See kõik ju sõltub konkreetsetest ilmastikuoludest ja on muutuv sõltuvalt temperatuurisist, tuule suunast (kas mere poolt või maismaa) ja veel paljudes asjaoludest. Kindlasti on mõnikord mõju suurem ja teinekord väiksem Me ei ela ju laboritingimustes.
Kuna sina olid see, kes väitis, et sellel on oluline mõju, siis tõestamine on sinu ülesanne.
1 Like
(Watson arvab samamoodi)… et peax vähem sooja jõuga majast välja suruma on körgeim kasutegur seda sooja sinna vähem sisse lasta… elementaarne…
Alati saab paksemate õhukihtide ja kõrge temperatuuri vastu võidelda sellega, et paigaldad rohkem päikesepaneele elektrit tootma. Sest ega siis üks päikespaneel oma naaberpäikesepaneelilt päikesevalgust ära varasta, kui need paneelid on õigesti paigaldatud, et lausa teineteist ei varjuta.
ttrust, vägisi hakkab kaduma minema sinu algne väide, mille ümber tants käib. Ehk et mida kuumem ilm, seda rohkem paneelist elektrit tuleb (win-win). Selle taustal sa siis nüüd arvad, et alati saab paneele juurde panna, kui kuumaga õhk paks ja ei tule rohkem. Kui kuum ilm, siis paned kohe paneele juurde ja kui jahedam, siis võtad vähemaks. Või kuidas?
Sa ise eespool ütlesid → “Me ei ela ju laboritingimustes.”
Keskmistatult on ttrusti väide täiesti õige. Tüüpilises lõunapoolses Euroopas on ilm kõige kuumem suvel pilvitu ilmaga keskpäeva kanti. Kui sa üritad “optimaalse hommikupäikesega” selle kuuma ilma ajal veidi rohkem päevast tootlust saada, siis jahedamate ilmadega on su paneeli suund maksimumist väljas. Aasta maksimumtoodangu peale optimeeritud park annab maksimaalse toodangu ajal, kui konditsioneerimiseks seda kõige rohkem vaja. Win-Win
1 Like
Mutionu, Sa võiksid lõpetada ära oma vastustele küsimuste otsimise. Muidu kipub see kõik vaidlus minevat juuksekarva pikuti lõhkiajamise teed.
Algne teema oli umbes selline, et Hispaanias on eratarbimises kõige energiamahukam valdkond konditsioneerimine, siis meil on see kütmine.
Kui Hispaanias on konditsioneerimine ajal, kui päike paistab, ehk siis sellel ajal millal on kõige soodsam elektrit toota, siis meil on vastupidi - soodsat elektrit toodetakse meil sel ajal millal keegi seda eriti palju ei vaja. Sest meil on näiteks konditsioneerimine väga väikesemahuline tegevus ning suvi on üldse kõige madalama elektritarbimisega periood.
Ehk siis kõik see, mis Hispaania energeetikas hästi toimib, ei pruugi meil toimida ja ka vastupidi.
Isegi karsson istus suvisel ajal kuumas angaaris, kuigi väljas polnud isegi palav. Isegi ventilatsiooni peale ei tahtnud karssoni tööandja raisata - üks näide kuidas suvel pole tarbimist.
2 Likes
Trust, lõpeta ära, ma ei viitsi enam 
1 Like
Ma panin sulle ette tegeliku Eesti päikesepargi tootmisgraafiku, keskpäevase temperatuuriga 27 kraadi, ja selle juures ei ole hommikupoolne toodang suurem kui keskpäevane nagu sina väitsid.
Küsiks siis , mis temperatuurist alates realiseerub sinu teooria et kell 10-11 on toodang suurem kui kell 12-13?
3 Likes
sa ei viitsi, sest trustil on ju õigus.
2 Likes
Ei ole. Trust kirjutas, et kui konditsioneer peab töötama täisvõimsusel, siis on päikeseelektrit kõige rohkem saadaval. Olen nõus, et siis on päikeseelektrit palju saadaval, aga kui jahedama päikesepaistelise ilmaga (kui kondistsioneeri vaja pole) on päikeseelktrit rohkem saadaval, (sest atmosfäär läbipaistvam ja paneel jahedam) siis see sõna “kõige” ei ole õige.
Võib tunduda juuksekarva lõhki ajamisena, aga mul on ikkagi rohkem õigus kui trustil.
sti24-le. Ootame ära, kui tuleb 40+ kraadi (kui konditsioneerid peavad töötama max võimsusel), siis panen oma paneeli graafiku.
Näete, kuidas viitsib!
No saag tõmmati uuesti käima ju.
1 Like
Mutionu, võib-olla sa ei saa ttrusti väidetust aru ja sellepärast vaidled, aga igatahes on trustil õigus.
Eestis on päikeseenergiat vähem siis, kui energiavajadus on suurem. Ja Hispaanias on päikeseenergiat rohkem siis, kui energiavajadus on suurem. Kui sa muidu sellest aru ei saa, siis püüa vastuväiteliselt vastupidist tõestada.
Võib-olla aitab sul sellest väitest aru saada, kui sa vaatled seda päevade- ja kuude keskmistena. Igal juhul on probleem sinus.
8 Likes
Sa mängid liiga safe ilt oma 40 kraadi puhul graafiku esitamisega…
1 Like
Kas + kraadi ei mõõdeta varjus?
1 Like
Lõuna-Euroopa põleb. Marseille on mattunud tossu alla ning Kataloonias on põlenud 3100 hektarit maad.
Preili Kliima tegi looduses väikse lõkke…
1 Like
Mis seost on su postitusel käesoleva teemaga?
1 Like
Maailmas on õnneks kohti, kus terve mõistus endiselt valitseb, mitte nagu Eestis, kus käib kogu maa soostamine.
