… kui miskit ette ei jää… kui jääb siis peegeldub kergemini ja sumbub kergemini… vöi, kuidas
… eee, et vaakum on siis nö “lapik”?!.. ag see tumeaine ja kvantasjanduse pöhjuste algupära jkms multidimensionaalsus ja ussiaugud ja aja kolmemöötmelisus…?! möned igths arvavad et kui piisavalt kaua ootad vöi piisavlt kaugele vaatad, siis näed iseenda saba, vöi kukalt… homogeenne keskkond saab vist asuda üksnes piiritletud kastis… kui ag vaadata asja piiridest väljaspoolt, kuda siis om…
Footoni jaoks on ta teekond sirge. Ruum milles ta liigub on nö suures plaanis (ehk välise vaatleja jaoks) kõver.
Peame arvestama, et footon ei mõtle ega plaani. Ta lihtsalt liigub otse läbi ruumi. Kui me näeme taevas kauget galaktikat, siis need footonid on juhuslikud footonid, mis on sealt juhuslikult meieni jõudnud. Tavaliselt joonistatakse valgusallika juurest nool vaatlejani, aga reaalsuses sellist noolt ei eksisteeri. Valgus lihtsalt levib sirgjooneliselt (ruumi kõverusi mööda, aga footon ei “tea” sellest midagi) igas suunas ja meie näeme juhuslikku valikut neist footonitest mis juhuslikult meie juures läbi meie silmaava satuvad.
1 Like
Ruumi kõverus meie lähikeskkonnas - Päikesesüsteemis - on ikka väga väike, eriti vähe mõjuvad ruumi kõverusele päikese ümber tiirlevad planeedid.
Seega “ruumi kõverus” võib ju olla hea lähtekoht igasugustele intellektuaalsetele arutlustele jne, aga sellega pole midagi siinses lähikosmose-reaalsuses praktiliselt peale hakata. Praktikas mängib siiski rolli tavaline füüsika ja tavalised lineaarsed valemid. Eriti veel kui teemaks on veeaur Maa atmosfääris ja selle mõju päikesevalgusele ja soojuskiirgusele.
Kasvuhoonefekti puhul on suurim osa kvantfüüsikal ja sellest tulenevatel statistilistel lihtsustatud valemitel 
Kogu see pikk tekstijahvatamine siin sai alguse minu väitest - kui atmosfäär on niiskem ja on rohkem sademeid, on õhutemperatuurid mõõdetuna keskmisest jahedamad. Mida ilmekalt näitas ka siin varem toodud kaart kust on näha, et praegu on ülekaalus sinised toonid. Selle teadmise vastu pole üldiselt mõtet vaielda, sest nii on see siiamaani olnud.
Kui mingi teine suvi on kuiv ja päikesepaisteline, on see sama kaart neist samadest kohtadest värvunud punaseks.
Väide oli → See on ammu teada, et õhus olev veeaur peegeldab päikesevalguse otse kosmosesse tagasi.
Mis on täielik jama.
Peegeldavad ainult pilved, mis sellisel juhul ei ole enam veeaur. Gaasilisel kujul veeaur päikesevalgust olulisel määral ei peegelda.
1 Like
ag laiendades mötet rääkida footonitest st nähtavast valgusest, siis… millise tootluse annax päikesepaneel virmaliste valguse all… ?!
Jah, aga need on parasvöötmes tekkivad blokeerivad ilmastikusüsteemid - samal kohal püsivad suured kõrg- ja madalrõhkkonnad. Madalrõhkkonnad ongi suhteliselt niiskemad, pilvisemad ja jahedamad aga mitte kasvuhooneefekti tõttu.
Kliimasoojenemisega on neil nii palju seost, et Maa soojenedes esineb neid sagedamini.
200 W paneel toodab maksimaalse intensiivsusega virmalistega ca 2 mW.
2 Likes
Mida kõrgem on sagedus, seda suurem tõenäosus on footoni neeldumiseks. Kalgi gammakiirguse “võtab kinni” juba tühipaljas leht A4 paberit (palun sellest, jumala eest, mitte järeldada, et paberist kaitseriietusega on ok kalgi gammakiirguse käes jalutada).
Parima “läbivusega” tahkest ainest on justnimelt madalaima sageduse ja pikima lainepikkusega footonid – raadiolained.
Mida rohkem energiat, seda suurem on “penetratsioonivõime” aga seda suurem on ka tõenäosus mõne aatomi otsa “komistada” ja suurem tõenäosus interakteeruda nt. ioniseeruda.
Seetõttu on röntgenkiirgus see “kirik keset küla”. Piisavalt energeetiline et läbida nt. inimkudet aga samas piisavalt “nõrk” et vähemalt “osa läheb läbi”. Mingi jagu muidugi alati neeldub. Ega need tinapõlled ja paksud uksed ja arstitädid pliiklaasi taga nalla pärast ei istu.
Aga üldiselt võiks nüüd emelentaarosakeste elemetntaarteadmiste juurest jälle kiimaprobleemide juure tagasi pööruda.
Kommentaaris väidetut artiklis öeldud ei ole. Must lipp.
Ja kuidas see asjasse puutub, Propelleriga Paanikaosakond??? Kus on siin kirjas, et I-N-I-M-tegevuse tagajärjel on need muutused toimunud, et tegemist on I-N-I-M-T-E-K-K-E-L-I-S-E muudatusega. Ja kus on tõestus, et tuulikud, päikesepargid, elektriautud yadda-yadda-yadda selles protsessis mida-da-gi-gi muudavad???
Kaur79 võiks kliimaaktivistega solidaarne olla ja lõpetada masuudipressiga õine Boldi takso sõitmine ära…
1 Like
???
Ei mingit paanikat. Lihtsalt kuivad(seekord siiski märjad) faktid, et soojenev kliima suurendab ekstreemsuste esinemist, meil põllud upuvad ja see kergitab toidu hinda. Mina keskmisest jõukama inimesena saan hakkama, ehk saavad ka minu lapsed.
Tegelikult on ka madalama energiaga footoneid, mis neelduvad hästi juhul kui nad satuvad õigete molekulidega kokku.
Näiteks needsamad infrapunakiirguse footonid, millede energia langeb CO2 vibratsiooni- ja pöörlemisenergiate ribadesse.
2 Likes
Veremaal, maailma ühes külmimas püsiasustsega paigas tekkisid suured üleujutused. Irooniline, aga võimud on soovitanud elanikel püsida siseruumides.
Kliimateadlased on juba ammu hoiatanud, et Venemaa, mille temperatuur tõuseb 2,5 korda kiiremini kui maailma keskmine, on üha haavatavam äärmuslike ilmastikunähtuste, sealhulgas pikaajaliste kuumalainete ja tugevate vihmasadude suhtes(Off, see on artiklis kirjas!).
Sina Kaur loed propagandat ja võtad seda kõike tõepähe.
Mu naine on keskkonnateaduste magister (5 aastat Tartu ülikooli) ja ütleb, et inimene mõjutab kliima soojenemist ülivähe. Teadlased ei taha sellest rääkida, sest ei saa muidu tööd.
Küsisin, et mis ta sellest kliima soojenemise hullusest arvab ja vastas nii: Tonga Tonga vulkaan paiskas 2022 aastal meeletus koguses veeauru atmosfääri, mis mõjub kasvuhoonegaasina ning soojendab atmosfääri. Sellest antropoloogilise kliimasoojenemise fanaatikud väga rääkida ei taha.
9 Likes
Täielik BS ju, kui üldse, siis see Tonga juhtum hoopis jahutas atmosfääri. Täpselt samuti ei seleta see ära üldist massiivset soojenemistrendi viimase 50a jooksul: New Study Disputes Hunga Tonga Volcano's Role In 2023-24 Global Warm-Up | Texas A&M University College of Arts and Sciences
aga jah fänne on sellel: “mu naine räägib, kuidas asjad tegelikult on” ullikeseteoorial palju 
2 Likes
Näitab Eesti magistrite taset.
Vulkanismist on siin kõvasti räägitud. CO2 osa on ca 1% inimeste osast. Veega on veidike keerulisem, kuna mõned pursked saadavad seda atmosfääri rohkem. Samas sajab see suhteliselt kiiresti maa peale tagasi, isegi atmosfääri ülemistest kihtidest on see ca 5 aastaga kõik läinud. Lisaks saadavad vulkaanid ülemistesse atmosfäärikihtidesse ka väävliühendeid, mis avaldavad alguses pigem suuremat jahutavat mõju.
Suurte vulkaanipursete mõju hindamisel tasub mõelda ka igasuguste ajalooliste “aasta ilma suveta” peale.
Tonga vulkaani maksimaalne mõju oli igal juhul alla 10% inimtekkelise soojenemise mõjust.
Eraldi teema on see, et vulkaanid on kogu aeg olemas olnud ja nende mõju on arvestatud loodusliku tausta ja selle varieerumise sisse.
1 Like