FPV droonide lennukaugus on juba täna 60km ja see suureneb iga aastaga.
2 Likes
Chat gpt-lt võiks ju seda ka kùsida, et kui suurt rolli nn. kahurituli (artillery) hetkel, aastal 2026 Ukraina ja Vene sõjas mängib.
Aga võib kùsida ka vaid neid kùismusi, mis enda usutud- ja loodud narratiivi toetab.
2 Likes
Ei mängigi enam mingit erilist rolli. Selles see asi ongi, et kahurite ja suurrükkide aeg on läbi saanud, see on minevik ja sõda peetakse droonidega ja robotitega. Meil aga ostetakse riigikaitse raha eest kallist rauda, mis hävitatakse Ukraina näitel, odavate droonidega kohe ära. Lisaks vajab see raud veel ka laskemoona tükihinnaga kõige odavam 2000-4000 eurot. Ei ole ju mõistlik rahakulutus tänapäeval droonide ajastul. Ühe mürsu raha eest saab ca 10 drooni st on võimalik hävitada sama raha eest 9 sihtmärki rohkem. Samuti ei saa rauast torud mitte kunagi nii täpseks kui operaatori poolt kaugjuhitav või AI juhitav maastootmises olev droon.
3 Likes
No tiblal on suurtükke nii vähe, et kasutavad oma antiik-tanke kaudtule jaoks juba ammu, mis selgelt suboptimaalne, sest need ei ole selleks mõeldud.
1 Like
FPV droonid mida kasutatakse, selleks, et neid juhtida kaugele 10-15km ja enam on vaja suht kõrgeid suundantenne ja tugevat signaali. Mida kaugemale mastist seda kergem on signaali häirida, segada lõpuks üldse kaotab droon juhitavuse ja kukub maha. Millegipärast on mul selline tunned, et paljud “helged pead” tegelevad selle asjaga kuidas kaugjuhitavaid droone maha võtta. Kõike mida saab elektroonikaga juhtida saab ka elektroonikaga segada, droon ei jõua kohale ja mis siis saab, jääb sõda ära. Suurtükimürsu paned teele, siis ei saboteeri seda enam miski.
2 Likes
Fiiberoptilise kaabliga droon lendab juba 20 km.
2 Likes
155 mm suurtükk maksab ca $1-2 M. St 2000+ pisikest drooni või sadu suuremaid, mille saab kõik saata seda suurtükki hävitama.
Peale fiiberoptika on kiiresti arenemas ka suundantennide tehnoloogia.
Kui kasutada phased array suundantenni, siis seda on võimalik reaalajas digitaalselt “suunata” ja näiteks 10 kraadi nurk annab 80x suurema võimaliku vahemaa (või siis vastavalt suurema segamiskindluse).
Starlinki antennid näiteks kasutavad seda tehnoloogiat.
Siin ariklis kirjeldab teiste sõnadega sisuliselt seda sama, mida ma ise ka siin mõni postitus eespool kirjutasin. Mehhaniseeritud rünnakud ei ole tänapäeval enam asjakohased ning oht tuleb taevast. Aga meil valmistub valitsus II MS stiilis 12 kahuriga sõjapidamiseks.
1 Like
Kui eesmärk on alati Eesti kaitsevõimet kritiseerida, siis tuleb ikka totaalset putru toota. Mis te arvate, et Venemaa niisama jätkuvalt suurtükimürskude tootmisvõimekust suurendab? Ja et meelelahutuseks saadavad mõlemad pooled aastas miljoneid mürske teise suunas teele? Ukraina lihtsalt pihku itsitamise pärast on suurendanud oluliselt suurtükkide tootmist?
6 Likes
Ega Poola ilmaasjata enne Teist Maailmasõda oma ratsaväge ei suurendanud!
Suurtükid on Ukraina ja Venemaa vahel olulised, aga tulevik kisub üha enam robootika valda.
1 Like
Äge lugu. Saksa armee kasutas teises maailmasõjas 2,75 miljonit hobust ja NL 3,5 miljonit hobust. Sakslastel olid lausa ratsadiviisid. Aga selgelt poolakad olid lollid ja raulir on kõige targem.
2 Likes
Faktide vastu ei saa. Tänase seisuga on seis selline, et:
- 70–80% kõigist vandi elavjõu kaotustest (nii hukkunud kui haavatud) on põhjustatud droonide poolt.
- Ligikaudu 80–85% vandi tehnikast (tankid, soomukid, veoautod), mis rindel rivist välja lüüakse, langeb droonirünnakute ohvriks.
Ja droonide osa kasvab tulevikus veelgi.
2 Likes
Venemaa on kaotanud ka hulga eesleid ja jalgrattaid Ukraina sõjas. Kas Eesti peaks mõtlema eesli- ja rattadiviiside peale? Ehk isegi kastirattadiviiside?
2 Likes
Ukraina kavatseb see aasta toota 7 miljonit drooni, see on siis see maht millega tekitada nn droonisein ja hoida 700 000 vanti paigal.
Ma ei kujuta ette palju peaks olema suurtükke, et 700 000 vanti paigal hoida.
3 Likes
Fakt on, et ukrainlaste nõudlus suurtükkide ja mürskude vastu on jätkuvalt suur. Sinu viide Poola ratsaväele näitas ainult sinu pealiskaudseid ajalooteadmisi. Ja nüüd räägid sa eeslitest, ma isegi ei hakka mõistatama, kuidas see varasemaga seondub.
1 Like
Üks asi veel, militaarnetis millegipärast keegi ei kiibitse Eesti suurtükiostu üle vaid arutletakse arukalt suurtükiväe struktuuri üle. Aga siinsed trollid ja lollid teavad kohe paugust, et suurtükid on kasutud ja kuukutavad seda kogu maailmale. Miskipärast usaldan sealseid postitajaid enam.
3 Likes
Millest paljud aru ei saa, on see, et sõjal võib olla mitu nägu. Ukraina kaevikusõda ongi see eilne (või pigem isegi üle-üle-eilne) sõda, kus kumbki pool pole suuteline vaenlase teritooriumi üle õhukontrolli saavutama. Kaitselahingute pidamiseks sobivaid vahendeid on küll, aga suuremahuliste, õhutoetusega ründeoperatsioonide jaoks vajalikku tehnikat ei jätku. NATO-l võib olla sada häda, aga õhuvahendite nappus nende alla ei kuulu.
Tänapäeva sõja etalonina tasub vaadata hoopis 2025 juuni Iisraeli-Iraani sõda. Iisrael jäi Iraanile alla põhimõtteliselt kõigis elementides (sh. droonides) ning mõnes neist mäekõrguselt. Küll aga oli Iisraelil eelis õhuväes ning peale seda, kui Iraani droonirügemendi peakorter, drooni- ja raketilaod jms asjad olid maatasa tehtud, ronisid mullad oma urgudesse tagasi.
5 Likes
Siin on kaasaegse sõja stiilinäide, see on droonidega täpisnikerdamine, suurtükkidega ei teeks siin midagi ära.
2 Likes
FPV droonide puhul on siiski üks ületamatu puudjääk - ilm. Sita ilmaga neid ei lennuta - tuulekiirusega üle 10m/s on enamike jaoks piir, eriti kui koormatud.
pmt on see piirang ületatav ainult oluliselt kallimaks minemise läbi ja sedagi mingi maani.
Kes veidigi sõjategevust Ukrainas jälginud, siis teab, et ka seal ette tulnud päevi - nädalaid seoses ilmaga, kus droonid löögile ei pääse. Kui me terve oma kaudtule võime ehitame droonide peale üles polegi vaja midagi muud, kui ühel sügistormisel päeval rünnata …
Ukraina sõda on näidanud suurepäraselt ainult seda, mida me niigi teame - oluline on relvastuse ja võimete mitmekesisus. Monovõimetele leitakse ruttu vasturohi.
10 Likes
Need on need päevad ja nädalad, kus rinne muutub.