Kremlile kasulik idi…t, Ülle Pukk(erakond KOOS liige, kes muuseas kandideerib Keskerakonna ridades omavalitsuste valimistel) soovib Facebookis õnne riigireetmise eest vangi mõistetud Aivo Petersonile, 143 meeldimist, neist üle pooltel on eestikeelsete nimed. Tund hiljem juba 170 meeldimist. Mnjaa… Süda läheb pahaks.
Kui Kreml millegis osav on, siis propakanda ja valeinfo levitamises ning mõjutustegevuses.
2 Likes
See on tõsine märkus meie vanaviisi staabiülematele.
Võidab uus stiil !
„Ukraina saaks Eestit aidata,“ räägib Fortele Ukraina militaarekspert Roman Svitan.
Te peate praegu ühendust võtma Ukraina sõjatööstusega ja alustama tulevikus Eestis ja Balti riikides Hrim-rakettide tootmist, mille laskekaugus oleks vähemalt 700 km. Tegelikult isegi veidi rohkem, sest Moskva jääb Eesti piirist 800 kuni 1000 km kaugusele, oleneb kuidas mõõta. Te peate suutma selleni ulatuda – see on teie miinimum.
Kui raketid ei ulatu Venemaal Moskvani, siis neid pole olemaski.
Pole vaja tuumarelva, piisab pooltonnistest laengutest, mis sajaksid Kremlile ja Moskvale kaela. Sellest piisab, et keegi Moskvas ei hakkaks isegi mõtlema, kas tasub Eestit kunagi tulevikus rünnata või mitte. Isegi tuhat Hrim raketti pole palju - nende tootmine maksaks umbes poolteist miljardit eurot, aga selle raha eest saab Eesti endale kindla kaitse. Kas see ei tasuks sellist investeeringut ära?
Kui Ukrainal oleks olnud 1000–2000 ballistilist raketti, poleks keegi julgenud meid rünnata. Uskuge mind.
https://forte.delfi.ee/artikkel/120380593/ekspert-kui-eestil-oleks-neid-rakette-sadu-siis-ei-julgeks-moskva-enam-eesti-poole-vaadatagi
5 Likes
Peterburi pommitamine on ka “valus” venemaale aga on olemas ka sellineasi nagu õhtutõrje, isegi venelastel on selline asi olemas
Tarmo Kõuts: Mäletan, kui Saksa Bundeswehr’i juht Harald Kujat – me olime head sõbrad – küsis, kas ma tanke tahan. Ma vastasin, et tahan. Kas sada tükki võtan vastu? Muidugi, ei ole probleeme. Saksamaa vähendas sõjaväge ja üle jäid Leopard A1 tankid Mercedese hinnaga, 100 000 krooni tükk. Ma käisin ministri juures; kui me oleks need võtnud, siis oleksime praegu kõvad tegijad, sest A1 on alus kõikidele järgnevatele mudelitele.
Euroopa probleem oli, et NATO arvas, et sõdu enam ei tule. Rootsi viis ka oma brigaadi Gotlandilt ära.
Miks tanke toona ei ostetud?
Kaitseministeerium arvas, et ei ole vaja, sest tuleb NATO ja kaitseb meid.
https://majandus.postimees.ee/8259208/nadala-persoon-tarmo-kouts-varilaevastikuga-voitlemiseks-voimeline-admiral-pitka-tehti-lolli-peaga-naelteks
1 Like
Kõutsi-aegse kaitseministri vaade ka: Ligi: kaitseväele pole vanavara vaja
6 Likes
See 100 tanki oleks olnud nagu RB maksumaksja kaelas - surnud hobuse maksmine. Esiteks, tank on ründerelv. Ja teiseks, nagu näitab tänane seis Ukraina sõjas, siis suht mõttetu relv, 80% tööst tehakse ära droonidega. Ning kui võtta, et võimaliku konfliktini kulub veel vähemalt 3-5 aastat, siis täiesti mõttetu relv.
Prantslased meile Leoparde ju küll pole pakkunud?
Üht teist on tehtud - näiteks perel on võimalik minna välismaale.
Ise hoian end füüsiliselt vormis, selleks kui on vaja võitlema minna.
4 Likes
Ma soovitaks vaseliini samuti varuda, sest kui läheb kehvasti ja ei jõua põgeneda siis libedam vangipõli.
5 Likes
fgdi hoiab ilmselt ka ennast füüsiliselt vormis, et saaks sääred teha. ega “selle valitsuse eest” ju ikka püssi kätte ei võta.
Ukraina sõda näitas, et kohalikud okupantide ootajad satuvad esimesena rindele. Selle mõttes on nii mõnelgi püksid pruunid.
2 Likes
Kodanik Fggjjhj vist ilmselt resideerub juba välismaal ? Nõnda olen mina seda foorumit lugedes miskitpidi aru saanud.
Jättes isiklikud teemad kõrvale, ega ta küsimus ju halb ei ole. Ise juurdlen üsna tihti selle üle, mis saama hakkab ja kes peaks rohkem tegema, või jällegi, kas me reageerime üle…
Kuulamissoovitus. Veremaa propagandasõda ja mõjutustegevus Euroopas, s.h. Eestis. Juttu tuleb ka sellest, et kahjuks Euroopa suunal kattuvad mitmed Veremaa ja MAGA huvid.
Väärt lugemine:
2 Likes
Kui Eesti surutaks sarnasesse mees-mehe, droon-drooni vastu vinduvasse rindelisse kurnamissõtta nagu see toimub hetkel Ukrainas ja see leiaks aset Eesti territooriumil, on lood juba väga halvasti ning võidul ja kaotusel ei pruugi lõppkokkuvõttes väga suurt erinevust ollagi. Üritus teha sama, mis Venemaa (Hiina ja P-Koera abiga), aga rohkem ja kiiremini ei kõla just nagu edu retsept. Ka pole Eesti Ukraina, kus ühes servas saab rahulikult tootmisega tegeleda, samal ajal kui teises käib sõjategevus. Eesti operatiivsügavus on lihtsalt selline, et kui sõda siia territooriumile jõuab ongi kogu riik pmst rindetsoon.
Järeldus saab olla ainult üks - Eesti vajab asümmeetrilist ülekaalu vaenlase kaugelt mõjutamiseks, et vaenlane ja tema tehnika leiaks otsa juba enne, kui ta jõuab sinna, kus ta midagi ründama ulatub. Olgu droonide või muuga.
8 Likes
See oleks võimalik ainult ennetava löögiga, mis jällegi pole võimalik. Ainuke lahendus on heidutus - ja mitte meie, vaid NATO oma. Teadmine, et kui midagi üritavad, siis läheb VÄGA halvasti.
Seda viimast aga on USA seisukohti arvestades väga raske uskuda. Nii et ei saa välistada, et ikkagi midagi üritavad - lihtsalt seetõttu, et usk “VÄGA halbadesse tagajärgedesse” on sealpool silmanähtavalt väiksem kui mõned aastad tagasi.
1 Like
Kommentaariga 110% nõus.
Kunagi umbes 100 aastat tagasi ütles Ameerika ekspeditsioonivägede juht Euroopas, kindral John Pershing - “jalaväega võidetakse lahinguid, logistikaga võidetakse sõda”.
Võttes sellesama Ukraina drooniedu, osutub minu arvates see ütelus järjekordselt tõeks. Ukraina on üles ehitanud terve toimiva tarneahela droonisõjaks.
Alates komponentide hankimisest, partneritest Euroopas, kes midagi teevad, oma kohapealsetest taibudest kes arendavad, võib-olla isegi sõbralik tarneahel kuskil Hiina tehases. Mitte ainult seda, vaid ka süstemaatiliselt kogutakse tagasisidet, videoid, söödetakse kohalikele või India AI arendajatele - “palun klõpsige lennukil”, “klõpsige kõigil pildil olevatel kanavõrguga tankidel”.
Jah, alguses oli karm hädavajadus. Traditsioonilist kallist relvastust lihtsalt polnud, raha polnud. JA tuli leiutada. Hästi leiutasid, suht odavalt leiutasid. Tänaseks on minu arusaamise järgi Ukrainas juba täismahus logistikaahel. Suht traditsiooniline isegi.
Osana sellest droonisõja edukaks tegemiseks on vaja just sedasama strateegilist sügavust, milles @PeaLiK rääkis. Et oleks tagalas mingi seltskond kes varustamisega majandaks.
Midagi saab ka vähemaga - mingi koguse varu saab lattu panna ja eelhoiatuse korral välja võtta. Aga kahjuks või õnneks ei õnnestu droone samamoodi 10-25 (ja kohati kuni 50) aastaks lattu koguda nagu traditsioonilisemaid mürske või rakette või HIMARSi laskemoona. Droonidel peab olema kogu aeg arendus ja tarnekett taga. Ei ole lihtsalt sama hea “kauasäiliv kaup” nagu vanad pika sõjalise ajalooga vidinad on. Ei säili ei aku, ei säili tarkvara, ei säili side.
Üsna kiiresti tekib moment, kus on vaja uut droonikama peale tarnimise logistikat.
Ehk - droonidel on tänapäeval kindlasti oma koht - aga nad pole hõbekuul.
4 Likes
Loodame. Aga musta stsenaariumina vaataks sellist varianti. Aeg töötab Putini kahjuks. NATO ärkab, sõjalised kulutused tõusevad, USA võib saada teistsuguse presidendi jne.
Järelikult tuleb tegutseda kiiresti - kui Ukrainas tekib kestvam rahu (ma nüüd lahmin veidi) - 100 000 lahingukogemusega meest (koos muu tehnika ja droonidega) rongi peale, Pihkva oblastisse ja milline jõud nad Eesti piiril kinni võtab?
Vastuargument: kui Ukrainas mingi lepinguga kaasneb sanktsioonide leevendamine (mida Venemaa väga tahab), kas ta astuks sammu mis viiks (loodetavasti) sanktsioonid kõrgemale tasemele kui enne?
Üks arvamus siit: https://arvamus.postimees.ee/8261624/nadala-persoon-simon-sebag-montefiore-putin-teab-et-lasi-2014-aastal-oma-suure-voimaluse-kaest
“Ma olen samuti veendunud, et kui Venemaa oleks 2014. aastal Ukrainasse tunginud, siis nad oleks kogu riigi kätte saanud ja peale mõne sanktsiooni poleks neile midagi tehtud. Poleks olnud Ukraina armeed ega piisaval määral Ukraina rahvustunnet, et tõsiselt vastu hakata. See on ainult oletus, aga ma arvan, et koroonapandeemia ajal, kui Putin oma häärberis istus, sai ta sellest väga hästi aru ja taipas, et seal oli olnud tema suur võimalus.”
Mitte, et ma sellega 100% nõustun.
2 Likes
Tegelikult see loogika ei päde ja eksivad kõik, kes arvavad, et nii pea, kui Ukraina ja Venemaa vahel mingi enam-vähem püsivam rahuleping sõlimitakse, siis saab Venemaa kogu oma olemasoleva armee kuhugi mujale (näiteks Baltikumi piiri äärde) ümber pigutada.
Õigemini, see loogika kehtiks siis ja ainult siis, kui taoline vaherahu taastaks Ukraina territooriumi selle 1991. (äärmisel juhul 2014. aasta) piirides. Kui vaherahu kehtestataks näiteks praegusel rindejoonel, siis ei saa ka Venemaa enamust oma praegustest vägedest sealt ära tuua, vaid peab suurema osa neist ikkagi sinna joonele jätma. Sest mis juhtuks, kui Venemaa jätaks sellisele vaherahujoonele ainult käputäie piirivalvureid ja ülejäänud sõjaväe sealt miname viiks? Teades, et samal ajal on teisel pool taolist vaherahujoont Ukrainal nii 200-300 tuhat kaasaegset relvastust omavat reaalse sõjakogemusega võitlejat. Kas keegi tõesti arvab, et kui Venemaa enamuse oma vägedest praegu nende poolt okupeeritud territooriumidelt välja viib, siis ei prooviks Ukraina kohe seda territooriumi endale tagasi vallutada? Olen absoluutselt kindel, et Ukraine teeks seda koheselt.
Seetõttu ei saa Venemaa ka kohe peale vaherahu sõlmimist oma 150-200 tuhandet meest Balti riikide piirile tuua. (Meie õnneks). See muidugi ei tähenda, et Venemaa ei võiks paigutada meie piiridele väiksemat grupeeringut ja proovida nende abil mingeid jamasid tekitada.
6 Likes