See on alati kliimahüsteerikute muster olnud.
Kuumalaine = “See ongi uus reaalsus!”
Külmalaine = “Ilm pole kliima!”
3 Likes
Aga ma olen nõus ka (täitsa puusalt, kuna pole Hispaanias käinud-näinud) kihla vedama, et ka ilma konditsioneerita on seal majad optimeeritud pigem sooja ja päikesega toime tulema, kui vastupidi. Kivipõrandad, luukidega suletavad aknad jne. Mitte nagu meil, kus ehitatakse mingi umbne klaaspuur ja siis lastakse inimestel seal küpseda, sest noh talvel, kui on nagunii väljas pime, peab ju “palju valgust sisse pääsema”
1 Like
Kliimaidiootide muster on siis mis Draax? Et kliimasoojenemist ei eksisteeri, sest Eestis on nüüd üle mitme aasta korra tüüpiline varasem suvekliima, mis oli tavaline 2000ndatel? Mis siis et massilised soojarekordid leiavad aset üle kogu maailma iga kuu, aga külmarekordeid pead tikutulega taga otsima?
Hispaanias, fyi, oli just juuni all-time rekord, 46 kraadi.
1 Like
Atmosfääris esinevad sellised asjad nagu Rossby lained. Atmosfääri puhul on tegemist kõrg- ja madalrõhkkondade mustriga ümber pooluse, umbes parasvöötme piirkonnas Maa puhul. Maa pealt vaadates väljenduvad need näiteks jugavooludena.
Mida ühtlasem on planeedi temperatuur pooluste ja ekvaatori vahel, seda suuremad ja statsionaarsemad need lained on.
Kliima soojenedes soojenevad poolused rohkem kui ekvaatoriaalsed piirkonnad, eriti Arktikas (Arctic amplification).
https://www.nature.com/articles/s43247-022-00498-3
See tekitab suuremaid ja püsivamaid “kuumakupleid” ja madalrõhkkondi, mis võivad kuid sama koha peal istuda ja harjunust enam ekstreemseks minna.
1 Like
Ei ole nii. Kõrgel temperatuuril väheneb päikesepaneeli tootlikus. Mida kuumem ilm, seda vähem elektrit paneelist tuleb.
1 Like
Kui palju vähem siis elektrit tuleb? Selle vastu annab võidelda, et paigaldad rohkem paneele, lihtsalt. Tänapäeval on paneelid suhteliselt odavad ju?
… sellex peab kuskil ruumi leidma… ja päris palju ruumi… ning süsteemi hoolduskulusid kandma… vöi, kuidas…
Lihtsalt juhtisin tähelepanu, et seos ei ole võrdeline (nagu sa väidad) vaid pöördvõrdeline: Mida rohkem on vaja jahutada, seda vähem elektrit peale tuleb
Paneeli temperatuurikoefitsent pidavat olema ca 0,4%/C . Kui “tavakuuma” ja “rekordkuuma” vahe on isegi 10C, siis väheneb toodetav energia vaid 4%.
Kus ma võrdelisust väitsin? Ma sain väga hästi aru, et mida kõrgem temperatuur, seda vähem elektrit paneelidest kätte saab sama päikesevalguse võimsuse juures. Ja väljendasin ka end vastavalt. Omast-arust.
err: Maale jõuab juba pikemat aega Päikeselt rohkem energiat, kui seda tagasi ilmaruumi kiirgub. Viimase 20 aastaga on aga siseneva ja väljuva energiavoo vahe eelneva ajaga võrreldes kahekordistunud, osutab rahvusvaheline uuring. See tähendab, et kliima võib hakata kiiremini soojenema.
…
viitab, et viimased äärmuslikult kuumad aastad pole erandlik juhus. Pigem võivad need viidata, et järgmise kümnendi või veel pikema aja jooksul saab kliimasoojenemine hoogu juurde, vastavalt sellele, kuidas ookeanide soojuse talletamise võime väheneb. Sel juhul suureneb maismaal nii kuumalainete, põudade kui ka äärmuslike valingvihmade, aga ka pikemate ja tugevamate mere kuumalainete esinemise võimalus.
2 Likes
Seda manciku poolt viidatud, err.ee lehel olevat infot ei saa uskuda, sest et ikkagi eestlased ja ainult eestlased on kliima soojenemises süüdi. Mitte miljardilise rahvaarvuga hiinlased odava p.sa valmisvorpimisega ega hindud enda räpase eluviisiga(loomad elutoas), vaid eestlased.
2 Likes
ttrust: “kui Hispaanias on vaja konditsioneeri täisvõimususel töös hoida, on päikesepatareidest tulevat odavat elektrit kõige rohkem saadaval. Win-win olukord.”
Sa väitsid ikkagi, et kui on kõige kuumem, siis tuleb ka kõige rohkem. Mis sa ikka põed selle väikse möödapaneku pärast.
Loomulikult tähendab see seda, et siis paistab päike ja päikesepatareid huugavad täisvõimsusel ning löövad elektrihinna sellel ajal elektrivõrgus alla. “Kõige rohkem” on siin mõeldud üldise argumendina, sest kui päike paistab keset päeva kõige kõrgemal on elektritoodang ka kõige suurem.
Kui saabub videvik, siis päikesepatareid enam ei tööta, aga ega siis konditsioneere enam ka eriti vaja pole ning aknast saab jahenevat õhku sisse lasta.
Miks sellest midagi muud välja loetakse, asi on ju elementaarne ja lihtne?
Erinevalt Hispaaniast meil sellist win-win olukorda pole, sest siis kui on vaja kütta ja väljas on väga külm, pole päikesevalgust kusagil, et päikesepatareid saaksid elektrit toota.
1 Like
Tead, ei ole nii. Kui hommikul on õhk klaar ja läbipaistev, paneel on jahe, siis on toodang kõige suurem ületades isegi paneeli nimivõimsust. Vaatamata sellele, et päikese nurk ei ole lõunasse suunatud paneeli suhtes ideaalne. Kui päeva peale läheb kuumaks, õhku täidab kuumuse sumu, siis paneeli tootlikkus langeb alla nimivõimsuse vaatamata sellele, et päike “on kõige kõrgemal”. Oma kogemusest tean rääkida.
Peale selle on tänapäeval targemad inimesed suunanud oma paneelid hommiku- ja õhtupäikesesse, et mitte kuumutada oma paneele keskpäevaste nullhindadega.
2 Likes
No paneme siia siis 40 kw pargi tänase päeva toodangu graafiku. mutionud võiksid oma tavalises elukeskkonnas edasi pesitseda…Kuidagi ei toeta sinu äsja väljamõeldud teooriat.
2 Likes
Miks need nullhinnad siis keskpäeval on?
3 Likes
Meie põllumeeste saagist on suure osa vihm hävitanud, aga saagi hävimise pärast on mures põllumehed üle Euroopa. Põllumehi Hispaanias, Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal päästavad saagi hävimisest ja ikaldusest praegu niisutussüsteemid, ent Vahemere tavapärasest kõrgem temperatuur võib ka juulikuus sisemaal ilma ettearvamatumaks muuta, pannes seega põllumehed veelgi suurema surve alla. Toidu hinnatõusud on ilmselt vältimatud.
Väga kehvasti on läinud ainult teatud kultuuridel. AK-s näidati üht linapõldu, kus probleem selles, et külv tehti alles mais ja liigne vihm ei lasknud põhimõtteliselt väikestel taimedel idaneda.
Selle pealt väita justkui kõik on pekkis, on natuke hüsteeriamaiguline.
Põllumajandus on üldse selline valdkond kus mingit ideaalse ilmaga aastat võib tikutulega otsida. Alati on kellelgi midagi pekkis - kas talv ilma lumeta, kevad liiga külm, suvi liiga põuane või saagikoristuse aeg liiga vihmane. Kui ilm on suurepärane, siis see suurepärane ilm soosib kahjureid, nii et jälle uus häda.
Kuna kasvatatakse ka natuke erinevaid kultuure erinevates tingimustes (isegi Põhja- ja Lõuna-Eesti ilm on veidi erinevad) siis alati leiab kellegi, kellel ikaldub ja põhjus jälle kliima soojenemist süüdistada.
Pealegi põllumeest otseselt ei pruugi isegi saagikus mõjutada, seni kuni kõigil konkurentidel läheb sarnaselt. Kehvema ilmaga aastal on lihtsalt kokkuostuhinnad kõrgemad ja kasum tuleb ikka koju ja paremal juhul saab ka riigilt ikaldustoetust nõuda.
Halvasti on ainult siis kui mingil põhjusel on sinu põldudel mingi häda kui naabritel või naabermaakonnas on hästi.
3 Likes
minuarust Kauri puhul ongi paljude postituste eesmärgiks 'hüsteeria publitseerimine/võimendamine"
ps.
Käisin jaaniajal lõuna-eestis, seal on ikka täiega uputanud ja kuna paljudes kohtades savimullad … siis vett oli põldudel ikka omajagu ka nähtaval … nii et on päris palju piirkondi ja erinevate kultuuridega põlde, kus saaki ei saada või jääb tugevalt kesiseks …
Samas kuskilt on meelde jäänud et hein pidi hästi kasvama …
ja mingil hetkel olid ka rapsikasvatajad suht õnnelike nägudega teleekraanil, kuigi eelmised paar aastat on ka neil olnud kuulujärgi suht kesised
1 Like