Must lipp on abiks.
Ma nüüd ütlen peast ja mälu järgi, aga sellist äikesetormi/rahet on kogu aeg kusagil Eestis vähemalt kord suve jooksul maha tulnud, nii et Delfi saab oma pildimaterjali esilehele üles panna.
Keeruline öelda, kas seda juhtub tingimata sagedamini. Lihtsalt tänu internetile, sotsiaalmeediale ja portaalidele levib see info paremini ja tundubki, et kogu aeg juhtub siinsamas. “Siinsamas” juhtub tegelikult harva, sest ka need ekstreemsed ilma nähtused hajuvad Eesti peale natuke laiali. Seda rahet ka päris terves Eestis ei sadanud.
4 Likes
To: Draax.
Lapsepõlvest mäletan samuti arvukaid torme, äikest, rahet, nii Lõuna- kui Põhja-Eestis. Ei ole selle aasta kliima midagi erakordset.
Põllud on ka lapsepõlves olnud vee all ning tulvaveed on ära viinud teetruupe.
Pigem on olnud just viimased aastad rohkem rahulikud, eriti Tallinna kandis. Viimasel paaril aastakümnel on olnud arvukalt suvesid kus ei tulegi korralikku äikest siiakanti ja kus suvine ilm kipub olema jahe ja tuuline, mitte suviselt soe. Äike tekib ikka enamasti soojade õhumasside saabumisega.
4 Likes
Huvitav väide. Kui õhk on soojenedes võimeline rohkem niiskust siduma, siis atmosfääri läbipaistvus just suureneb, kuna pilvede hulk väheneb. Pilved tekivad siis kui niiskus õhku temperatuuri langemise tõttu enam ära ei mahu.
Üks kliimamuutuse tagajärgi ongi pilvede hulga vähenemine enamuses inimtsivilisatsioonile olulistes piirkondades, eriti troopikas-lähistroopikas, nagu Hispaania.
Seepärast tähendataksegi ilmastikunähtusi ja muid parameetreid süsteemselt üles.
Pärast saab statistiliselt analüüsida - ja on selgunud, et kliima tõepoolest soojeneb.
Ma ei vaidlusta kliima soojenemist kui protsessi. Mõõtmisandmed näitavad, et jah - soojeneb küll.
Aga iga ilmanähtuse juures hüüdmine, et just see (vihmasadu, äikesetorm, rahetera, sisesta sobiv siia) on just otseselt kliima soojenemise tagajärg, tundub veidi meelevaldne.
4 Likes
See on ammu teada, et õhus olev veeaur peegeldab päikesevalguse otse kosmosesse tagasi. Kõige efektiivsemalt teevad seda pilved - veeauru tihedus on nii suur et see on juba nähtav.
Näiteks kevadeti “võtab” päike kõige paremini ja kevadeti on päikesepaneelid kõige efektiivsemad seetõttu, et maapinnale jõuab rohkem päikesevalgust, kuna õhk on kuivem.
Ehk siis temperatuur ei mängi iseenesest muud rolli, kui seda, et soojem õhk suudab kergemini korjata endasse niiskust mis omakorda tähendab, et õhk peegeldab kosmosesse päikesekiiri paremini tagasi, ehk siis õhuniiskus neelab päikesevalgust endasse ja siis eraldab seda tagasi madalamal lainespektril - soojuskiirgusena.
Sama tagasi peegeldamise efekti, nagu veeaur, omab ka õhus olev tolm. Mingi 20a tagasi tuli uudis, et tänu sellele, et Poolas, Tšehhis ja mujal sealkandis on elektrijaamadele filtrid peale pandud, on Tartus mõõdetud 12% või 15% rohkem päikesevalgust. See on päris kõva protsent.
Kliima on Euroopas ja Põhja-Ameerikas olnud tänavu niiskem, see tähendab teist pidi aga suuremat jahedust. Seda jahenemist aga teist pidi kompenseerib Antarktika läheduses toimuv järsk soojenemine.
Aga pole hullu. Mingi teine tulev aasta me siin Eestis nutame jälle kuivuse ja püsiva rannailma tõttu ja venemaalt tuleb siis siia ulatuslike metsapõlengute suits.
Antud kaasuses oli võrdluseks atmosfääri läbipaistvus ekstreemse kuumaga vs läbipaistvus jahedama päikesepaistelise ilmaga.
Olemata spetsialist, paistab sõltuvus olulisemalt keerulisem olevat.
Veeaur ei peegelda päikesekiirgust kosmosesse. Peegeldavad pilved. Kui pilved pole moodustunud, toimib veeaur hoopis CO2 stiilis infrapuna maale tagasi peegeldajana. Pilvede tekkimist mõjutab mitte absoluutne, vaid relatiivne niiskus, Sama veeauru absoluutse sisalduse korral õhus kõrgema temperatuuri korral pilved ei moodustu. Pilvede tekkeks peab kõrgema temperatuuri korral õhus veeauru rohkem olema.
AI väitel tekivad Hispaanias suvel pilve eelkõige alates pärastlõunast, kuna siis tekivad kõige tugevamad tõusvad õhuvoolud, mis niiskema õhu külmadesse ülakihtidesse viivad.
1 Like
Mis asi see veeaur siis muud on kui needsamad pilved. Igasugune veeauru"kübe" atmosfääris mõjub valguskiirugsele ühtemoodi. Mida rohkem veeauru on, seda rohkmem mõjub. Kõrgem temperatuur aitab veeauru rohkusele kaasa. Mingit muud valemit siin ei ole, ei ole pilved mingid erilised asjad. Pilvede puhul, kuna veeauru on seal rohkem, neeldub päikesevalgus atmosfääri kõrgemates kihtides, seega on sealt võimalik paremini energia tagasi peegelduda kosmosesse. Sama teeb ka niiskus atmosfääri ülakihtides, mis sest, et see veel nähtavaid pilvi pole veel moodustanud. Selle võrra teeb niiskus seda vähem, kuna seda niiskust ennast on seal vähem, kui seda juhtub pilvede korral.
Pilved on veeaur, veeaur ei ole alati pilved. Veeaurust pilvede moodustumiseks peab suhteline niiskus ületama teatud taseme. See võib toimuda nii veeauru lisandumisega kui ka õhu jahtumisega. Kuni veeaurust pole pilved moodustunud, peegeldab veeaur õhus eelkõige infrapunakiirgust maale tagasi.
Eksid, valgus peegeldub nii pilvedelt kui veeaurult (mis on üks ja seesama) igas suunas tagasi/edasi. Lihtsalt tihedam niiskus atmosfääri ülakihtidel moodustab sellist efekti, et see omab suuremat võimet rohkem kiirgust kosmosesse kiirata. Ja toimib see sellise mehhanismi kaudu, kus ühelt veemolekulilt vabanenud soojuskiirgus püütakse teise veemolekuli poolt kinni ja siis see omakorda kiirgab seda edasi kolmadale jne.
Lihtne inimene mõtleb nii, et kui paistab läbi, siis laseb valgust ka läbi. Kui läbi ei paista, tuleb vähem valgust läbi. Kui on must, siis ei tule midagi läbi.
Kõik see relatiivne ja absoluutne niiskus on küll väga huvitav, aga ei tundu üldse oluline.
to: toonik.
Silm näeb ainult osa kogu valgusspektrist (õigemini kiirgusspektrist). Veemolekulis neeldunud nähtav päikesevalgus vabaneb samast veemolekulist madalamasageduseliku soojuskiirgusena, mida silm ei näe ja peab “pimeduseks”.
Pilved ei ole veeaur. Veeaur on gaasilises olekus H2O, mis on inimsilmale nähtamatu.
Pilved on vesi. Vedelas olekus vesi. Veeaur kondenseerub õhus veeks kui õhk jahtub, tavaliselt sooja veeaururikka ja külma kuivema õhu segunemisel. Inimene näeb sellisel juhul seda vedelat vett pilvedena. Pilvede puhul toimub tõepoolest valguse hajumine ja pilve valgena tajumine jne.
Näiteks saunas paistab väga niiske (absoluutselt) õhk läbi, aga kui uks avada siis tekivad aurupilved, eriti sooja ja külma õhu piiril.
Kliima soojenemine ja pilvede teke suhtestuvad väga kompleksselt. Üldiselt näitavad mudelid vähenemevat pilvede moodustumist, eriti lähistroopikas ja parasvöötmes, mis õhuringluse rakkude põhjanihkumisel samuti lähistroopistub 
Päikesepaneelid toodavad enim keskpäeval. Temperatuuri tõusust põhjustatud ~10% languse kompenseerib õhemast atmosfääriteekonnast põhjustatud suurem tõus.
Võib-olla läheb liiga energeetika teemasse, aga kui Eesti ja Hispaania päikesepaneelide toodangut võrrelda, siis eri laiuskraadidel liigub päike erinevalt.
Eesti suves on pikad õhtud ja hommikud, päike liigub taevas suhteliselt aeglaselt. Hispaanias on suvise ja talvise päeva pikkuse vahe väiksem, samas päike tõuseb ja loojub kiiremini. Seda ida- või läänesuunalist päikest pole mõtet seal proovida erinevate nurkade alt eriti püüda, sest nagunii paistab kohe üsna kõrgelt.
Valgus ei peegeldu ega neeldu oluliselt veeaurult. Ainult siis, kui veeaur on kondenseerunud veeks (raulir, jah muidugi on pilved vesi). Veeauru hulk õhus (kuni pole kondenseerunud veeks) ei mõjuta oluliselt maani jõudva päikeseenergia hulka.
Sa väidad, et valgust läbi vee vaadates on pimedam aga soojem?