Vana diisellänkar hakkab üha rohkem välja paistma nagu kinnisvarainvesteering ![]()
Tahaks sellest juhtumist täpsemalt teada.
Eespool oligi juttu sellest, et igaüks ostab auto vastavalt vajadustele. Kui sul on vajadus pidevalt ühe jutiga Tallinn-Tartu-Tallinn kimada, siis muidugi on diisel mõistlikum, milles küsimus. Kui mul on vaja 90+% ajast Tallinna linnavahel sõita, siis on enamuse ajast range sama, mis minu dislal. Ja Kuresaarde 1-2 korda kuus suvel veab iga ilmaga välja.
Kui linnas sõita siis sama hinnaga on näiteks see: C4 | Citroën Eesti
Aga nagu eespool juba kirjutasin, siis lükkasin oma autovahetuse edasi, tehnoloogia areneb kiiresti, hinnad tulevad alla ja tavaautode ja kütuse maksudele keeratakse otsa, seega peavad ka sead lendama õppima:)
PS tnx lingi eest, suvel range Fordil 650 ja kulu ainult 11,9 kwh/km. Pole paha.
On veel see nüanss, et “kolmas partei” pakub vaikselt juba bolt-on variante vanade karpade asendamiseks ECU-ga ja vanade mehhaanliste-elektromehhaniliste sissepritsete asendamist ECU-ga. Vanade Masinate Uus Elu. Eeldusel, et kere ei mädane, mis meie kliimas on veits keerukavõitu. Aga parema kliimaga kohtades saavad 60 aastat vanad masinad kenasti “uue hingamise”
Audi B4 läheb hinda varsti.
Piisake tervet mõistust vahelduseks jälle: Tony Blair kutsus üles nullheite-poliitikat peatama | Välismaa | ERR
Pidime täna esimest korda sel aastal soojuspumba jahutamise režiimil sisse lülitama. Vähem kui nädal tagasi alles lasime tal maja soojendada…
Kohe näha, et valitsuse poliitika soojenemise ärahoidmiseks on sel nädalal muutunud.
Kliimakriisiga mitte tegeledes, võib see lõpetada turumajanduse sellisel kujul, nagu me seda praegu tunneme. Nii hoiatab maailma ühe suurima kindlustusettevõtte juhte.
Äärmuslike ilmastikumõjude tohutu hind jätab finantssektori töövõimetuks.
Maailm läheneb kiiresti temperatuuritasemetele, kus kindlustusandjad ei suuda enam paljude kliimariskide eest katet pakkuda, ütles maailma ühe suurima kindlustusfirma Allianz SE juhatuse liige Günther Thallinger. Ta ütles, et ilma kindlustuseta, mille pakkumist kohati juba piiratakse, muutuvad elujõuetuks paljud teised finantsteenused, alates hüpoteekidest kuni liisingute ja investeeringuteni. 3C temperatuuri tõusu kahju on nii suur, et valitsused ei suuda enam pakkuda finantsabi ja paljude kliimamõjudega kohanemine on võimatu.
Kindlustusvaldkonna põhitegevuseks on riskijuhtimine ning globaalse kuumenemise ohtusid on juba ammu väga tõsiselt võetud. Hiljutistes aruannetes ütles Aviva, et sellel aastakümnel ulatusid äärmuslikud ilmastikukahjustused 2 triljoni dollarini ja GallagherRE sõnul oli ainuüksi 2024. aastal kahju suurus 400 miljardit dollarit. See ülemaailmse kindlustusliidri analüüs ei näita mitte ainult kliimamuutustest tulenevat rahalist kahju, vaid ka ohtu tsivilisatsioonile.
Nõutavad kindlustusmaksed ületavad paljudes piirkondades peagi selle piiri, mida inimesed või ettevõtted maksta suudavad(Viidatakse ettevõtetele, kes lõpetasid Californias metsatulekahjude tõttu kodukindlustuse pakkumise).
Kindlustuse puudumine tähendab, et paljud finantsteenused muutuvad kättesaamatuks.
See ei kehti mitte ainult elamute, vaid ka infrastruktuuri, transpordi, põllumajanduse ja tööstuse kohta. Elamute ja paljude majandussektorite majanduslik väärtus hakkab langema. Turud hakkavad kiiresti ja jõhkralt olukorda ümber hindama.
Ükski valitsus ei suuda reaalselt katta kahjusid, kui mitu kulukat sündmust juhtub kiiresti järjest, nagu ennustavad kliimamudelid. Näiteks Austraalia katastroofi tagajärgede taastamise kulutused on aastatel 2017–2023 juba seitsmekordistunud. Mõte, et miljardid inimesed saavad lihtsalt kohaneda süvenevate kliimamõjudega, on vale. Ei saa kuidagi kohaneda temperatuuridega, mis ületavad inimese taluvust. Terved üleujutuspiirkondadesse ehitatud linnad ei saa lihtsalt minna ja ülesmäge liikuda.
Finantssektor, nagu me seda teame, lakkab toimimast. Ja koos sellega lakkab olemast ka kapitalism, sellisel kujul, nagu me seda teame.
Selle promillikese päästame ju ikka kui me oma majanduse sulgeme?
Maa saab väga hästi hakkama. On alati saanud. Inimkond võib hätta jääda.
Siin on neile natuke kuulamist, kes tööstusrevolutsiooni eelset kliimat ihkavad. Alates 1250. astast on Euroopa kliima üks rist ja viletsus olnud.
EL oma kuue protsendiga kliimasoojenemist ei üksinda peata. Targem on kasutada ressurss võimalike kahjude ennetamiseks ja tagajärgedega tegelemiseks, selmet kulutada kogu oma aur võimatu missiooni peale ja surra esimesena.
Sellel kodanikul on ju näpud kõrvas ja karjub sinu teksti peale la-la-la-ma ei kuule midagi. Lootusetu.
Ilmastiku ja kliimaga seotud majanduskahjude kasv Euroopas. Allikas: https://www.eea.europa.eu/en/analysis/indicators/economic-losses-from-climate-related
Kliimamuutustest mõjutatud tulevikus oleksid potentsiaalsed kahjud nii suured, et kindlustusandjad kas ei taha kindlustuskaitset pakkuda või teeksid seda ainult nii kõrgete kindlustusmaksete eest, et inimesed ja ettevõtted ei saaks seda endale lubada. Piisava kindlustuskaitse osakaal Euroopas, allikas: https://www.climateforesight.eu/articles/climate-change-insurance-protection-gap/
Kuradi külm on, Kuradi-kuradi külm on. Brrrrr.
Alates 1990. aastast nähtud soojemise taga olevatest heitmetest saab kirjutada kaks kolmandikku maailma kõige rikkama kümne protsendi elanike arvele, leiavad Austria teadlased oma hiljutises uuringus.
Uue uuringu autorid osutavad, et ülirikaste tarbimis- ja investeerimisharjumused on aastatel 1990–2020 eluohtlike kuumalainete ja põua esinemisriski oluliselt suurendanud. Tegu on esimese teadustööga, mis proovis seostada väheste kätte koondunud rikkuse mõju äärmuslikele kliimasündmustele kindla arvulise väärtusega.
ehk me võime siin väikses ‘ametnikeriigis’ kasvõi kõrvade peal käia - ikka on meie lõppmõju suht olematu.
Ja seda enam hakkab pikapeale närvidele käima lõputu targutamine teemadel, kuidas me siin eestimaal peame vähendama mingit süsiniku jalajälge, autoteed muudetakse mõnedes kohtades “pudelikaelteks” (et tipptunni ajal 10 km/h liikudes saaks ikka võimalikult palju tossutada), vokiväntamine autode vahel on inimõigus ja et üleüldse, eestlased saastavad atmosfääri kõige rohkem enda Ford, RAM jms. kastiautodega.
Ja siis see keskkonnaaktivist-targutaja vms. on hüsteerias kui mingi “olematu süütenööriga” tegelaselt kunagi-kusagil piku pilongi saab- lihtsalt sellepärast, et ta ise ei saa aru, et ta möliseb liiga palju ja kõigil on sellest keskkonnakaagutamisest siiber juba.






