Soomlased räägivad märgalade taastamise juures ka riigikaitselisest aspektist. Millal mõned meie kõnekaimad patrioodid oma roheudust välja ronivad ja sisulise diskussiooni käima tõmbavad?
Martin Heremi Postimehe intrvjuu https://arvamus.postimees.ee/8371514/fookus-martin-herem-riigikaitseraporti-koostajad-pole-minuga-kordagi-uhendust-votnud
Ja mis veelgi arusaamatum: kui nad nii õhinal räägivad õhukaitsest ja sõja võitmise võimekusest, miks kaitsekomisjon siis eelmisel aastal laskemoonaalast ettepanekut ei toetanud. See sisaldas vähemalt veerandi ulatuses õhutõrje laskemoona. Just seda, mis võtab arvesse Ukraina kogemusi.
Komisjoni juht Kalev Stoicescu ütles, et see on nii suur summa, et las liitlased teevad meie eest. Kiili lausus: kõik on ebaselge, tuleb analüüsida. Aga meie ettepanek oli konkreetne – kui läheb sõjaks, tuleb meie vastu nii palju vaenlasi nii paljude tankide, lennukite jms-ga. Meie osa on ära hävitada see osa, liitlaste osa on ülejäänu, need asjad tahame hävitada kaugelt, teisi lähedalt, kolmandaid õhus.
Panin laskemoona vajaduse slaidid Reformierakonna fraktsiooniga kohtumise ajal lauale. Küsiti, et kas võime need kaasa võtta. Ütlesin, et muidugi võite. Nädala aja pärast oli üks ajakirjanik ühega neist minu juures. See polnud sihilik. Tahtsin, et see poliitikute hulgas levib. Ei osanud arvata, et viiakse ajakirjandusse. Kõigil läks jalge all kuumaks.
Ja siis oli kohtumine rahandusminister Mart Võrklaevaga. Juunis enne NATO tippkohtumist. Ta ütles, et see 1,6 miljardit eurot võib olla leitav, et võtame laenu, teeme ära. Et sellest teatud mahus tuleb osta Eesti tootjatelt.
2 Likes
Läti-Vene piiri kogupikkus on 283,6 kilomeetrit
VNI juhtimisel valminud Läti-Valgevene piiritara ehitustööd lõppesid 2024. aasta juulis, selle kogupikkuse oli veidi alla 145 kilomeetri. Praegu jätkuvad viimased tööd vajaliku taristu ehitamisel Läti-Valgevene piiril Daugava lõigul, kuhu piiritara rajamist ei ole planeeritud. Need lõigud on plaanis valmis saada 2026. aasta kevadeks.
Huvitav, et kaitsetööstusparki tulla lubanud suuremahuline moonatootmine ei ole kuhugi jõudnud. Lubati juba ammu ju avalikkust teavitada, kui hea diili võrreldes Läti ja Leeduga Eesti suutis endale kaubelda. Pevkuri juhtimisel ikka asjad üldse ei liigu.
2 Likes
Selliste mängude mängimine tänases julgeoleku olukorras ei ole aktsepteeritav. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120422139/miljardeid-kasutava-ameti-juhi-konkurss-venib-kummalistel-asjaoludel-elmar-vaherile-see-sobib
4 Likes
See peaks olema küll vastavate õigusasutuste asi kontrollida, aga arvestades ka kuidas meil seda seltskonda ülistatakse ja arvamusliidritena esitatakse, kes jätab oma jutuga endast suure Putini vastaste mulje.
1 Like
10.12.2025 Annely Akkermann-i vastus Riina Sikkut-ile:
“15:55 Annely Akkermann
Uus olukord tekib tõepoolest alates 2029. aastast. Ma tõepoolest ka ütlesin, et kui Venemaa sõjamasin saab peatatud ja me saame kaitsekuludega liikuda tagasi selle NATO-s kokku lepitud 2% juurde, siis hakkabki positsioon paranema. Isegi kui muud tulud ja kulud kasvavad samamoodi, et tulude kasvuga käib kulude kasv kaasas, siis nad antakse edasi, nagu ma ka ennist täiesti spetsiaalselt selgitasin. See alati vaatab eelarvest vastu ja tekitab eelarve lugejates küsimusi, et lubati kärpida, kuidas need kulud siiski kasvavad. Aga kui sõda lõpeb ja me saame kaitsekulusid vähendada, siis see pöördub puhtalt selliseks, et kaitsekulud on ikkagi 3,5% SKP-st suuremad kui tavaolukorras ja see defitsiit on 4,5%. See 1% seal vahel on tehtav.”
Reaalsusest irdunud arusaam, et saame juba 2029. aastal vähendada kaitsekulusid 2%-le. Isegi kui sõda lõppeks 2029-ndaks aastaks, peame Eestis aru saama, et tänases maailmas peame lähtuma enda kaitsevõime ehitamisel vajadustest, mitte mingist kunagi levinud arusaamast, et kui paneme 2% SKP-st, siis on liitlased kohustatud ülejäänud võimetega aitama.
Seda 5 % tuleb kaitsevõimesse sisse taguda vähemalt järgmised 20-30 aastat , et teha tasa neid aegu, kui sinna väga vähe suunati. Ukraina sõda ja selle lõpptulemus ei puutu üldse asjasse.
See ei paranda küll Eesti kaitsevõimet sinnani, et me ise Venemaa rünnaku korral hakkama saaksime vaid tõestab liitlastele, eelkõige USA-le seda, et Eesti on valmis kaitse nimel ise pingutama ja suuri kulutusi tegema. Ja see on juba väga suur asi.
Ja muide, isegi praeguste kaitsekulude realiseerimisega relvastuseks ja selle kasutamise väljaõppeks on suured probleemid, mida rohkem raha eelarves selleks on, seda suuremaks need probleemid lähevad.
Nagu laps mänguasjapoes : tahaks seda ja teist ja kolmandat ja kõik on nii meeletult kallis, kui võtad ühed mänguasjad, jäävad teised saamata jne
2 Likes
Reformierakondlase kohta üllatavalt põhjalik jutt. Euroopa tänane julgeoleku ja USAga suhete olukord küllaltki hästi ühte artiklisse kokku võetud:
Igasugused föderalistide unistused Euroopa Armeest ajavad mulle judinad peale. Kujutage nüüd ette, et Eesti Presidendi asemel oleks Eesti riigikaitse kõrgeim juht Ursula von der Leyen ning kaitseväe arendamise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra välja kuulutamise üle oleks otsustusõigus delegeeritud meie Riigikogult Euroopa Parlamendile. Brrr. Kindel saaks olla vaid selles, et meie kaitsevägi oleks null-CO2 heitmega, soolises tasakaalus ning iga mürsu- ja padrunikesta jaoks oleks eraldi kogumiskonteiner.
2 Likes