Kuidas kaitsta Eestit?

Et plaan kuidas Venemaa, Hiina, Põhja-Korea ja Iraani ühendatud väed purustada? Anname kõigile tappa ja viime Eesti piiri Lõuna-Korea piirini.

Tegelikult näen umbes kaht varianti (enda kaitsevõimesse tuleb muidugi panustada ka kõvasti):

  1. NATO heidutus siiski toimib, näidatakse Venemaale, et pole mõtet torkida, karistus ei jää tulemata. Jääb loota, et lähima 3,5 a jooksul Venemaa ei ole valmis ründama ja seejärel on lootus, et USA president ei ole päris - siinkohas LHV tsensor blokeeris ühe Dostojevski romaani nimetuse. Esimene täht on I, viimane T, kuus tähte.
  2. Venemaal hinnatakse, et NATO ja EL riikide ründamisele järgnevad sellised sanktsioonid, mis lähevad kalliks maksma ja kokkuvõttes see ei tasu ära. Pean silmas paari väikese NATO riigi ründamist. Suuri Venemaa võtta ei suuda, aga on oht, et väikesi võidakse ohverdada, “et ei tuleks maailmasõda”. Eriti kui igasugused fašistlikud/putinistlikud parteid peaks populaarsust koguma (AfD, Fico, Orban, Le Pen).

Tegelikult on kolmas võimalus veel - kui Vene majandus kõvasti kokku kukub, mingis variandis Venemaa isegi laguneb. Üheks eelduseks, et mingeid sanktsioone ei tohi maha võtta, mingit majanduslikku koostööd ei tohi teha - aga oranz tahab ju diile teha.

Ta plaan on Eesti vabaks viriseda.

5 Likes

Tuleb nentida, et selles on omajagu tõtt. Geograafia on meie vastu. Rootsi ja Norra on “nagu vanajumala selja taga”. Ühelpool Läänemeri ja skäärid, teisel pool “juhm noorem vend” Soome, Teravmäed ja kitsuke riba sügaval tundras, kust maismaad pidi ligi saab.
PIKAS perspektiivis, muidugi, oleks Impeerium/Konföderatsioon, kelle jaoks Läänemeri on “sisemeri” tõeline superrik, aga see eeldaks USA-laadset osariikide süsteemi vms. Ja terviklikku kaitsekontseptsiooni, Läänemeri kui transpordikanal.
Igal juhul tagab “sisemeri” impeeriumi-konföderatsiooni-uniooni sarnasele moodustisele väga hea sisemise SIDUSUSE, stabiilsuse.
Kui muinasjutud kõrvale jätta, siis meie – E,L,L – loogiline liitlane on Poola. Miks Poola.
Elementaarne, kui Karu peaks Poola “ära kugistama”, siis Balti riigid kukuvad talle “tasuta kingitusena” sülle. 2 küljest sisse piiratud, kolmandast küljest Põhjamaad tõmbuvad “umbkaitsesse”, dklareerivad “neutraliteeti” ja põmst ütlevad “vaadake ise kuidas saate”

Võiks tulla vähe analüütilisem vastus, et miks on geograafia meie vastu? Kas ikka on peale Rootsi ja Soome liitumist? Me räägime, et Suwalki koridor on probleem, aga ehk tegelt polegi nii suur probleem kui me arvame? Sest ka meil kui sinistel on olemas süsteemid ,millega mõjutada vastase tegevust ja liikumist. Milline on Venemaa võimekus merel tegutseda või mõjutada operatsioone merel ( Mustal merel ei mõjuta ta sittagi näiteks)? Kui nüüd lastakse Baltikum ära võtta, siis mida see tähendaks Skandinaavia jaoks ( Rootsi/ Soome eelkõige) ja Poola jaoks? Kas poleks mitte odavam hakata Baltikumi kaitset organiseerima kui sõdida enda maal?

4 Likes

Kui vähegi ratsionaalselt võtta, siis miks peaks ratsionaalsete kaalutluste tulemusel venemaa minema sõdima hambuni relvastatud Poolaga, kelle ründamise puhul hakkaks koheselt ka Saksamaa nihelema ja teha seda kõike nö. ‘baltikumi tasuta saamiseks’? sorry, kõlab nagu lollus kuubis või “võimalik ainult egomaniakile” stsenaariumina.
oluliselt lihtsam - üks suund valgevenest (suvalki) koridor/läbilõige kalilingrardi, samaaegselt valgevenest Vilniuse peale ja venemaalt koordineeritult Vilniuse peale, pihkva juurest lõuna-eestisse ning Riia peale ja jaanilinnast üle Narva jõe Tallinna peale - vahetult enne rünnakut, tuleb baltikumi NATO lennuväljad auklikuks lasta ning kaliningradi ja venemaa radioside segajate ühistööna baltikumi GPS’id+raadioside maha suruda/lolliks ajada … jah eeldab suht suuremamahulise väekontingendi transporti piiride lähedusse aga ‘õppuste’ nime all, saab ka selle ära korraldada … ei meil ega ühelgi teisel baltiriigil ei ole sellist operatiivset sügavust, mida ukraina on suutnud edukalt ära kasutada, meil on kahjuks koheselt selg vastu seina ning taganeda ei ole kuhugi - kas võitled viimse hingetõmbeni või … kunagist partisanisõda tänu tänastele drooniarmeedele enam väga ei korralda … jah kaitseliit suudab mingi aja vastupanu organiseerida aga kui peaks baltikumis sõjaline vastuseis tekkima, siis NATO peab olema esimese päeva lõpuks oma jõududega maabunud, vastasel korral jäädaksegi ainult teisel pool merd “mõistlikkusele manitsema”.
Nii et meie ja kogu baltikumiga on nagu uppujaga - esmalt peame tegema kõik selleks, et ‘vette kukkudes’ ise ellu jääda - alles seejärel tekib teistel võimalus ja ka tahe, meile appi tulla.
mis ukraina ründamise esimestel tundidel/päevadel juhtus - zelenskile pakuti helikopterit/lennukit ning võimalust eksiili minna! Selle asemel, et venelaste vastu stealth-hävitajad või kaugmaa raketiarsenaali (a’la Tomahawk vms) rakendada - ehk siis -
venelane peab esimesel päeval/tundidel sellise litaka vastu hambaid saama, et tal oleks väga-väga valus ja siis ta tõmbab tagasi ning hakkab sinust lugupidama/austama …
teist võimalust nendega ei ole!
ja sellepärast Poola teebki kõik võimaliku et end piisavalt relvastada ja teeb seda forsseerides, sest teab et aeg on kõige limiteeritum ressurss antud ohu puhul… kusjuures Poolal on lisaks kasutada ka rahvaarv + operatiivne sügavus + nagu juba öeldud, Poola taga on Saksamaa …

Nii et esmalt peame ennast ise kaitsma, kui sellega hakkama saame, siis tulevad ka teised appi … loodetavasti tulevad …

2 Likes

See Poola-jutt kehtib olukorras, kus “kurja kääbuse” pikem plaan on Idablokk taas kokku klopisda, tuua need maod tagasi Impeeriumi rüppe, olles neid enne kõvasti karistanud.
Tükkhaaval-tasa-ja-targu plaani korral on esimene käik Baltikumi loomulikult looglisem.

Rootsi ja Norra vaates on neil ees “puhver” – Soome ühelt poolt ja isegi pärast Soome vallutamist on maismaa rünnaku jaoks õige ebamugav maariba. Tundra, Teravmäed. Operatiiv-taktikaline õudusunenägu. Läänemere rannik on Rootsil v. hästi kaitstud. Baltikum ja va Poola on ka ees jalus. Isegi kui Baltikum ära võtta, siis dessant Rootsi rannikule või läbi Pähja-Jäämere ja Norra mere Norra rannikule. No ei ole mingi “varrukast visata”.
Selles mõttes ei Rootsi, ei Norra olukord halveneks oluliselt kui Karu roniks isegi baltikumi ja/või Soome. Istuvad seal oma fjordide ja tundrate taga nagu vanajumala selja taga.
Aadu the Corporal käis küll Norras ära, omal ajal, aga sedagi peamiselt tänu vastase loobumisele mitte mingile tohutule sõjalisele üleolekule või strateegilisele geniaalsusele.

Ida- Virumaa - miks on see maastik vastasele raske või kas on? Mis teeb selle keeruliseks maastikuks? Kuidas see mõjutab vastase taktikalist liikumist? Kuidas see mõjutab meie kaitset? Kas Eesti maastik ja ka Venemaa pool asuv maastik toetab meie kaitsetegevust või mitte? Kui toetab, siis miks? Kuidas erinevad relvasüsteemid aitavad võimendada maastiku eeliseid kaitses?

Mida ma tahan öelda nende küsimustega, et kõik pole must ja valge. Reaalsuses on meie maastikul sõdimine äärmiselt keeruline, kordades keerulisem kui see on Ukrainas. Suurim murekoht on tegelt Läti, mitte Eesti ja Leedu. Leedul on ikkagi Poola taga ja see on suur suur asi.

Sisuliselt peab Baltikum saama üheks ja me peame kiiresti ülesse ehitama midagi sellist nagu Soomel on või näiteks Singapuril. Reaalsuses totaalne kaitse( ka naised, kõik kodanikud) ja vb see 5% kaitsesse saabki olema meie reaalsus mitte ainult järgmisel 5 aastal, aga vb isegi järgmisel 10-15 aastal.

Seega minge Kaitseliitu, õppige, loogem rohkem väärtust ja nii saame ka tugevamaks riigina ja ühiskonnana!

Parimat!

4 Likes

venelastel hea luure, said teada operatsioonist koondnimetusega “Merevaik”
“Merevaik” on plaan Kaliningrad venelastel tagasi võtta.

Kes plaanis seda hakata tagasi võtma?

Kask artiklit kõrvuti
See mis on paberil kirjas ja see mis toimub tegelikult
Kui Peipsi järve kohal alla kukkunud ja lõhkenud droon oleks sattunud hoopis Eesti õhuruumi, oleks otsekohe õhku tõusnud NATO hävitajad, kinnitas õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.
https://www.err.ee/1609778379/tundmatu-drooni-eesti-ohuruumi-sattudes-oleks-ohku-tousnud-nato-havitajad
“Kuulsin paar minutit peale viit imelikku häält ja midagi üle maja lendamas. See hääl meenutas motorollerit. Vähem kui minuti möödudes kõlas tugev plahvatus, nii et majal aknad värisesid,” ütles Tiiu ERR-ile.
https://www.err.ee/1609779126/kohalik-elanik-kuulsin-midagi-ule-maja-lendamas-ja-seejarel-plahvatust

1 Like

Kolonel Karu peaks nüüd vist selgitama, miks sõnad tegudega kokku ei jookse? Tundub, et võimekus tuvastada madalalt lendavaid objekte on vist vilets?

2 Likes

Taro tahab anda piirivalvuritele võimekuse võõraid droone tõrjuda
“Minu poolt läheb riigieelarve läbirääkimiste taotlusesse see number kirja. See ei ole küll järgmise aasta küsimus, aga kui me vaatame nelja aasta strateegia perioodi, siis selles horisondis on see umbes 200 miljoni euro teema, et me selle süsteemi välja ehitaksime, et saaks kõiki objekte, mis ka madalal lendavad, nii seirata kui ka tõrjuda,” lausus siseminister Igor Taro.

Kas keegi oskab selgitada, et miks selle võimekuse loomisega juba praegu ei tegeleta ja ei plaanita isegi järgmisel aastal?

3 Likes

Karu tundub nati eksiteel olemas, ukrainlaste ja tiblade droone on ju sattunud/kukkunud NATO aladele. Ei hakatud ju mingi ühe eksinud drooni pärast hävitajaid lennutama.

1 Like

Palloson: leitud sõjadroon oleks elumajale kukkudes toonud kaasa ulatuslikke kahjustusi

See oli õnnelik juhus, keegi viga ei saanud, kuid tuletab siseminister Igor Taro sõnutsi meelde, et tuleb droonitõrjet tugevadada.

Kas tõesti oli sellele tolale vaja drooniõnnetust, et meelde tuletada droonitõrjevõimekuse olulisust?
Nädala pärast on Taro selle drooni unustatud ja kuni järgmise droonini jälle aega küll ja veel. Kas see ongi E200 pikk plan, et pikalt ei tee mitte midagi?

5 Likes

Huvitav mis teeb valitsus siis kui neid hakkab iga nädal tulema.

Jaak Madison

2 m i n t a g a s i ·

Kui põllumehed leiavad oma põllult ründedroonide jäänuseid, siis see ongi kõige ehtsam näide sellest, miks ääremaastumine ja inimeste väljaränne on julgeolekuoht.

Poleks seda põllumeest Võrumaal toimetamas, elaksid kaitseminister ja KAPO jätkuvalt pimeduses.

6 Likes

Tuli see meelde ja nagu sobib ka praegusesse olukord kuigi reformi valitseja on muutunud.

5 Likes

Kas nüüd läheb enne kov valimisi võidujooksuks kes suudab paremini droonisõjaks valmistuda :rofl:

Aga selle eest on meil kiili koostatud raport mis vist veel päris valmiski pole (imelik tavaliselt raportid tõrjuvad droone ju päris hästi) https://www.delfi.ee/artikkel/120385628/riigikaitsekomisjoni-raport-hakkab-valmima-kiili-eesti-peab-oma-ressurssidega-vaga-efektiivne-olema

Täisdebiil on see Järvan ikka.
100 000 eurot…
Nt. Geran 3 kiirus on 550-600 km/h. See ta radar peab katma minimaalselt Kuusalu-Kose-Ääsmäe-Kloogaranna perimeetri (ja teispoolt sama palju Soome lahte) ning MuPo droonitõrjemeeskond olema 24x365 operatiivvalmisolekus max 5 minutiga eelhoiatuse saabumisest tõrjepositsioonile jõudmiseks, et asi enne tiheasutusse jõudmist maha saada. Palju see maksab? Kuhu ta need neli droonipüssiga MuPo tõrjemeeskonda paigutab? Linnavalitsuse hoone kohal kavatseb hakata droone alla kärtsutama vä? Kukub, kuhu kukub. Jumalast hea mõte!

4 Likes