Lõuna-Euroopa kuumalaine kütab hoogu hävitavatele metsapõlengutele.
Täiesti lambist pakkun, et metsapõlengute sagedus on tõusnud samas tempos kliimahüsteerikute hädakisaga. Ja isenesest ei hakka mitte midagi põlema…
3 Likes
Sama paneel toodab kuumades ilmaoludes vähem kui jahedamas - fakt
Sama konditsioneer tarbib kuumades oludes elektrit rohkem kui jahedamas - fakt.
Mingit win-win olukorda siin näha on tõesti elava fantaasia vili.
2 Likes
Asjal on üks hea külg ka - kui üks kord põleb ära, siis teist korda enam ei põle. Sest siis pole enam midagi põleda.
Samas on selge positiivne korrelatsioon, mida rohkem päikest, seda soojem ilm, seda odavam elekter, seda rohkem kulub jahutamisele.
Fakt on ka see, et mida madalamal on päike zeniidist, seda rohkem neeldub kiirgust atmosfääris. Püüad “madalamat päikest”, jõuab vähem kiirgust paneelini.
Eesti ja Hispaania erinevus on muu kõrval ka selles, et Hispaanias on teatud kuud ikkagi suhteliselt kindlalt päikeselised, samal ajal kui Eestis on see pilvine või päikeseline ilm täielik random.
Lähima näitena - juunis 2025 oli Ilmateenistuse andmetel keskmiselt 234 tundi päikest, samal ajal 2024. aasta juunis oli 327 tundi.
Kui päike on seniidis, aga atmosfääri läbipaistvus on halb kõrge temperatuuri tõttu, siis vahet pole. Kuumem õhk on võimeline rohkem niiskust siduma ja valguskiirgust jõuab vähem maapinnani. Madalama päikese püüdmine ei ole eesmärk omaette.
Ja millel põhineb arvamus, et selle mõju on suurem kui paksema õhukihi läbimisest tekkiv kiirguse nõrgenemine madalama päikese korral?
1 Like
See kõik ju sõltub konkreetsetest ilmastikuoludest ja on muutuv sõltuvalt temperatuurisist, tuule suunast (kas mere poolt või maismaa) ja veel paljudes asjaoludest. Kindlasti on mõnikord mõju suurem ja teinekord väiksem Me ei ela ju laboritingimustes.
Kuna sina olid see, kes väitis, et sellel on oluline mõju, siis tõestamine on sinu ülesanne.
1 Like
(Watson arvab samamoodi)… et peax vähem sooja jõuga majast välja suruma on körgeim kasutegur seda sooja sinna vähem sisse lasta… elementaarne…
Alati saab paksemate õhukihtide ja kõrge temperatuuri vastu võidelda sellega, et paigaldad rohkem päikesepaneele elektrit tootma. Sest ega siis üks päikespaneel oma naaberpäikesepaneelilt päikesevalgust ära varasta, kui need paneelid on õigesti paigaldatud, et lausa teineteist ei varjuta.
ttrust, vägisi hakkab kaduma minema sinu algne väide, mille ümber tants käib. Ehk et mida kuumem ilm, seda rohkem paneelist elektrit tuleb (win-win). Selle taustal sa siis nüüd arvad, et alati saab paneele juurde panna, kui kuumaga õhk paks ja ei tule rohkem. Kui kuum ilm, siis paned kohe paneele juurde ja kui jahedam, siis võtad vähemaks. Või kuidas?
Sa ise eespool ütlesid → “Me ei ela ju laboritingimustes.”
Keskmistatult on ttrusti väide täiesti õige. Tüüpilises lõunapoolses Euroopas on ilm kõige kuumem suvel pilvitu ilmaga keskpäeva kanti. Kui sa üritad “optimaalse hommikupäikesega” selle kuuma ilma ajal veidi rohkem päevast tootlust saada, siis jahedamate ilmadega on su paneeli suund maksimumist väljas. Aasta maksimumtoodangu peale optimeeritud park annab maksimaalse toodangu ajal, kui konditsioneerimiseks seda kõige rohkem vaja. Win-Win
1 Like
Mutionu, Sa võiksid lõpetada ära oma vastustele küsimuste otsimise. Muidu kipub see kõik vaidlus minevat juuksekarva pikuti lõhkiajamise teed.
Algne teema oli umbes selline, et Hispaanias on eratarbimises kõige energiamahukam valdkond konditsioneerimine, siis meil on see kütmine.
Kui Hispaanias on konditsioneerimine ajal, kui päike paistab, ehk siis sellel ajal millal on kõige soodsam elektrit toota, siis meil on vastupidi - soodsat elektrit toodetakse meil sel ajal millal keegi seda eriti palju ei vaja. Sest meil on näiteks konditsioneerimine väga väikesemahuline tegevus ning suvi on üldse kõige madalama elektritarbimisega periood.
Ehk siis kõik see, mis Hispaania energeetikas hästi toimib, ei pruugi meil toimida ja ka vastupidi.
Isegi karsson istus suvisel ajal kuumas angaaris, kuigi väljas polnud isegi palav. Isegi ventilatsiooni peale ei tahtnud karssoni tööandja raisata - üks näide kuidas suvel pole tarbimist.
2 Likes
Trust, lõpeta ära, ma ei viitsi enam 
1 Like
Ma panin sulle ette tegeliku Eesti päikesepargi tootmisgraafiku, keskpäevase temperatuuriga 27 kraadi, ja selle juures ei ole hommikupoolne toodang suurem kui keskpäevane nagu sina väitsid.
Küsiks siis , mis temperatuurist alates realiseerub sinu teooria et kell 10-11 on toodang suurem kui kell 12-13?
3 Likes
sa ei viitsi, sest trustil on ju õigus.
2 Likes
Ei ole. Trust kirjutas, et kui konditsioneer peab töötama täisvõimsusel, siis on päikeseelektrit kõige rohkem saadaval. Olen nõus, et siis on päikeseelektrit palju saadaval, aga kui jahedama päikesepaistelise ilmaga (kui kondistsioneeri vaja pole) on päikeseelktrit rohkem saadaval, (sest atmosfäär läbipaistvam ja paneel jahedam) siis see sõna “kõige” ei ole õige.
Võib tunduda juuksekarva lõhki ajamisena, aga mul on ikkagi rohkem õigus kui trustil.
sti24-le. Ootame ära, kui tuleb 40+ kraadi (kui konditsioneerid peavad töötama max võimsusel), siis panen oma paneeli graafiku.