Ma ei ole nõus, et siga ja kägu. Vajan kindlate omadustega autot teatud eesmärkideks - peamiselt käia poes, looduskaunites kohtades ja mõned pikemad sõidud mööda kiirteed, peamiselt Londonisse (500 km edasi-tagasi, 112 km/h, ei soovi reisilt tulles tee peal hakata autot laadima). Peab mahutama 4-5 inimest ja pagasi.
Külmkapi kolimiseks korra x aasta jooksul, mis on eestlaste peamine argument auto valimisel, olen rentinud kaubiku. Mahutab rohkemgi kui külmkapi.
Hetkel on mu nõudmistele vastavad EV-d üle 2x kallimad kui bensiinikad. Isegi kui arvestada, et odavamad bensiinikad on siin trahvideks valmistudes juba müügist maha võetud ja maksumaksja maksab märgatava osa EV hinnast kinni.
SP-mootoriga sobiv variant on see. Juurde läheb veokonks + paar pisemat mugavusvidinat. Hinnakirja hind 32KEUR. Leia mulle palun sama hinnaga samaväärne elektriauto.
Vajadused:
Saab nelja mehega teha Tartu-Tallinn-Tartu otsi ilma, et peaks vahepeal kuskil eraldi “aega parajaks tegemas käima”.
Saab väiksema perega minna roadtripile nii, et kõik vajalik mahub peale ja ei pea veetma pool päeva planeerides “aja parajaks tegemise pause” või “pead laadima ja registreerima(!) 4 äppi”.
10-kond korda aastas tuleb konksu otsa panna käru igasugu erineva kraami vedamiseks. Valdav osa neist trippidest lõpeb või algab kohas, kus hädapärast saab 16A 220v tarbida (tingimusel, et perenaine samal ajal vett ei keeda).
Igapäevast töö-kool-pood ringi ei tee - kõik on käe-jala juures jalutatav. Valdav osa sõitudest on vähemalt 80km tripid maale, seenele jms. Nädala sees kui auto käivitan, siis pigem Tartu-Tallinn-Tartu töösõiduks. Põis peab, suitsu ei tee (loe: pause sel trassil ei tee).
Seda SP-mootoriga masinat tangiks 15-18 korda aastas.
Jään ootama uusi samaväärseid elektrikaid, mis sugugi kallimad poleks.
No just seda ma ju ütlesingi. Jälle omajagu sjebimist, ja pool rahvast küsib “miks teistele kõik ette-taha ära tehakse”? Nii et juhatus, kaks käiku ette mõeldes, teatab sellekohaste soovide peale ametliku häälega “firma poliitika ei näe ette”.
See on üks päris hea argument eletroauto kahjuks
“Ei ole vaja igapäevaselt mõttetut 500+km akupakki kaasas vedada.”
ICE auto (bensiini) veab kaasas 40kg kaaluvat 500 “sõiduulatuse” reservi. Samasugune 500 kilomeetrine “sõiduulatus” aku kujul kaalub massiivsed 600 kg. Mis on sellel pildil valest???
Kui me nüüd võtame veel diisli, mis ~50kg paagis veab kaasa 1200km sõiduulatust…
Arvestame juurde, et aku KAAL ja sõiduulatus ei ole lineaarses sõltuvuses vaid aku puhul mõõtmed ja kaal kasvavad KIIREMINI kui mahtuvus/ulatus/võimsus. Samas ICE puhul kehtib hoopis vastupidine reegel – mida suurem ja kuumem see on, seda efektiivsem (parema kasuteguriga).
Midagi oleks sellel pildil valesti? Ei?
Ehk siis ei ole olemas sobivat alternatiivset EV sõidukit sama hinnaga. Exploreri hinnakirjas hakkavad hinnad 40,5KEUR pealt (vaatame ikka mõlema masina puhul hinnakirja hinda - küll leiaks Octaviale ka kampaania korras odavama ostuhetke). Paned juurde konksu (minu jaoks hädavajalik) + meie kliimas vajaliku soojuspumba ja hinnavahe sobiva SP-masinaga kasvab 10KEUR-ni (ma sõidan seda diislikogust läbi 10 aastat). Lisaks - see Ford ei suuda teha iga ilmaga Tartu-Tallinn-Tartu. Minu jaoks taas vajalik.
Teate härrased, elekter vs. hybriid vs. bensiin vs. disla on tühiasi.
Õige varsti õpime hindama autosid, mille lisafunktsionaalsust (või isegi põhifunktsinaalsust) EI SAA tootja oma suva järgi sisse välja klõpsida. (Ja ajaviiteks “kurjad äkkerid” ka ei saa).
Autosid, mis ei topi sulle kohustuslikus korras reklaami cartainmenti ekraanile Navi vahele.
Autosid, millele Kiimaministeeriumi Ametnik EI SAA tõmmata poolel teel pidurit, et "CO2 limiit on täis, aitab selleks kuus sõitmisest).
Autosid mis EI RAPORTEERI onlines sinu sõidusuunda, kiirust ja sihtkohta “organitele”.
Autosid mis ise ja omavoliliselt ei muuda sinu sõidusuunda ja kiirust ja mille vastavat funktsinaalsust EI SAA välja lülitada.
Nutate veel taga, vaata et “Moskvitši” ja “Žigulid”, Mercedes W180 kohe kindlasti .)
Kusjuures see on häiriv moment - ma tahaks rooli keerata sinna, mis mulle tundub ohutu, mitte et auto arvab, et teeks nüüd ühe mahasõidu täiskiirusel. Fataalse. Reaalselt ühe Volvo roolis olukord.
Eespool oligi juttu sellest, et igaüks ostab auto vastavalt vajadustele. Kui sul on vajadus pidevalt ühe jutiga Tallinn-Tartu-Tallinn kimada, siis muidugi on diisel mõistlikum, milles küsimus. Kui mul on vaja 90+% ajast Tallinna linnavahel sõita, siis on enamuse ajast range sama, mis minu dislal. Ja Kuresaarde 1-2 korda kuus suvel veab iga ilmaga välja.
Kui linnas sõita siis sama hinnaga on näiteks see: C4 | Citroën Eesti
Aga nagu eespool juba kirjutasin, siis lükkasin oma autovahetuse edasi, tehnoloogia areneb kiiresti, hinnad tulevad alla ja tavaautode ja kütuse maksudele keeratakse otsa, seega peavad ka sead lendama õppima:)
PS tnx lingi eest, suvel range Fordil 650 ja kulu ainult 11,9 kwh/km. Pole paha.
On veel see nüanss, et “kolmas partei” pakub vaikselt juba bolt-on variante vanade karpade asendamiseks ECU-ga ja vanade mehhaanliste-elektromehhaniliste sissepritsete asendamist ECU-ga. Vanade Masinate Uus Elu. Eeldusel, et kere ei mädane, mis meie kliimas on veits keerukavõitu. Aga parema kliimaga kohtades saavad 60 aastat vanad masinad kenasti “uue hingamise”
Kliimakriisiga mitte tegeledes, võib see lõpetada turumajanduse sellisel kujul, nagu me seda praegu tunneme. Nii hoiatab maailma ühe suurima kindlustusettevõtte juhte.
Äärmuslike ilmastikumõjude tohutu hind jätab finantssektori töövõimetuks.
Maailm läheneb kiiresti temperatuuritasemetele, kus kindlustusandjad ei suuda enam paljude kliimariskide eest katet pakkuda, ütles maailma ühe suurima kindlustusfirma Allianz SE juhatuse liige Günther Thallinger. Ta ütles, et ilma kindlustuseta, mille pakkumist kohati juba piiratakse, muutuvad elujõuetuks paljud teised finantsteenused, alates hüpoteekidest kuni liisingute ja investeeringuteni. 3C temperatuuri tõusu kahju on nii suur, et valitsused ei suuda enam pakkuda finantsabi ja paljude kliimamõjudega kohanemine on võimatu.
Kindlustusvaldkonna põhitegevuseks on riskijuhtimine ning globaalse kuumenemise ohtusid on juba ammu väga tõsiselt võetud. Hiljutistes aruannetes ütles Aviva, et sellel aastakümnel ulatusid äärmuslikud ilmastikukahjustused 2 triljoni dollarini ja GallagherRE sõnul oli ainuüksi 2024. aastal kahju suurus 400 miljardit dollarit. See ülemaailmse kindlustusliidri analüüs ei näita mitte ainult kliimamuutustest tulenevat rahalist kahju, vaid ka ohtu tsivilisatsioonile.
Nõutavad kindlustusmaksed ületavad paljudes piirkondades peagi selle piiri, mida inimesed või ettevõtted maksta suudavad(Viidatakse ettevõtetele, kes lõpetasid Californias metsatulekahjude tõttu kodukindlustuse pakkumise).
Kindlustuse puudumine tähendab, et paljud finantsteenused muutuvad kättesaamatuks.
See ei kehti mitte ainult elamute, vaid ka infrastruktuuri, transpordi, põllumajanduse ja tööstuse kohta. Elamute ja paljude majandussektorite majanduslik väärtus hakkab langema. Turud hakkavad kiiresti ja jõhkralt olukorda ümber hindama.
Ükski valitsus ei suuda reaalselt katta kahjusid, kui mitu kulukat sündmust juhtub kiiresti järjest, nagu ennustavad kliimamudelid. Näiteks Austraalia katastroofi tagajärgede taastamise kulutused on aastatel 2017–2023 juba seitsmekordistunud. Mõte, et miljardid inimesed saavad lihtsalt kohaneda süvenevate kliimamõjudega, on vale. Ei saa kuidagi kohaneda temperatuuridega, mis ületavad inimese taluvust. Terved üleujutuspiirkondadesse ehitatud linnad ei saa lihtsalt minna ja ülesmäge liikuda.
Finantssektor, nagu me seda teame, lakkab toimimast. Ja koos sellega lakkab olemast ka kapitalism, sellisel kujul, nagu me seda teame.
