Teil on siin sassis suunatud, ning hajutatud soojuskiirgus.
Suunatud soojuskiirgus, mis lähtub päikesest, läbistab hästi veeauru ja ka kasvuhoonekilet, ning soojendab maapinda. Hajutatud soojuskiirgus, mis lähtub soojenenud maapinnalt, peegeldub tagasi nii veeaurult kui kasvuhoonekilelt. Sellepärast ongi kasvuhoones päikesepaistelise ilmaga palav, olgu väljas või miinuskraadid.
2 Likes
Peaaegu…
Selle väikese nüansiga, et soojuskiirgus neeldub veeaurus atmosfääris ja soojendab sellega atmosfääri.
https://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_absorption_by_water
2 Likes
Vanasti oli justkui nii, et nähtav valgus (kõrgem sagedus) neeldus pinnases ja tagasi kiirgas pinnas infrapuna (madalam sagedus) mis enam läbi klaasi välja ei pääse. Minu ajal õpiti sedasi 6. klassi loodusõpetuse tunnis. Aga ehk on nüüd asjad teistmoodi? On meil ju 66 sugu ja rohepööre ja mis kõik veel. Ehk feministlikus mittepatriarhaalses, kaasavas ja mittedisrimineerivas füüsikas käivad asjad teist moodu?
Ma saan aru, et AI üldiselt ei ole hea toon, aga vähemalt minu Copilot pole ka mingist “suunatud kiirgusest” kuulnud.
Kuidas valgus ja soojus kasvuhoones käituvad:
- Nähtav valgus siseneb kasvuhoonesse
Päikesevalgus koosneb peamiselt nähtavast valgusest ja väiksemal määral ka UV- ja infrapunakiirgusest. Nähtav valgus läbib kasvuhoone klaasi või plastkatte üsna kergesti. - Neeldumine tumedal pinnasel
Kui valgus jõuab kasvuhoone sisemusse, neelavad selle tumedad pinnad (nt muld, taimed, potid). Neeldunud valgus muundub soojusenergiaks. - Soojus kiirgub tagasi infrapunakiirgusena
Neeldunud energia kiirgub tagasi infrapunakiirgusena (soojuskiirgus). See on pikema lainepikkusega kui nähtav valgus. - Infrapunakiirgus ei pääse hästi välja
Kasvuhoone kate (nt klaas või plast) ei lase infrapunakiirgust hästi läbi, mistõttu jääb soojus kasvuhoonesse lõksu. See tõstab sisetemperatuuri.
Füüsikaline põhimõte:
- Nähtav valgus: lühikese lainepikkusega, läbib klaasi/plasti kergesti.
- Infrapunakiirgus: pikema lainepikkusega, neeldub või peegeldub kasvuhoone kattematerjalist tagasi sissepoole.
Ma panin oma nime A…))) ja samuti ühe huvitava kv segmendi teatud piirkonna kohta ))) teades tausta, oli vastus ikka täitsa rumal )))) Noored ilmselt võtavadki enamuses seda tõena ))))
Suunatud soojuskiirgus
Suunatud (või kollineaarne) soojuskiirgus tähendab, et soojusenergia liigub kindlas suunas, kindla kiirgusnurgaga. Seda iseloomustab fookusseeritud või kontsentreeritud energiaülekanne.
Näited:
- Peegel või lääts suunab päikesevalguse kindlasse punkti (nt päikesekollektoris).
- Laserkiirgus (ehkki see ei ole soojuskiirgus oma olemuselt, on see väga suunatud).
- Infrapunasoojendid, mis kiirgavad soojusenergiat kindlas suunas.
Omadused:
- Kõrgem energiatihendus teatud piirkonnas.
- Efektiivne sihipäraseks soojendamiseks.
- Vähem hajumist või kaotust ümbrusesse.
Hajutatud soojuskiirgus
Hajutatud (või difuusne) soojuskiirgus tähendab, et soojusenergia kiirgub igas suunas — mitte suunatult, vaid ühtlaselt või juhuslikult paljudes suundades.
Näited:
- Maa pinnalt kiirguv soojus atmosfääri (termiline kiirgus).
- Infrapunakaameraga nähtav “soojuspilt” inimesest — soojus kiirgub kehast igas suunas.
- Soojus, mis kiirgub seinalt või laelt ruumi.
Omadused:
- Energia levib laiali, mitte kontsentreeritult.
- Sobib pindade üldiseks soojendamiseks.
- Madalam lokaalne energiatihedus.
… veepiisk atmosfääris täidab teadupärast samuti läätse funktsiooni nii valguse sisenemisel piiska kui sellest väljumisel… ja mis juhtub?!..
1 Like
Vikerkaar! 
5 Likes
See suunatud ja hajutatud on muidugi tore tähelepanek, aga ei evi erilist tähtsust päikese ja kasvuhoone kontekstis. Päikese spektris on infrapunane ja “kõrgemad sagedused” umbes pooleks. Ultraviolett “näksab” natuke ära nähtava valguse poole pealt. Karmimad footonid nagu gamma- ja röntgenkiirgus jäävad õnneks juba päikese kronsfääri kinni, ülejäänu püüab kinni maa magnetväli ja atmosfääri ülemised kihid (ja olgu Jumal selle eest tänatud!). Kasvuhoone “töötab” nähtava valguse infrapunaks konverteerimise meetodil. Valgus sisse, infrapunaks, unfrapuna enam välja ei lubata. Muidugi oleks tore selline “Kalev Jaiki kasvuhoone” kus ka see 50% infrapuna, mis maapinnani jõuab, kinni püütaks aga VÄLJA kasvuhoonest enam ei lubataks. Aga selleks oleks vaja uksele “Kalevi deemonit”. 
Infrapunakiirguse soojuskaod muutuvad arvestatavaks alates kahekihilisest “pakist”. Tüüpilises kasvuhoones ühekihilise klaasi või kilega on valdavad soojuskaod soojusjuhtivuse ja konvektsiooni kaudu.
1 Like
Me võime ju nende terminite ümber igatmoodi keerutada, aga mida kõrgem sagedus, seda sirgjoonelisemalt see levib. Nähtava valguse spektris saab näiteks valgusallikast lähtuvat suunatud valgust koondada läätsega ühte punkti. Infrapuna sagedusel vist enam mitte eriti.
Aga sinul Offf on ikkagi rohkem õigus ja paremad seletused. Olen nõus. Teistmoodi ei saa jääda. Aamen!
Infrapunaläätsede võimatuse väitmine on ikka tase. Näitab kogu selle selgitamise mõttetust inimesele. (PS. Vabandan äkilise kõneviisi pärast, aga mõelge näiteks turvakaameratele.)
1 Like
/…/
Tead, selle esimese väite kohta ei oska kohe mitte midagi kosta. See on ühteaegu õige ja vale, täiesti idiootlik ja samal ajal ka justkui õige.
Elektromagnetkiirgus homogeenses ja isotroopses keskkonnas on jätkuvalt “sirgjoone etalon” teadaolevas universumis ja “teelt kõrvale kallutada” suudab seda ainult Musta Augu gravitatsioon.
Teistpidi muidugi on olemas ka nähtused interferents, difratsioon, hajumine, murdumine. Need tulenevad keskkonnast. Aga selleks peab footon millegi “vastu” põrkama, mingis “keskkonnas” liikuma või ühest keskkonnast teise liikuda püüdma.
Teatud lainepikkusel raadiolained peegelduvad ka ionosfäärilt tagasi, aga see ei muuda fakti, et normaalses keskkonnas (mis moodustab Universumist 99.9999999999… %) ehk vaakumis liigub raadiolaine ühtlaselt, sirgjooneliselt ja lõpmata kaugele.
1 Like
… kui miskit ette ei jää… kui jääb siis peegeldub kergemini ja sumbub kergemini… vöi, kuidas
… eee, et vaakum on siis nö “lapik”?!.. ag see tumeaine ja kvantasjanduse pöhjuste algupära jkms multidimensionaalsus ja ussiaugud ja aja kolmemöötmelisus…?! möned igths arvavad et kui piisavalt kaua ootad vöi piisavlt kaugele vaatad, siis näed iseenda saba, vöi kukalt… homogeenne keskkond saab vist asuda üksnes piiritletud kastis… kui ag vaadata asja piiridest väljaspoolt, kuda siis om…
Footoni jaoks on ta teekond sirge. Ruum milles ta liigub on nö suures plaanis (ehk välise vaatleja jaoks) kõver.
Peame arvestama, et footon ei mõtle ega plaani. Ta lihtsalt liigub otse läbi ruumi. Kui me näeme taevas kauget galaktikat, siis need footonid on juhuslikud footonid, mis on sealt juhuslikult meieni jõudnud. Tavaliselt joonistatakse valgusallika juurest nool vaatlejani, aga reaalsuses sellist noolt ei eksisteeri. Valgus lihtsalt levib sirgjooneliselt (ruumi kõverusi mööda, aga footon ei “tea” sellest midagi) igas suunas ja meie näeme juhuslikku valikut neist footonitest mis juhuslikult meie juures läbi meie silmaava satuvad.
1 Like
Ruumi kõverus meie lähikeskkonnas - Päikesesüsteemis - on ikka väga väike, eriti vähe mõjuvad ruumi kõverusele päikese ümber tiirlevad planeedid.
Seega “ruumi kõverus” võib ju olla hea lähtekoht igasugustele intellektuaalsetele arutlustele jne, aga sellega pole midagi siinses lähikosmose-reaalsuses praktiliselt peale hakata. Praktikas mängib siiski rolli tavaline füüsika ja tavalised lineaarsed valemid. Eriti veel kui teemaks on veeaur Maa atmosfääris ja selle mõju päikesevalgusele ja soojuskiirgusele.
Kasvuhoonefekti puhul on suurim osa kvantfüüsikal ja sellest tulenevatel statistilistel lihtsustatud valemitel
Kogu see pikk tekstijahvatamine siin sai alguse minu väitest - kui atmosfäär on niiskem ja on rohkem sademeid, on õhutemperatuurid mõõdetuna keskmisest jahedamad. Mida ilmekalt näitas ka siin varem toodud kaart kust on näha, et praegu on ülekaalus sinised toonid. Selle teadmise vastu pole üldiselt mõtet vaielda, sest nii on see siiamaani olnud.
Kui mingi teine suvi on kuiv ja päikesepaisteline, on see sama kaart neist samadest kohtadest värvunud punaseks.
Väide oli → See on ammu teada, et õhus olev veeaur peegeldab päikesevalguse otse kosmosesse tagasi.
Mis on täielik jama.
Peegeldavad ainult pilved, mis sellisel juhul ei ole enam veeaur. Gaasilisel kujul veeaur päikesevalgust olulisel määral ei peegelda.
1 Like
ag laiendades mötet rääkida footonitest st nähtavast valgusest, siis… millise tootluse annax päikesepaneel virmaliste valguse all… ?!