Oot et ühesõnaga siis raporti koostajad hindasid kaitseväe otsust läbi selle kas tegu on jumalale meelepärase teoga?
5 Likes
Delfi algses artiklis ei ole seda lauset üldse mainitud. Heremi kommentaaris on: Herem on juba raportit täismahus lugenud. Talle jäi silma lõik, kus kirjutati, et kaitseväe rahuaja kaplaniteenistuse kaotamine oli viga ega „ole jumalale meelepärane tegu“.
Kõik täiesti õiges kontekstis.
1 Like
Lugesin ka selle mustandi läbi. Taolise raporti ainuvõimalik järeldus saab olla vaid see, et kuivõrd Herem võtab ainuisikuliselt vastu ja viib täide kõik Eesti riigikaitset puudutavad otsused, tuleb Riigikogu Riigikaitsekomisjon ja kogu Kaitseministeerium, kui üleliigsed, muidusööjatest koosnevad vastutuse ja otsustusõiguse jututoad koheselt laiali saata.
3 Likes
Kirsiks tordil on selle raporti 5 peatükk “Energiajulgeolek Eestis: strateegilised valikud ja piirangud”, mis sobib sinna raportisse täpselt nagu seale sadul ja mille lühikokkuvõte oleks:
a) Energia hajustootmine ja taastuvenergia on saatanast!
b) Ainsa tõelise energiajulgeoleku annaksid sõjaolukorras suured, Venemaa piirist 5 km kaugusel asuvad Auvere, Balti ja Eesti soojuselektrijaamad.
Tundub, et Poolamets on ka eetriaega tahtnud, kopeerinud Uutesse Uudistesse ajapikku kokku kogunenud taastuvenergia ja Nord Pooli -ranti ühte kohta kokku ja siis tõmmanud paar obskuurset seost riigikaitsega (enamjaolt pole sedagi viitsitud teha, vaid käib lihtsalt teemaga absoluutselt haakumatu virisemine elektrihinna ja selle kõikumise, elukvaliteedi languse ja “sotsiaalmajandusliku mõju üle kogukondadele”).
3 Likes
Olen nõus - selle ühe repliigi välja toomine on täiesti ülearune, et jätta koostajatest lollakas mulje. Kogu see raport ise suudab seda palju paremini.
3 Likes
Kas siis võimulolev valitsus polegi absoluutselt kõike sidunud kaitsega?
Energeetika on igatahes rohkem kaitsega seotud kui Tartu uus parkimismaja.
3 Likes
Ma kuulasin TV uudiseid kõigist 3 kanalist ja igalpool mainiti seda lauset ilma täpsustuseta mille kohta see käis ja igatahes mulle jäi esialgu mulje, et mingid kaitsega seotud muudatused ei ole jumalale meelepärane. Pärast FB lugesin kommentaare, et olevat konkreetses peatükis ainult mainitud. Nüüd saab igaüks ise lugeda. Ma ei arva, et ainult Terras ja Herem on targad, teised kindralid on lihtsalt teisel arvamusel.
1 Like
jajah@teisel arvamusel. Kunnas siiani ajab kuidas meil oleks ammu olnud vaja tanke hulgi.Ukraina sõda näitab hästi, milleks seda vanarauda vaja ei ole… Inimesed on oma nõuka aegses väljaõppes siiani kinni kahjuks.
2 Likes
Miks siis kuuluvad meie brigaadi kosseisu tankid?
sest need on liitlastel olemas, jutt oli nende soetamisest Eestile.
1 Like
Kunnas pakkus Heremile ka keskmaa õhutõrjet kui ekreikel selle jaoks raha oli olemas aga Herem lendas jälle telekasse Kunnast lolliks tegema. Vot siin mulle tundub küll, et Kunnasel oli õigus tookord.
8 Likes
Miks siis liitlastele sedaa “vanarauda” vaja on?
3 Likes
Tankide soetamise plaaniga tuli peale Gruusia Vene sõda välja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Ma ei tea kus ametis Kunnas siis oli või kes Aaviksoole selle mõtte andis. Kirjutasin juba siis igale poole kommentaare, et vaadake ometi mis Gruusia tugevdatud soomisega tankidest järgi jäi kui vene helikopterid neid rakettidega ründasid - ainult rauakänkrad.
«Selleks, et seista vastu pealetungivale vastasele ka avatud maastikul, vajame paksu soomust, mille taha varjuda, toetada jalad maha ning hoida kaitseliini seal, kus selleks on sõjaline vajadus ja võimalus,» selgitas minister.
Aaviksoo hinnangul on meil vaja umbes 30-40 soomukit või tanki. Kaitseministeerium hindab nende maksumuseks paar miljardit krooni.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Kadri Simsoni arvates on kümne aasta perspektiivis tankide ostmine Eestile jõukohane, nagu ka tõhusa õhukaitse loomine.
https://www.postimees.ee/41145/err-ee-aaviksoo-sonul-tuleb-luua-oma-tankivaed
- aasta Gruusia sõja järel käis Aaviksoo välja, et vajadus on 40 tanki järele, kuid hetkeseisuga kindlalt vajaolevat tankiüksuse suurust otsustatud pole. 50 tanki suurune üksus koos sellele lisanduvate jalaväe lahingumasinatega võiks aga ministri hinnangul moodustada Eesti kaitseväe 1. brigaadi selgroo. Kaitseminister Jaak Aaviksoo on öelnud ka seda, et tema haldusalas planeeritava projekti kogumaksumus ulatuks nelja miljardi kroonini. Vähemalt käis ta sellise summa välja 22. märtsil toimunud riigikogu riigieelarve kontrollikomisjoni istungil, kui jutt läks peateemaks olnud Vabadussõja võidusamba ehitamiselt korraks muudele radadele. Suurem osa planeeritavast kulutusest ei läheks aga tankide endi, vaid infrastruktuuri, väljaõppealade ja lisatehnika hankimisele. „Elutsüklihooldus, meeskondade väljaõpe, tankipolügoonide arendus ning muu säärane on tegelikkuses vähemasti sama olulised kui, piltlikult öeldes, sõbrahinnaga tankide mahalaadimine Paldiski sadamas,” ütles Aaviksoo eile.
Üksus sünnib viie aastaga
Aaviksoo on varem maininud väga optimistlikku võimalust, et Laaneotsa ametivolituste lõp-pedes võiks juba esimene masin soetatud olla. Nõukogude sõjaväes tankidiviisis teeninud Laaneotsa volitused aga lõpevad juba 2011. aasta lõpus. Aaviksoo pidas eile kõige reaalsemaks variandiks, et planeerimistsükliks kujuneb üks aasta ja tervikliku üksuse väljaarendamiseks neli kuni viis aastat. Kuidas infrastruktuuri rajamist ja tankistide koolitamist korraldada, pole samuti veel lõplikult otsustatud, kuid ministeerium ja kaitsevägi on loonud töögrupi, kes tegeleb soomusmanöövervõime väljaehitamiseks täpsema kava koostamisega. „Parasjagu pruugitud, ent mõneti elujõulise tanki võib kohati saada ilma rahata, ent me ei vaja rauahunnikuid, vaid tegelikku võitlusvõimet ja see vajab palju muudkui kui tankid ise,” sõnas minister. „Selleks peab töögrupp välja selgitama kõik vajalikud vastused kõigile küsimustele ning esimesed vastused peaks valmis olema juba enne suurt suve.” Ministri sõnul on temal tänu „Erisaatele” üks tank kabinetis juba olemas. Tõsi, tegemist paaridollarilise plastmudeliga. „Kas see, et tegemist on Leopard II A6 mudeliga, omab mingit tähtsust, ei julge hetkel küll öelda,” lisas minister.
https://epl.delfi.ee/artikkel/51275649/eesti-ostab-mone-aasta-jooksul-50-tanki
Väga hea, et ukrainat aidatakse aga kas eesti enda reservside peale on mõeldud kui seda peaks järsku vaja minema.
1 Like
Sinna juurde peaks käima ka see, et Balti riikide, Soome, Poola välisministrid, presidendid, peaministrid käiksid mööda maailma ringi ning igal hetkel rõhutaksid, et: “Näete, meie aitame, meie rahastame, kus aga teie rahad on?”
3 Likes
Varasti ei peagi eesti kaitseks enam miljardeid kulutama, eestlased leiavad omale uue ohutuma kodu. Kinnisvaraarendajad on juba ammu kohal ja nüüd ka meelelahutajad.
JSON API error “403 acces denied”.
“Error. X.509 error”
Connection error: server certificate signed by unknown ca.
2 Likes
Päris murelik konverents oli Leedus?
“You might not choose to have a war with the Russians, but the Russians are certainly choosing to prepare to conduct a war against you,” George Barros, lead analyst on Russia and geospatial intelligence at the Institute for the Study of War, said. “We’re watching every day how they’re preparing their economy, operational concepts and their military thinking about the next war.”
Barros estimated NATO would have 12 months to prepare for fresh provocations after the end of fighting in Ukraine. “We have a lot less time than some would argue.”
Russian aggression would unlikely resemble the 2022 assault on Ukraine. Rather, it is expected to be non-traditional or hybrid, with tactics including cyber-attacks, sabotage, disinformation campaigns and destabilizing campaigns in NATO countries.
PS. Eurooplaste süsteem Patriotist tunduvalt parem?
2 Likes