Mis see Ukraina siia puutub? Ukraina on vaene, sõjas ja õhukaitse pideva ning kordades suurema rünnaku all. Poolal on seevastu olnud aega ja raha ning võimalik Ukraina kogemusest õppida, aga ikka lasti droonid Varssavini välja lennata ja lõpuks pidid NATO lennukid sekkuma.
1 Like
Poola õhuväe lennukid on ka NATO lennukid. Kahtlustan, et Poolas ei ole ühtegi sõjalennukit, mis ei oleks NATO lennuk.
See on selline iba ju?! Droonid lendavad ligi tuhat km ka maailma teise armee territooriumil. Ukrainas, kus väidetakse juba üsnagi head/soodsad jne. meetmed ja süsteemid kasutusel, liiguvad nad samuti sadu ja sadu kilomeetreid enne, kui maha võetakse, see ongi ju nende eelis, et nad lendavad madalalt, on raskelt tuvastatavad ja need tulevad massina, mis sunnib ka valikuid tegema. Isegi väga rahakate riikide vingetest süsteemidest tulevad asjad läbi, Riikide, kelle puhul kohati tundub, et täiesti piiramatu eelarve kasutusel ja maailma esimese sõjaväe toetus.
Kaitsta tulebki strateegilist objekti kui, et riigi piiril on iga kilomeetri-kahe peale tehnoloogia ja vbl. meeskond panna asju maha võtma et võibolla täna või homme tuleb mõni kaugemale kui tuli eile.
2 Likes
Ma siis täpsustan, pidid sekkuma ka teiste NATO riikide lennukid.
Allika sõnul osalesid öises operatsioonis Poola hävitajad F-16, Hollandi õhujõudude hävitajad F-35, Itaaliale kuuluvad seirelennukid AWACS ja NATO ühiselt opereeritud õhus tankimise lennukid.
Kui Sina eeldad ja vajad kuhugi piirkonda paremat droonikaitset, siis kõige mõistlikum on seda piirkonda võrrelda mõne teisega piirkonnaga, kes droonikaitsega pidevalt tegeleb. Et hinnata, kas droonikaitse on küsitavas piirkonnas olemas või mitte, kas on piisav või mitte.
Võrdlusmomendiks sobib kõige paremini Ukraina, või vaidled vastu?
Teisest küljest - NATO lennukid ongi droonikaitse üks osa, võib-olla. Või tead kusagil olevat spetsiaalseid droonikaitsepatareisid, mis juba olemas on? Või tead nimetada riiki, kus on nii hea droonikaitse, et mitte ükski droon üle piiri ei lipsa?
Ideekohaselt peaks droonikaitse töötama ja toimetama hoopis teistmoodi, kui traditsiooniline õhutõrje, mis tõrjub kõrgelt lendavaid lennukeid ja rakette.
Lisaks, et hästi sobib ka Venemaa, kel on phm. piiramatud rahalised ressursid ja aegagi olnud juba mitmed aastad ja kuhjaga igapäevast praktikat.
Kui Rute ütles, et see oli venemaa poolt vastutustundetu ja ukrainlased ütlevad, et nato pole nende droonikaitsest mitte midagi õppinud siis mina teen järelduse, et see oli hädavajalik rünnak, et nato lõpuks hakkaks järeldusi tegema. Tänud venelastele, et saatsid droone ja veelkord tänu, et lõhkeainega droone ei saatnud!
Ka meil Eestis on minister Pevkur mõned nädalad tagasi “üles äraganud” ja avastanud, et ilma meie teadmata hiilivad salaja madalalt lendavad droonid üle piiri meie territooriumile sisse. Võimekus neid Peipsi kohal leida ja jälgida on meil olemas, mujal vasti mitte. Kas kunagi sellise võimekuse saame, et tuvastame 100% kõigist droonidest, kes seda teab?
Eks poolakatel ole nüüd sarnane ärkamise-moment.
Te kipute üldise suurepildi ära unustama. Kuhu jäi meid kõiki kaitsev artikkel 5 ? Kui need nii kindlalt vene droonid oli, peaks ju järgnema NATO vastus? Ja mitte 2 päeva hiljem vaid pea samaaegselt
Et tänutäheks Kroonlinna mereväebaas lapikuks koos teatega “kui teil ka edaspidi peaks kogemata midagi sellist juhtuma, jääte veel millestki ilma”?
Unistamisest kahju ei sünni, öeldakse idanaabri pool selliste mõtete kohta.
Tead seda ma kardangi , et ainuke reaktsioon ka järgmise inimohvritega lõppeva “kogemata juhtumiga” on : we are deeply concerned…
Huvitav muidugi, kui poolakad selle pisikese drooniintsidendi tõttu ja ametlikult zapad 2025 õppuste tõttu tänasest valgevenega piiri sulgesid, jäi seepeale hoopis venkudel miskipärast saba ukse vahele ja nüüd kisa taevani
Veidi lihtsustades jääb asjast mulje, et nad plaanitsesid siis tõsimeeli oma järjekordse 60km killavooriga Varssavi peale tulema hakata?
Kõlab nagu selge plaan ebaõnnestumiseks : )
Mingisuguse kõrgtehnoloogilise “droonimüüri” loomine on utoopiline nii tehniliselt (madalal kõrgusel keeruline tuvastamine) kui majanduslikult (F-35ga mudellennukite jahtimine ei tasu kuidagi ära). Seega tuleb naasta ajaloolise kogemuse juurde: luua õhuvaatlusteenistus. Igal ööl kuulipildujatega meeste salgad kuulatavad, ega taevas midagi ei põrise. Mõnikümmend kilomeetrit sisemaa pool ootavad teise liini salgad võimalikke esimesest liinist läbi lipsajaid. Kuulipildujad ei maksa suurt midagi ja vabatahtlike öötöö aeg samuti,
1 Like
Alternatiivmeedia väidab venkude kiunu üheks põhjuseks…hiinakate sissesöödetud kaubatee katkemise seoses valgevene piiri sulgemisega. Rongid muudkui kuhjuvad. Hiinast oli delegatsioon juba välja lennanud, Varssavisse asju klaarima. Eks näis, mis saab.
Hiinakate krokodillipisaraid seal vaevalt et väga südamesse võetakse. Ilmselt on poolakatel veel meeles omaaegne Varssavi-Bialystoki kiirtee ehitamine hiina konsortsiumi poolt, millele järgnes pankrott koos kaadri laialijooksmisega ja suurem segadus, mis selle kõigega kaasnes.
Polonsky news
alt saab tõlget valida, kes keelt ei mõika
p.s viimased kommid pole päris teemasse, proovin järgmine kord täpsem olla.
1 Like
Selleks on Ukrainlastel kasutatud mobiile (esimeses versioonis, nüüdseks ka lihtsustatud mobiilisarnaseid seadmeid päikesepatareiga) kasutanud pirinakuulamise automaatne võrgustik. Äpp mobiilis analüüsib esmaselt ja siis saadab kahtlased põrinad keskusesse, kus AI-sarnane programm võrdleb erinevate mobiilide poolt saadetut reaalajas ning hoiatab inimesi. NATO ühilduv.
Hinnaks, millega ka Eestile pakuti, oli vist 6 miljonit, aga see oli kuuldavasti liiga odav.
1 Like
Esimesed salgad loksuvad paatidega kuskil Soome lahe keskel, Vaindloo kandis ja teised umbes Naissaare-Prangli-Mohni liinil?
3 Likes
Ei suuda ka venelased kuigi edukalt ukr droone alla võtta mis peaaegu igapäev mõne naftatehase purustavad. Ainuke arvestatav droonitõrje võimeksu on ukrainal. Jääb arusaamatuks miks me ei tahtnud nende süsteemi kasutusele võtta kui pakuti.
1 Like
Mul pole taustateadmist ei ukrainlaste süsteemi võimalustest ega selle pakkumise asjaoludest ja võin seega ainult oletada: Üks võimalik põhjus võib seisneda selle süsteemi ühildumises (õigemini selle puudumises) NATO standardsete seire ja tulejuhtimissüsteemidega nagu NAEW, AGS jt. Pole isegi teada, kas see on suuteline saama sisendit NATO IFF (Friend/Foe) süsteemist, et selle abil juhitav ÕT sõbralikke aparaate alla ei hakka tooma, tekitades kasu asemel hoopis kahju.
Nii nagu relvade osas, on ka tarkvaralistele lahendustele NATO-s kindlad standardid ja nõuded, mis peavad tagama erinevate väeliikide koostöösuutlikkuse ja ohutuse. Liitlased ei saa siia õhuruumi ju AWACS-igi appi tuua, kui mingid kohalikud rogue tulejuhtimissüsteemidega “pardijahimehed” seda kohe heli järgi alla prõmmima kukuvad. Droonitõrje võimekuse juures on esmatähtis droonide stardi tuvastamine, eelhoiatussüsteem ja võimalike sihtmärkide prognoosimine, et ÕT meeskonnad õigeaegselt tõrjepositsioonidele koordineerida. (Eesti kui mereriigi puhul võivad need positsioonid paikneda ka merel.) Ilma selleta kaotab ka tulejuhtimine mõtte, olgu see nii hea kui tahes, sest Arno jõuab koolimajja alles siis, kui tunnid juba läbi on saanud.
3 Likes
Olen aru saanud, et Ukraina üheks süsteemi osaks on Ukarina suurus, ehk sisuliselt tuvastavad nad droonid kuskil Jõhvis, Jõgeval või Tartus ja maha võtavad nad need Keilas, Haapsalus või Pärnus. Poolas ehk toimiks isegi, aga siin …?
Sellest kõva häälega ei räägita, aga on alust arvata, et Ukraina saab vägagi kvaliteetset kosmoseluurel põhinevat eelhoiatust mõnelt NATO riigilt. Ukrainal endal on vist ainult üks optiliste kaameratega varustatud vaatlussatelliit (Sich-2-30) ja seegi tsiviilotstarbeline. Kindlasti ei suuda see korraga seirata kõigil tiplade lennuväljadel ja raketibaasides toimuvat, rääkimata drooni stardi kohtadest, mis on pidevas muutumises.
1 Like