minuarust Kauri puhul ongi paljude postituste eesmärgiks 'hüsteeria publitseerimine/võimendamine"
ps.
Käisin jaaniajal lõuna-eestis, seal on ikka täiega uputanud ja kuna paljudes kohtades savimullad … siis vett oli põldudel ikka omajagu ka nähtaval … nii et on päris palju piirkondi ja erinevate kultuuridega põlde, kus saaki ei saada või jääb tugevalt kesiseks …
Samas kuskilt on meelde jäänud et hein pidi hästi kasvama …
ja mingil hetkel olid ka rapsikasvatajad suht õnnelike nägudega teleekraanil, kuigi eelmised paar aastat on ka neil olnud kuulujärgi suht kesised
No võib-olla läks selles suhtes mul lappama tõesti, et lõunasse suunatud paneeli puhul korvab keskpäeval kuumenemise tõttu langeva tootlikkuse parem ristumisnurk päikesekiirtega. Päevasiseselt. Sinu graafik on Eestis asuva paneeli toodangust? Jutt käib ju Hispaaniast 40+ kraadi. Tegelikult tahtsin rääkida sellest, et kui on kui on kuumalaine, ehk üle 40 kraadised temperatuurid, ehk "kui kõige rohkem on vaja konditsioneerida" siis päikesepaneelid rohkem ei tooda. Pigem vähem. Võrreldes tavapäraste temperatuuridega perioodiga. See oli jutu mõte. Ei ole niimoodi win-win, et mida kuumem, seda rohkem elektrit konditsineeeridele (nagu ttrust arvab olevat).
Miks meil Eestis on reeglina mai kuu kõige suurema toodanguga, kuigi juunis ja juulis on päev pikem? Õige vastus: Sest mai on jahedam.
Nõus sellega et jahedam temp annab loomulikult parema tootlikkuse. Aga see vähenemine on 10, max 20% . Sina aga lahmisid et keskpäeval saab kõrgema tempiga lausa vähem kui hommikul . Nii see ei ole kunagi
Täna on paneelid juba nii odavad ja keskpäevased elektrihinnad nii madalad, et pole mitte mingit mõtet minna keskpäevast max tootlust püüdma, vaid otse vastupidi, paneelid tuleb just kas läände või itta suunata.
Väidan, et kui paneel suunata kagusse, siis kuumaperioodil peaks saama samalt paneeliühikult hommikutundidel rohkem kätte kui keskpäeval lõunasse suunatud paneelilt. Lihtsalt näen, kuidas suvel soojaperioodil jookseb mu jaam hommikul juba kell 11 inverteri piirdesse. Kuigi paneel on suunatud lõunasse. Keskpäeval aga võbeleb piirde piiril (siis kuumaperioodil)
Aga täpset võrdluskatset pole teinud.
Sõber, kes annab kõrgkoolis elektrikäidusüsteemide tunde, pusis rehkendada ja otsustas seejärel panna oma eramu tarbeks paneelid … vertikaalasendisse. Kaalutlus siis see, et püüda võimalikult palju päikest just varakevadel, hilissügisel ja sutsu ka talvel, kui elekter on kallis ja seda rohkem kulub ning lumi kukub paneelidelt ka ise maha. Suvel, kui elektrit nkn eriti ei kulu ja selle hind on madal, polegi pointi midagi maksimeerida.
decibelile. Kellel ruumi on. Aga ega siin ainult paneeli hind pole ainuke. Raam, kuhu see kinnitub, paigaldustöö kaabeldus, jne. Vist ei tasu ära investeerida nendesse lisapaneelidesse, mis suurema osa ajast jõude on ja ainult hommikuti, õhtuti ja pilves ilmaga tootmisest osa võtavad.
Äkki sellepärast et paneele raudselt lisatakse 10-15 % rohkem kui inverteri nimivõimsus. Kuna võrku võid müüa ainult inverteri nimivõimsuse jagu max, siis piiratakse üleliigne toodang inverterist ära ( et sa trahvi ei saaks) Nii et keskpäeval oleks sul toodang suurem kui ta piiratud poleks
Kas sa räägid kelleski x inimesest või arvad, et äkki minul on see või teine. Ma ise piiran oma inverterist võrku müüki vastavalt vajadusele ja “äkki” pole mul eriti midagi
Ma julgen väita, et sinu see väide ei vasta kuidagi tõele: “Väidan, et kui paneel suunata kagusse, siis kuumaperioodil peaks saama samalt paneeliühikult hommikutundidel rohkem kätte kui keskpäeval lõunasse suunatud paneelilt”
Täpsustuseks, rahalises vääringus saab kindlasti, aga mitte kwh ides
Hommikul on jahedam ja õhk läbipaistvam. Kui paneeli kalle seada hommikutundideks päikeskiirtega risti, siis on tootlikus parem kui 30 kraadises kuumas keskpäeval.
USA-s Texase osariigis Guadalupe jõe ääres põhjustas paduvihm eile äkktulva, mis on tapnud vähemalt 24 inimest. Lisaks sellele on kadunud 23-25 tüdrukute kristlikust suvelaagrist osavõtnut, teatasid võimud. Tundidega sadas alla mitme kuu normi sademed. Ja ega California osariigis olukord parem ei ole: https://maailm.postimees.ee/8281418/california-selle-aasta-suurim-poleng-on-levinud-28-700-hektarile
And now what. Lõuna-Euroopas on kuumalaine. Meil siin on jahe, pilvine, tuuline ja vihmane.
Tagumine aeg hakata kuumaohvritele jahedusturismi pakette müüma. “Värisedes vihmas”, “Lõdise Lõikavas Tuules”, “Pilvine Päev Päikeseta”. Sõidame. Iga asja saab, hea tahtmise korral, teenuseks-tooteks ja rahaks pöörata.
Mul ei ole kagusse suunatud paneeli, mille graafikut näidata. Küll aga näen ma, et kargel päikesepaistelisel suvehommikul viskab toodang juba kell 11 (kagu) inverteri piirajasse. St. toodang on paneeli maksimumi lähedal, kuigi valguse langemisnurk on viltu.
Mul ei ole võtta 40+ kraadist keskpäeva, et see võrdlusse panna.
Tuletagem meelde, see jutt sai alguse ikkagi selle Lõuna-Euroopa kuumalaine kontekstis. Keegi hõiskas siin, et Hispaanias pidi win-win olema, mida rohkem konditsioneerida vaja (loe: mida kuumem ilm), seda rohkem paneelist tuleb. Paraku ei tooda päikesepaneel elektrit mitte soojusest vaid valgusest. Tüüpilistes tingimustes temperatuuri tõustes atmosfääri läbipaistvus väheneb.
Tavalises Eesti suveilmas 20-25 kraadi, toodab lõunasse suunatud paneel mõistagi keskpäeval kõige rohkem, aga sellistes tingimustes pole konditsioneeri vaja. Ses mõttes ei ole neid Eestis asuvate paneelide graafikuid mõtet siia näiteks panna.
To: mutionu. Tsitaat on selline, kõik muu on su elava fantaasia vili:
Siit annab mis tahes tekstikonteksti välja kedrata.
Kuigi algne kontekst ei olnud see, et kas paneel toodab keskpäeval kõige rohkem või veidi vähem, vaid see, et sealkandis langeb ajaliselt kokku potentsiaalselt kõige odavama elektri periood perioodiga kus on vaja seda elektrit kõige rohkem kulutada. Ning, erinevalt Hispaaniast, meil ei ole sobivalt need perioodid samal ajal.
Niisiis. Meil on päike, mis kütab maja, kütab ümbritsevat õhku, maapinda jne.
Seda päikest püüab meil päikesepaneel (mis muide omajagu valgust hoopis infrapunakiirguseks muudab). Päikesepaneel ei ole just eriti efektiivne. Mis see kasutegur tänapäeval ongi? Edasi on meil inverter ja vooluvõrk omade (küll üsna pisikeste) kadudega. Ja lõpuks on meil soojuspump, mis üleliigset energiat “majast välja” pumpab. Ja ka see pole 100% efektiivne.
Kuidagi nagu vildakas tundub see skeem? Ei?
Ilmselt oleks vaja “teisele kaalukausile” asetada “kui efektiivne on keskpäevapäike maja soojakskütmiseks” ja siis esimesele “kui efektiivne on päike läbi mitme “abstroaktsioonikihi” sellesama maja ärajahutamises”. Ja ongi meil vastus käes. (p.s. mina vastust ei tea).
