Kuulamissoovitus. Veremaa propagandasõda ja mõjutustegevus Euroopas, s.h. Eestis. Juttu tuleb ka sellest, et kahjuks Euroopa suunal kattuvad mitmed Veremaa ja MAGA huvid.
Väärt lugemine:
2 Likes
Kui Eesti surutaks sarnasesse mees-mehe, droon-drooni vastu vinduvasse rindelisse kurnamissõtta nagu see toimub hetkel Ukrainas ja see leiaks aset Eesti territooriumil, on lood juba väga halvasti ning võidul ja kaotusel ei pruugi lõppkokkuvõttes väga suurt erinevust ollagi. Üritus teha sama, mis Venemaa (Hiina ja P-Koera abiga), aga rohkem ja kiiremini ei kõla just nagu edu retsept. Ka pole Eesti Ukraina, kus ühes servas saab rahulikult tootmisega tegeleda, samal ajal kui teises käib sõjategevus. Eesti operatiivsügavus on lihtsalt selline, et kui sõda siia territooriumile jõuab ongi kogu riik pmst rindetsoon.
Järeldus saab olla ainult üks - Eesti vajab asümmeetrilist ülekaalu vaenlase kaugelt mõjutamiseks, et vaenlane ja tema tehnika leiaks otsa juba enne, kui ta jõuab sinna, kus ta midagi ründama ulatub. Olgu droonide või muuga.
8 Likes
See oleks võimalik ainult ennetava löögiga, mis jällegi pole võimalik. Ainuke lahendus on heidutus - ja mitte meie, vaid NATO oma. Teadmine, et kui midagi üritavad, siis läheb VÄGA halvasti.
Seda viimast aga on USA seisukohti arvestades väga raske uskuda. Nii et ei saa välistada, et ikkagi midagi üritavad - lihtsalt seetõttu, et usk “VÄGA halbadesse tagajärgedesse” on sealpool silmanähtavalt väiksem kui mõned aastad tagasi.
1 Like
Kommentaariga 110% nõus.
Kunagi umbes 100 aastat tagasi ütles Ameerika ekspeditsioonivägede juht Euroopas, kindral John Pershing - “jalaväega võidetakse lahinguid, logistikaga võidetakse sõda”.
Võttes sellesama Ukraina drooniedu, osutub minu arvates see ütelus järjekordselt tõeks. Ukraina on üles ehitanud terve toimiva tarneahela droonisõjaks.
Alates komponentide hankimisest, partneritest Euroopas, kes midagi teevad, oma kohapealsetest taibudest kes arendavad, võib-olla isegi sõbralik tarneahel kuskil Hiina tehases. Mitte ainult seda, vaid ka süstemaatiliselt kogutakse tagasisidet, videoid, söödetakse kohalikele või India AI arendajatele - “palun klõpsige lennukil”, “klõpsige kõigil pildil olevatel kanavõrguga tankidel”.
Jah, alguses oli karm hädavajadus. Traditsioonilist kallist relvastust lihtsalt polnud, raha polnud. JA tuli leiutada. Hästi leiutasid, suht odavalt leiutasid. Tänaseks on minu arusaamise järgi Ukrainas juba täismahus logistikaahel. Suht traditsiooniline isegi.
Osana sellest droonisõja edukaks tegemiseks on vaja just sedasama strateegilist sügavust, milles @PeaLiK rääkis. Et oleks tagalas mingi seltskond kes varustamisega majandaks.
Midagi saab ka vähemaga - mingi koguse varu saab lattu panna ja eelhoiatuse korral välja võtta. Aga kahjuks või õnneks ei õnnestu droone samamoodi 10-25 (ja kohati kuni 50) aastaks lattu koguda nagu traditsioonilisemaid mürske või rakette või HIMARSi laskemoona. Droonidel peab olema kogu aeg arendus ja tarnekett taga. Ei ole lihtsalt sama hea “kauasäiliv kaup” nagu vanad pika sõjalise ajalooga vidinad on. Ei säili ei aku, ei säili tarkvara, ei säili side.
Üsna kiiresti tekib moment, kus on vaja uut droonikama peale tarnimise logistikat.
Ehk - droonidel on tänapäeval kindlasti oma koht - aga nad pole hõbekuul.
4 Likes
Loodame. Aga musta stsenaariumina vaataks sellist varianti. Aeg töötab Putini kahjuks. NATO ärkab, sõjalised kulutused tõusevad, USA võib saada teistsuguse presidendi jne.
Järelikult tuleb tegutseda kiiresti - kui Ukrainas tekib kestvam rahu (ma nüüd lahmin veidi) - 100 000 lahingukogemusega meest (koos muu tehnika ja droonidega) rongi peale, Pihkva oblastisse ja milline jõud nad Eesti piiril kinni võtab?
Vastuargument: kui Ukrainas mingi lepinguga kaasneb sanktsioonide leevendamine (mida Venemaa väga tahab), kas ta astuks sammu mis viiks (loodetavasti) sanktsioonid kõrgemale tasemele kui enne?
Üks arvamus siit: https://arvamus.postimees.ee/8261624/nadala-persoon-simon-sebag-montefiore-putin-teab-et-lasi-2014-aastal-oma-suure-voimaluse-kaest
“Ma olen samuti veendunud, et kui Venemaa oleks 2014. aastal Ukrainasse tunginud, siis nad oleks kogu riigi kätte saanud ja peale mõne sanktsiooni poleks neile midagi tehtud. Poleks olnud Ukraina armeed ega piisaval määral Ukraina rahvustunnet, et tõsiselt vastu hakata. See on ainult oletus, aga ma arvan, et koroonapandeemia ajal, kui Putin oma häärberis istus, sai ta sellest väga hästi aru ja taipas, et seal oli olnud tema suur võimalus.”
Mitte, et ma sellega 100% nõustun.
2 Likes
Tegelikult see loogika ei päde ja eksivad kõik, kes arvavad, et nii pea, kui Ukraina ja Venemaa vahel mingi enam-vähem püsivam rahuleping sõlimitakse, siis saab Venemaa kogu oma olemasoleva armee kuhugi mujale (näiteks Baltikumi piiri äärde) ümber pigutada.
Õigemini, see loogika kehtiks siis ja ainult siis, kui taoline vaherahu taastaks Ukraina territooriumi selle 1991. (äärmisel juhul 2014. aasta) piirides. Kui vaherahu kehtestataks näiteks praegusel rindejoonel, siis ei saa ka Venemaa enamust oma praegustest vägedest sealt ära tuua, vaid peab suurema osa neist ikkagi sinna joonele jätma. Sest mis juhtuks, kui Venemaa jätaks sellisele vaherahujoonele ainult käputäie piirivalvureid ja ülejäänud sõjaväe sealt miname viiks? Teades, et samal ajal on teisel pool taolist vaherahujoont Ukrainal nii 200-300 tuhat kaasaegset relvastust omavat reaalse sõjakogemusega võitlejat. Kas keegi tõesti arvab, et kui Venemaa enamuse oma vägedest praegu nende poolt okupeeritud territooriumidelt välja viib, siis ei prooviks Ukraina kohe seda territooriumi endale tagasi vallutada? Olen absoluutselt kindel, et Ukraine teeks seda koheselt.
Seetõttu ei saa Venemaa ka kohe peale vaherahu sõlmimist oma 150-200 tuhandet meest Balti riikide piirile tuua. (Meie õnneks). See muidugi ei tähenda, et Venemaa ei võiks paigutada meie piiridele väiksemat grupeeringut ja proovida nende abil mingeid jamasid tekitada.
6 Likes
Küsimus pole selles, kas Venemaa ründab. Küsimus on millal," ütles Eesti terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets.
Eestis varustatakse kiirabimeeskonnad killuvestidega ning soetatakse satelliittelefone, et tagada side ka siis, kui tavasidevõrgud ei tööta. Plaanis on vajadusel luua isegi sõltumatu internetivõrk.
Ma ei kujuta ette töötamist haigla kõige kõrgematel korrustel, et ainult oodata, millal see tabamuse saab," rääkis Vaiknemets. Seepärast valmistavadki haiglad ette keldrikorruseid võimalikeks operatsioonisaalidena toimimiseks…
1 Like
Vanasti lasti paniköörid koha peal maha.
4 Likes
Koolides võiks taastada tsiviilkaitse tunnid, kus õpetatakse droonide kasutamist, kaevikute kaevamist, varjumist ja esmaabi andmist. Veremaal juba tehakse, mis meil viga on, et valmistuda ei võiks?
Reformierakonna juhtimisel aga suur panus riigikaitsesse https://www.delfi.ee/artikkel/120385628/riigikaitsekomisjoni-raport-hakkab-valmima-kiili-eesti-peab-oma-ressurssidega-vaga-efektiivne-olema
Päris huvitav postitus, kuidas Venemaa drooniparvesid arendab. Sh siis ka see, et droonid suhtlevad omavahel - millist tüüpi sidet on tunduvalt raskem segada.
1 Like
FT kirjutab täna NATO idatiivast ja ka t!bla toimetamistest (petrozavodskis ja severomorskis on ehitatud ja laiendatud rajatisi). Rohelised mehikesed Teravmägedel? Huvitav teooria.
Military experts say Moscow’s interest in border states in the Nato’s east is different to how it views Ukraine. Rather than a full-scale invasion, Putin will likely test whether Nato would or could respond.
“For Russia, the strategic goal would be to break Nato; it’s not about acquiring a bit of land in the Baltics or elsewhere,” says Kristi Raik, director of the International Centre for Defence and Security (ICDS) in Estonia.
At the northernmost point of the eastern flank sits Norway. Sharing a 200km border with Russia, it is bulking up its military. The government plans to expand from 1 army brigade to 3 by 2032, with 2 stationed in the north. Its land forces in the border region of Finnmark will be supplemented by air defence weapons, an artillery and light infantry battalion, an intelligence, and a rapid reaction force. A new heavy infantry brigade will be also set up.
Few think a Russian attack on Nato would begin with the frigid north of mainland Norway. But there are concerns about a small test on the demilitarised Arctic archipelago of Svalbard, which is Norwegian territory but also home to a Russian settlement. “Svalbard has to be near the top of a list on where Russia might try something,” says one European intelligence official.
Led by Sweden, Nato land forces are to be based in the sparsely populated Lapland and will include troops from Denmark, France, Iceland, Norway and the UK.
Finland’s border with Russia may be long, at 1,340km, but it is also sparsely populated and often difficult terrain. Border guards in Finland are a military org. and can engage the enemy immediately with rifles and anti-tank weapons. Finland has also kept conscription in place, and less than 10% of its wartime strength of 280,000 troops would be professional. It has almost 900,000 reservists it could call on and surveys show more than 80% of Finns are ready to fight, one of the highest levels in the world. Ukraine has shown that the sheer number of troops is still highly important to have in the first world war-style trench warfare that has characterised the conflict, alongside the widespread use of drones.
Nato’s new motto is to defend its territory from the first centimetre, but it’s clear that in Finland temporarily ceding ground would be part of defence plan. “You entice the enemy to move into territory you have prepared. Let nature do some of the work. There is lots of forest; in the north, there are bogs and marshland and in the far north it is very cold. We will rely on nature more.” Finland would evacuate civilians away from the border to avoid them being targeted and destroy roads and bridges close to its border. Finland has reserves of all types of fuel and lubrication to last 6 months, enough grain for almost 9 months, and contracts with a range of local companies to convert their production lines to wartime provision if required. All operational centres have 30 metres of granite on top of them. Russia can drop a nuclear bomb, and you would notice it but survive. There’s bomb shelters for 4.4mn people. Fighter jets are under 30m of granite too.
The mood in the Baltics is palpably tenser, less due to Russia’s behaviour and more to Trump’s, in particular his humiliation of Zelenskyy at the White House in February. This confrontation “really shook people”, says ICDS’s Raik. “We can’t necessarily rely on the US any more. The anxiety is high.”
Lithuania’s president Nausėda says that the Baltics need to have a plan a, b, and c as questions swirl about the US commitment to Europe. A senior Baltic official is blunter: “The Americans are leaving. We all have to wake up to that and deal with it.” Another difference to Finland is that the Baltics have big cities close to Russia, e.g. Vilnius is just 30km from the border of Belarus, a Russia’s vassal state.
Multinational battalions have been placed in each of the Baltic states and Poland, with Germany upgrading its presence in Lithuania in the coming years to a full brigade of about 5,000 soldiers, ca 7x its current number in the country. The idea is that foreign troops from the likes of the US, UK, France and Canada would also be involved from the start of any conflict. Lithuania wants to have a national division of 17,500 troops by 2030; Estonia has a wartime strength of about 43,000 troops; Latvia has reintroduced conscription. There’s mass evacuation plans. Terrain will also play an important part, Estonia’s border with Russia includes a river, Europe’s fourth-largest lake, and swamps in its south-east. There are swamps in Latvia and Lithuania too.
Poland’s proximity to the war in Ukraine and its long border with Belarus make it a key bulwark against any future Russian aggression. PM Tusk has proposed more than doubling the country’s army to 500,000 troops and establishing a system of military training for all adult men by the end of the year. Then there’s Belarusian Luninets air base, about 200km from both Poland and Lithuania. Satellite imagery shows new structures, protective bays for aircraft and additional military equipment appearing within the last few years.
Poland’s most ambitious border protection project is the €2,3bn ‘East Shield’, which involves a mix of air defence systems and ground infrastructure, ranging from anti-tank ditches to hedgehog obstacles and mined soil.
Kusti Salm, a former Estonian high-ranking defence official says research suggests that it takes 10 artillery shells to kill one soldier in the open, but 300 in a bunker.
While the Suwalki Gap may be a vulnerability, Baltic officials believe Nato could put pressure on Kaliningrad in case of any attack, such as a potential blockade of the Baltic Sea. But any failure to respond robustly to future aggression from Moscow would signal the end of the alliance, says the ICDS’s Raik. Much may therefore depend on whether Putin feels emboldened by the outcome of his war in Ukraine.
Mitte ainult teooria. Teravmäed on Svalbardi leppe tõttu üsna unikaalne piirkond maailmas, mis ei kuulu eksklusiivselt Norrale, vaid kõigil lepinguriikidel on õigus seal majandustegevusega tegeleda. NLiit seda ka tegi, kaevandades sütt. Kui süsi otsa sai tõmmati nahui, aga nüüd on tiblad taas aktiviseerunud, lüües asulatesse, kus kunagi nende kirsad kolisesid, Venemaa lippe püsti ja pidasid 2023 seal maha mingi perverse militaarstiilis “võidupüha paraadi”. Viimaste arengute järgi süüdistatakse Norrat Teravmägede militariseerimises, luues sellega retoorikapatja “võtmaks kasutusele vastumeetmeid”.
Siin nad on - rohelised mehikesed Teravmägedel:
Svitan tõi esile, mis tüüpi relvadesse peaksid Balti riigid tegelikult investeerima: „Praegu on kolm asja, millele tuleks keskenduda. Esiteks, ballistilised raketid, mille lennuulatus on vähemalt 700–1000 kilomeetrit, et jõuda Moskvani. Teiseks, tiibraketid, mille ulatus on 2000 kilomeetrit, et vajaduse korral katta isegi Uuralites olevad sihtmärgid. See tähendab, et teil oleks vaja mingit Tomahawki analoogi ja neid saab sisse osta või ise toota. Kolmandaks, droonid, aga mitte Aeroprakt A-22 tüüpi. Vaja on Shahedi tüüpi droone, mille tegevusraadius ja võime vastavad teie vajadustele. Need on küll sisuliselt „poolterroristlikud“ vahendid, aga need suudavad lahinguülesandeid täita üsna edukalt, eriti siis, kui neid on palju, terved sülemid.“ Svitan lisas: „Ning loomulikult on vaja ka eri taseme droone eesliini hoidmiseks. Kokkuvõttes on neli peamist relvasüsteemide tüüpi, mille arendamisele ja hankimisele tasuks Balti piirkonnas keskenduda. Ja isegi kui neid toodetakse rohkem, kui kohe vaja läheb – need ei lähe raisku, see on kindel.“
2 Likes
Sobiks ka Ukraina teemasse. Minu jaoks väga huvitav info:
Tuntud sõjablogija Maks_NAFO_FELLA väidab, et: “90% of Shaheds are shot down by anti-aircraft FPV (AI) drones from the American company Swift Beat.”
Uurides selle ettevõtte tausta, selgub järgnev:
-
Zelenski, Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ja Swift Beat omanik Eric Schmidt on sõlminud memorandumi sadade-tuhandete interceptor-droonide tarnimiseks Ukrainale.
-
Swift Beat omanikfirmaks on Eesti ettevõte Volya Robotics OÜ. (Volya on ukraina keeles vaba tahe.)
-
Nimetatud Eric Emerson Schmidt oli Google CEO aastatel 2001-2011 ja nõukogu esimees aastatel 2011-2017 ja külastas Eestit 2022.a. oktoobris. Ta on investeerinud Eestis veel ka plokiahela-teenuste ettevõttesse GuardTime OÜ.
-
See diil sai ilmselt võimalikuks tänu Trumpi administratsiooni hiljutisele meelemuutusele Ukraina abistamise osas, mis oli tingitud Putini peale solvumisest.
8 Likes
Kõige huvitavam küsimus selle teema juures on nende Swift Beat droonide hind. Et Ukraina suudab neid kuuekohalistes kogustes hankida ning neid on sisuliselt tundmatul startupil sellises koguses võimalik aastaga toota, ei saa see olla suur. Kui see on Shahedi hinnast odavam ning efektiivsus selline nagu öeldud, on hetkel Ukrainat laastavate Shahedi lainetele vasturohi leitud, Shahedide tootmine pöördub Ukraina kurnamisest hoopis Venemaa enda kurnamiseks ja tiblad võivad kõik Shahedide tootmise skaleerimiseks tehtud investeeringud korstnasse kirjutada. Parim rohi odava drooni vastu on veel odavam droon.
6 Likes
Nende Shahedide vastu on ka teine lahendus:
https://euromaidanpress.com/2025/07/20/ukraine-drone-defense/
Ja kõge parem lahendus on need tehased puruks pommitada, mida ka tehakse.
1 Like
Gepard (ja näiteks ka Eesti õhutõrjepataljoni kasutuses olev ZU-23-2 e. “Sergei”) õhutõrjekahurid on väga abiks droonitõrjerelvad objektikaitsel, aga nendega suure terriotooriumi barrikadeerimine kurssi ja kõrgust muutvate droonide vastu pole vast realistlik.
2 Likes