Trust, lõpeta ära, ma ei viitsi enam 
1 Like
Ma panin sulle ette tegeliku Eesti päikesepargi tootmisgraafiku, keskpäevase temperatuuriga 27 kraadi, ja selle juures ei ole hommikupoolne toodang suurem kui keskpäevane nagu sina väitsid.
Küsiks siis , mis temperatuurist alates realiseerub sinu teooria et kell 10-11 on toodang suurem kui kell 12-13?
3 Likes
sa ei viitsi, sest trustil on ju õigus.
2 Likes
Ei ole. Trust kirjutas, et kui konditsioneer peab töötama täisvõimsusel, siis on päikeseelektrit kõige rohkem saadaval. Olen nõus, et siis on päikeseelektrit palju saadaval, aga kui jahedama päikesepaistelise ilmaga (kui kondistsioneeri vaja pole) on päikeseelktrit rohkem saadaval, (sest atmosfäär läbipaistvam ja paneel jahedam) siis see sõna “kõige” ei ole õige.
Võib tunduda juuksekarva lõhki ajamisena, aga mul on ikkagi rohkem õigus kui trustil.
sti24-le. Ootame ära, kui tuleb 40+ kraadi (kui konditsioneerid peavad töötama max võimsusel), siis panen oma paneeli graafiku.
Näete, kuidas viitsib!
No saag tõmmati uuesti käima ju.
1 Like
Mutionu, võib-olla sa ei saa ttrusti väidetust aru ja sellepärast vaidled, aga igatahes on trustil õigus.
Eestis on päikeseenergiat vähem siis, kui energiavajadus on suurem. Ja Hispaanias on päikeseenergiat rohkem siis, kui energiavajadus on suurem. Kui sa muidu sellest aru ei saa, siis püüa vastuväiteliselt vastupidist tõestada.
Võib-olla aitab sul sellest väitest aru saada, kui sa vaatled seda päevade- ja kuude keskmistena. Igal juhul on probleem sinus.
8 Likes
Sa mängid liiga safe ilt oma 40 kraadi puhul graafiku esitamisega…
1 Like
Kas + kraadi ei mõõdeta varjus?
1 Like
Lõuna-Euroopa põleb. Marseille on mattunud tossu alla ning Kataloonias on põlenud 3100 hektarit maad.
Preili Kliima tegi looduses väikse lõkke…
1 Like
Mis seost on su postitusel käesoleva teemaga?
1 Like
Maailmas on õnneks kohti, kus terve mõistus endiselt valitseb, mitte nagu Eestis, kus käib kogu maa soostamine.
Must lipp on abiks.
Ma nüüd ütlen peast ja mälu järgi, aga sellist äikesetormi/rahet on kogu aeg kusagil Eestis vähemalt kord suve jooksul maha tulnud, nii et Delfi saab oma pildimaterjali esilehele üles panna.
Keeruline öelda, kas seda juhtub tingimata sagedamini. Lihtsalt tänu internetile, sotsiaalmeediale ja portaalidele levib see info paremini ja tundubki, et kogu aeg juhtub siinsamas. “Siinsamas” juhtub tegelikult harva, sest ka need ekstreemsed ilma nähtused hajuvad Eesti peale natuke laiali. Seda rahet ka päris terves Eestis ei sadanud.
4 Likes
To: Draax.
Lapsepõlvest mäletan samuti arvukaid torme, äikest, rahet, nii Lõuna- kui Põhja-Eestis. Ei ole selle aasta kliima midagi erakordset.
Põllud on ka lapsepõlves olnud vee all ning tulvaveed on ära viinud teetruupe.
Pigem on olnud just viimased aastad rohkem rahulikud, eriti Tallinna kandis. Viimasel paaril aastakümnel on olnud arvukalt suvesid kus ei tulegi korralikku äikest siiakanti ja kus suvine ilm kipub olema jahe ja tuuline, mitte suviselt soe. Äike tekib ikka enamasti soojade õhumasside saabumisega.
4 Likes
Huvitav väide. Kui õhk on soojenedes võimeline rohkem niiskust siduma, siis atmosfääri läbipaistvus just suureneb, kuna pilvede hulk väheneb. Pilved tekivad siis kui niiskus õhku temperatuuri langemise tõttu enam ära ei mahu.
Üks kliimamuutuse tagajärgi ongi pilvede hulga vähenemine enamuses inimtsivilisatsioonile olulistes piirkondades, eriti troopikas-lähistroopikas, nagu Hispaania.
Seepärast tähendataksegi ilmastikunähtusi ja muid parameetreid süsteemselt üles.
Pärast saab statistiliselt analüüsida - ja on selgunud, et kliima tõepoolest soojeneb.
Ma ei vaidlusta kliima soojenemist kui protsessi. Mõõtmisandmed näitavad, et jah - soojeneb küll.
Aga iga ilmanähtuse juures hüüdmine, et just see (vihmasadu, äikesetorm, rahetera, sisesta sobiv siia) on just otseselt kliima soojenemise tagajärg, tundub veidi meelevaldne.
4 Likes