Pilved on veeaur, veeaur ei ole alati pilved. Veeaurust pilvede moodustumiseks peab suhteline niiskus ületama teatud taseme. See võib toimuda nii veeauru lisandumisega kui ka õhu jahtumisega. Kuni veeaurust pole pilved moodustunud, peegeldab veeaur õhus eelkõige infrapunakiirgust maale tagasi.
Eksid, valgus peegeldub nii pilvedelt kui veeaurult (mis on üks ja seesama) igas suunas tagasi/edasi. Lihtsalt tihedam niiskus atmosfääri ülakihtidel moodustab sellist efekti, et see omab suuremat võimet rohkem kiirgust kosmosesse kiirata. Ja toimib see sellise mehhanismi kaudu, kus ühelt veemolekulilt vabanenud soojuskiirgus püütakse teise veemolekuli poolt kinni ja siis see omakorda kiirgab seda edasi kolmadale jne.
Lihtne inimene mõtleb nii, et kui paistab läbi, siis laseb valgust ka läbi. Kui läbi ei paista, tuleb vähem valgust läbi. Kui on must, siis ei tule midagi läbi.
Kõik see relatiivne ja absoluutne niiskus on küll väga huvitav, aga ei tundu üldse oluline.
to: toonik.
Silm näeb ainult osa kogu valgusspektrist (õigemini kiirgusspektrist). Veemolekulis neeldunud nähtav päikesevalgus vabaneb samast veemolekulist madalamasageduseliku soojuskiirgusena, mida silm ei näe ja peab “pimeduseks”.
Pilved ei ole veeaur. Veeaur on gaasilises olekus H2O, mis on inimsilmale nähtamatu.
Pilved on vesi. Vedelas olekus vesi. Veeaur kondenseerub õhus veeks kui õhk jahtub, tavaliselt sooja veeaururikka ja külma kuivema õhu segunemisel. Inimene näeb sellisel juhul seda vedelat vett pilvedena. Pilvede puhul toimub tõepoolest valguse hajumine ja pilve valgena tajumine jne.
Näiteks saunas paistab väga niiske (absoluutselt) õhk läbi, aga kui uks avada siis tekivad aurupilved, eriti sooja ja külma õhu piiril.
Kliima soojenemine ja pilvede teke suhtestuvad väga kompleksselt. Üldiselt näitavad mudelid vähenemevat pilvede moodustumist, eriti lähistroopikas ja parasvöötmes, mis õhuringluse rakkude põhjanihkumisel samuti lähistroopistub 
Päikesepaneelid toodavad enim keskpäeval. Temperatuuri tõusust põhjustatud ~10% languse kompenseerib õhemast atmosfääriteekonnast põhjustatud suurem tõus.
Võib-olla läheb liiga energeetika teemasse, aga kui Eesti ja Hispaania päikesepaneelide toodangut võrrelda, siis eri laiuskraadidel liigub päike erinevalt.
Eesti suves on pikad õhtud ja hommikud, päike liigub taevas suhteliselt aeglaselt. Hispaanias on suvise ja talvise päeva pikkuse vahe väiksem, samas päike tõuseb ja loojub kiiremini. Seda ida- või läänesuunalist päikest pole mõtet seal proovida erinevate nurkade alt eriti püüda, sest nagunii paistab kohe üsna kõrgelt.
Valgus ei peegeldu ega neeldu oluliselt veeaurult. Ainult siis, kui veeaur on kondenseerunud veeks (raulir, jah muidugi on pilved vesi). Veeauru hulk õhus (kuni pole kondenseerunud veeks) ei mõjuta oluliselt maani jõudva päikeseenergia hulka.
Sa väidad, et valgust läbi vee vaadates on pimedam aga soojem?
Teil on siin sassis suunatud, ning hajutatud soojuskiirgus.
Suunatud soojuskiirgus, mis lähtub päikesest, läbistab hästi veeauru ja ka kasvuhoonekilet, ning soojendab maapinda. Hajutatud soojuskiirgus, mis lähtub soojenenud maapinnalt, peegeldub tagasi nii veeaurult kui kasvuhoonekilelt. Sellepärast ongi kasvuhoones päikesepaistelise ilmaga palav, olgu väljas või miinuskraadid.
2 Likes
Peaaegu…
Selle väikese nüansiga, et soojuskiirgus neeldub veeaurus atmosfääris ja soojendab sellega atmosfääri.
https://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_absorption_by_water
2 Likes
Vanasti oli justkui nii, et nähtav valgus (kõrgem sagedus) neeldus pinnases ja tagasi kiirgas pinnas infrapuna (madalam sagedus) mis enam läbi klaasi välja ei pääse. Minu ajal õpiti sedasi 6. klassi loodusõpetuse tunnis. Aga ehk on nüüd asjad teistmoodi? On meil ju 66 sugu ja rohepööre ja mis kõik veel. Ehk feministlikus mittepatriarhaalses, kaasavas ja mittedisrimineerivas füüsikas käivad asjad teist moodu?
Ma saan aru, et AI üldiselt ei ole hea toon, aga vähemalt minu Copilot pole ka mingist “suunatud kiirgusest” kuulnud.
Kuidas valgus ja soojus kasvuhoones käituvad:
- Nähtav valgus siseneb kasvuhoonesse
Päikesevalgus koosneb peamiselt nähtavast valgusest ja väiksemal määral ka UV- ja infrapunakiirgusest. Nähtav valgus läbib kasvuhoone klaasi või plastkatte üsna kergesti. - Neeldumine tumedal pinnasel
Kui valgus jõuab kasvuhoone sisemusse, neelavad selle tumedad pinnad (nt muld, taimed, potid). Neeldunud valgus muundub soojusenergiaks. - Soojus kiirgub tagasi infrapunakiirgusena
Neeldunud energia kiirgub tagasi infrapunakiirgusena (soojuskiirgus). See on pikema lainepikkusega kui nähtav valgus. - Infrapunakiirgus ei pääse hästi välja
Kasvuhoone kate (nt klaas või plast) ei lase infrapunakiirgust hästi läbi, mistõttu jääb soojus kasvuhoonesse lõksu. See tõstab sisetemperatuuri.
Füüsikaline põhimõte:
- Nähtav valgus: lühikese lainepikkusega, läbib klaasi/plasti kergesti.
- Infrapunakiirgus: pikema lainepikkusega, neeldub või peegeldub kasvuhoone kattematerjalist tagasi sissepoole.
Ma panin oma nime A…))) ja samuti ühe huvitava kv segmendi teatud piirkonna kohta ))) teades tausta, oli vastus ikka täitsa rumal )))) Noored ilmselt võtavadki enamuses seda tõena ))))
Suunatud soojuskiirgus
Suunatud (või kollineaarne) soojuskiirgus tähendab, et soojusenergia liigub kindlas suunas, kindla kiirgusnurgaga. Seda iseloomustab fookusseeritud või kontsentreeritud energiaülekanne.
Näited:
- Peegel või lääts suunab päikesevalguse kindlasse punkti (nt päikesekollektoris).
- Laserkiirgus (ehkki see ei ole soojuskiirgus oma olemuselt, on see väga suunatud).
- Infrapunasoojendid, mis kiirgavad soojusenergiat kindlas suunas.
Omadused:
- Kõrgem energiatihendus teatud piirkonnas.
- Efektiivne sihipäraseks soojendamiseks.
- Vähem hajumist või kaotust ümbrusesse.
Hajutatud soojuskiirgus
Hajutatud (või difuusne) soojuskiirgus tähendab, et soojusenergia kiirgub igas suunas — mitte suunatult, vaid ühtlaselt või juhuslikult paljudes suundades.
Näited:
- Maa pinnalt kiirguv soojus atmosfääri (termiline kiirgus).
- Infrapunakaameraga nähtav “soojuspilt” inimesest — soojus kiirgub kehast igas suunas.
- Soojus, mis kiirgub seinalt või laelt ruumi.
Omadused:
- Energia levib laiali, mitte kontsentreeritult.
- Sobib pindade üldiseks soojendamiseks.
- Madalam lokaalne energiatihedus.
… veepiisk atmosfääris täidab teadupärast samuti läätse funktsiooni nii valguse sisenemisel piiska kui sellest väljumisel… ja mis juhtub?!..
1 Like
Vikerkaar! 
5 Likes
See suunatud ja hajutatud on muidugi tore tähelepanek, aga ei evi erilist tähtsust päikese ja kasvuhoone kontekstis. Päikese spektris on infrapunane ja “kõrgemad sagedused” umbes pooleks. Ultraviolett “näksab” natuke ära nähtava valguse poole pealt. Karmimad footonid nagu gamma- ja röntgenkiirgus jäävad õnneks juba päikese kronsfääri kinni, ülejäänu püüab kinni maa magnetväli ja atmosfääri ülemised kihid (ja olgu Jumal selle eest tänatud!). Kasvuhoone “töötab” nähtava valguse infrapunaks konverteerimise meetodil. Valgus sisse, infrapunaks, unfrapuna enam välja ei lubata. Muidugi oleks tore selline “Kalev Jaiki kasvuhoone” kus ka see 50% infrapuna, mis maapinnani jõuab, kinni püütaks aga VÄLJA kasvuhoonest enam ei lubataks. Aga selleks oleks vaja uksele “Kalevi deemonit”.
Infrapunakiirguse soojuskaod muutuvad arvestatavaks alates kahekihilisest “pakist”. Tüüpilises kasvuhoones ühekihilise klaasi või kilega on valdavad soojuskaod soojusjuhtivuse ja konvektsiooni kaudu.
1 Like
Me võime ju nende terminite ümber igatmoodi keerutada, aga mida kõrgem sagedus, seda sirgjoonelisemalt see levib. Nähtava valguse spektris saab näiteks valgusallikast lähtuvat suunatud valgust koondada läätsega ühte punkti. Infrapuna sagedusel vist enam mitte eriti.
Aga sinul Offf on ikkagi rohkem õigus ja paremad seletused. Olen nõus. Teistmoodi ei saa jääda. Aamen!
Infrapunaläätsede võimatuse väitmine on ikka tase. Näitab kogu selle selgitamise mõttetust inimesele. (PS. Vabandan äkilise kõneviisi pärast, aga mõelge näiteks turvakaameratele.)
1 Like
/…/
Tead, selle esimese väite kohta ei oska kohe mitte midagi kosta. See on ühteaegu õige ja vale, täiesti idiootlik ja samal ajal ka justkui õige.
Elektromagnetkiirgus homogeenses ja isotroopses keskkonnas on jätkuvalt “sirgjoone etalon” teadaolevas universumis ja “teelt kõrvale kallutada” suudab seda ainult Musta Augu gravitatsioon.
Teistpidi muidugi on olemas ka nähtused interferents, difratsioon, hajumine, murdumine. Need tulenevad keskkonnast. Aga selleks peab footon millegi “vastu” põrkama, mingis “keskkonnas” liikuma või ühest keskkonnast teise liikuda püüdma.
Teatud lainepikkusel raadiolained peegelduvad ka ionosfäärilt tagasi, aga see ei muuda fakti, et normaalses keskkonnas (mis moodustab Universumist 99.9999999999… %) ehk vaakumis liigub raadiolaine ühtlaselt, sirgjooneliselt ja lõpmata kaugele.
1 Like