mäekõrguselt. Küll aga oli Iisraelil eelis õhuväes ning peale seda, kui Iraani droonirügemendi peakorter, drooni- ja raketilaod jms asjad olid maatasa tehtud, ronisid mullad oma urgudesse tagasi.
Siin on kaasaegse sõja stiilinäide, see on droonidega täpisnikerdamine, suurtükkidega ei teeks siin midagi ära.
FPV droonide puhul on siiski üks ületamatu puudjääk - ilm. Sita ilmaga neid ei lennuta - tuulekiirusega üle 10m/s on enamike jaoks piir, eriti kui koormatud.
pmt on see piirang ületatav ainult oluliselt kallimaks minemise läbi ja sedagi mingi maani.
Kes veidigi sõjategevust Ukrainas jälginud, siis teab, et ka seal ette tulnud päevi - nädalaid seoses ilmaga, kus droonid löögile ei pääse. Kui me terve oma kaudtule võime ehitame droonide peale üles polegi vaja midagi muud, kui ühel sügistormisel päeval rünnata …
Ukraina sõda on näidanud suurepäraselt ainult seda, mida me niigi teame - oluline on relvastuse ja võimete mitmekesisus. Monovõimetele leitakse ruttu vasturohi.
Need on need päevad ja nädalad, kus rinne muutub.
Ma mäletan sõja algusest, kui nimetatud foorumis olevad isikud seletasid tähtsalt, et kui kevad tuleb, et siis hakkab iga põõsas tulistama. Siis ma lugesin sealt, et venelatel on rünnata st uusi territooriume vallutada lihtsam kui ukrainlastel kaevikus kaitses olla. Ma arvan, et need kaks näidet võtavad sealse seltskonna taseme päris hästi kokku. Nii nagu see, et droonide asemel me ostame 12 kahurit, mille eluiga on rindel 30 minutit.
Ukraina on näitanud, et kõik relvad on omas kohas head. Pokrovski lahingute haripunktis oli miski üliudune ja seega droonivaba päev, mida venelased ära kasutasid. Postitasid sotsiaalmeediasse video, kuidas udu varjus üksused linna sisenevad. Videos olnud teelõik otsiti kaardilt üles ja võeti vanade relvade tule alla - tulemuseks järjekordne surmatee venelastele. Isegi vanad järelveetavad haubitsad olla veel tegijad Caesaride kõrval - palju lihtsam sisse kaevata ning maskeerida, mis on pideva drooniluure tingimustes tugev eelis.
Eesti väiksuse ja riigieestluse usust taganemisest keeldumise kontekstis saab muidugi vaielda, et kas üksikud kallid süsteemid on parem kui nt. sama raha eest odavamaid droone hajutada maakaitseüksuste peale.
Decibel, kui sa oma andmetele allikat juurde ei pane, siis võib see vabalt olla su chatgpt enda välja mõeldud umbluu.
Ainuke asi, et ka Caesarite tulejuhtimine toimub tänapäeval suuresti droonide abil.
Viimastel andmetel isegi 90%.
Ukrainlaste statistikat ei sa ka päris kinnisilmi tõe pähe võtta Kui ma õigesti aru saan, siis ei ole selge, kas sinna hulka arvestatakse ka droonide abil sihitud suurtükituli. See, et suurtükid põhjustavad valdava osa elavjõukaotustest, on varasemaltki teada olnud. Ehk siis, võib-olla tõesti, aga ma ei ole veendunud.