decibelile. Kellel ruumi on. Aga ega siin ainult paneeli hind pole ainuke. Raam, kuhu see kinnitub, paigaldustöö kaabeldus, jne. Vist ei tasu ära investeerida nendesse lisapaneelidesse, mis suurema osa ajast jõude on ja ainult hommikuti, õhtuti ja pilves ilmaga tootmisest osa võtavad.
Äkki sellepärast et paneele raudselt lisatakse 10-15 % rohkem kui inverteri nimivõimsus. Kuna võrku võid müüa ainult inverteri nimivõimsuse jagu max, siis piiratakse üleliigne toodang inverterist ära ( et sa trahvi ei saaks) Nii et keskpäeval oleks sul toodang suurem kui ta piiratud poleks
Kas sa räägid kelleski x inimesest või arvad, et äkki minul on see või teine. Ma ise piiran oma inverterist võrku müüki vastavalt vajadusele ja “äkki” pole mul eriti midagi 
Ma julgen väita, et sinu see väide ei vasta kuidagi tõele: “Väidan, et kui paneel suunata kagusse, siis kuumaperioodil peaks saama samalt paneeliühikult hommikutundidel rohkem kätte kui keskpäeval lõunasse suunatud paneelilt”
Täpsustuseks, rahalises vääringus saab kindlasti, aga mitte kwh ides
Hommikul on jahedam ja õhk läbipaistvam. Kui paneeli kalle seada hommikutundideks päikeskiirtega risti, siis on tootlikus parem kui 30 kraadises kuumas keskpäeval.
USA-s Texase osariigis Guadalupe jõe ääres põhjustas paduvihm eile äkktulva, mis on tapnud vähemalt 24 inimest. Lisaks sellele on kadunud 23-25 tüdrukute kristlikust suvelaagrist osavõtnut, teatasid võimud. Tundidega sadas alla mitme kuu normi sademed. Ja ega California osariigis olukord parem ei ole: https://maailm.postimees.ee/8281418/california-selle-aasta-suurim-poleng-on-levinud-28-700-hektarile
And now what. Lõuna-Euroopas on kuumalaine. Meil siin on jahe, pilvine, tuuline ja vihmane.
Tagumine aeg hakata kuumaohvritele jahedusturismi pakette müüma. “Värisedes vihmas”, “Lõdise Lõikavas Tuules”, “Pilvine Päev Päikeseta”. Sõidame. Iga asja saab, hea tahtmise korral, teenuseks-tooteks ja rahaks pöörata.
4 Likes
Ehk viskad selle väite tõestuseks siis graafiku ka?
Ma ei saa mingit graafikut visata, sest
- Mul ei ole kagusse suunatud paneeli, mille graafikut näidata. Küll aga näen ma, et kargel päikesepaistelisel suvehommikul viskab toodang juba kell 11 (kagu) inverteri piirajasse. St. toodang on paneeli maksimumi lähedal, kuigi valguse langemisnurk on viltu.
- Mul ei ole võtta 40+ kraadist keskpäeva, et see võrdlusse panna.
Tuletagem meelde, see jutt sai alguse ikkagi selle Lõuna-Euroopa kuumalaine kontekstis. Keegi hõiskas siin, et Hispaanias pidi win-win olema, mida rohkem konditsioneerida vaja (loe: mida kuumem ilm), seda rohkem paneelist tuleb. Paraku ei tooda päikesepaneel elektrit mitte soojusest vaid valgusest. Tüüpilistes tingimustes temperatuuri tõustes atmosfääri läbipaistvus väheneb.
Tavalises Eesti suveilmas 20-25 kraadi, toodab lõunasse suunatud paneel mõistagi keskpäeval kõige rohkem, aga sellistes tingimustes pole konditsioneeri vaja. Ses mõttes ei ole neid Eestis asuvate paneelide graafikuid mõtet siia näiteks panna.
1 Like
To: mutionu. Tsitaat on selline, kõik muu on su elava fantaasia vili:
Siit annab mis tahes tekstikonteksti välja kedrata.
Kuigi algne kontekst ei olnud see, et kas paneel toodab keskpäeval kõige rohkem või veidi vähem, vaid see, et sealkandis langeb ajaliselt kokku potentsiaalselt kõige odavama elektri periood perioodiga kus on vaja seda elektrit kõige rohkem kulutada. Ning, erinevalt Hispaaniast, meil ei ole sobivalt need perioodid samal ajal.
oleks, moleks poleks. Ehk siis ainult sinu hüpotees
Niisiis. Meil on päike, mis kütab maja, kütab ümbritsevat õhku, maapinda jne.
Seda päikest püüab meil päikesepaneel (mis muide omajagu valgust hoopis infrapunakiirguseks muudab). Päikesepaneel ei ole just eriti efektiivne. Mis see kasutegur tänapäeval ongi? Edasi on meil inverter ja vooluvõrk omade (küll üsna pisikeste) kadudega. Ja lõpuks on meil soojuspump, mis üleliigset energiat “majast välja” pumpab. Ja ka see pole 100% efektiivne.
Kuidagi nagu vildakas tundub see skeem? Ei?
Ilmselt oleks vaja “teisele kaalukausile” asetada “kui efektiivne on keskpäevapäike maja soojakskütmiseks” ja siis esimesele “kui efektiivne on päike läbi mitme “abstroaktsioonikihi” sellesama maja ärajahutamises”. Ja ongi meil vastus käes. (p.s. mina vastust ei tea).
Lõuna-Euroopa kuumalaine kütab hoogu hävitavatele metsapõlengutele.
Täiesti lambist pakkun, et metsapõlengute sagedus on tõusnud samas tempos kliimahüsteerikute hädakisaga. Ja isenesest ei hakka mitte midagi põlema…
3 Likes
Sama paneel toodab kuumades ilmaoludes vähem kui jahedamas - fakt
Sama konditsioneer tarbib kuumades oludes elektrit rohkem kui jahedamas - fakt.
Mingit win-win olukorda siin näha on tõesti elava fantaasia vili.
2 Likes
Asjal on üks hea külg ka - kui üks kord põleb ära, siis teist korda enam ei põle. Sest siis pole enam midagi põleda.
Samas on selge positiivne korrelatsioon, mida rohkem päikest, seda soojem ilm, seda odavam elekter, seda rohkem kulub jahutamisele.
Fakt on ka see, et mida madalamal on päike zeniidist, seda rohkem neeldub kiirgust atmosfääris. Püüad “madalamat päikest”, jõuab vähem kiirgust paneelini.
Eesti ja Hispaania erinevus on muu kõrval ka selles, et Hispaanias on teatud kuud ikkagi suhteliselt kindlalt päikeselised, samal ajal kui Eestis on see pilvine või päikeseline ilm täielik random.
Lähima näitena - juunis 2025 oli Ilmateenistuse andmetel keskmiselt 234 tundi päikest, samal ajal 2024. aasta juunis oli 327 tundi.
Kui päike on seniidis, aga atmosfääri läbipaistvus on halb kõrge temperatuuri tõttu, siis vahet pole. Kuumem õhk on võimeline rohkem niiskust siduma ja valguskiirgust jõuab vähem maapinnani. Madalama päikese püüdmine ei ole eesmärk omaette.