Tõmbasite jälle ennast käima? 
Nüüd on siis selge, miks UK-s on üks kõigi aegade suurimaid põudasid hetkel.
Õnneks, nagu teises teemas jutuks oli, pannakse sellised suured riigi eraldatud R&D rahad 90% ulatuses lihtsalt tuuri.
Sun-Dimming Quango has £800 Million of Taxpayer Money to Blow – and a CEO on £450k
Aria has been given an eye-watering £800 million budget to play with, with little to show for it so far, except some off-the-wall ideas, and astronomically high wage bills.
Trend võib tulevikus pöörduda. Mitte meie ei koli Hispaaniasse kuuma kätte, vaid Hispaaniast kolitakse siia jahedasse?
Ei.
Tripis avaldatud artikkel väidab, et inimesed/turistid tormavad eelkõige kõige kuumematesse piirkondadesse (Hispaania) ja eelkõige kõige kuumemel kuul (August). Kohalilkud on kurjad, et sissesõitjaid on liiga palju. Kui nüüd osa lõunamaalasi põhja poole liiguks, oleks see puhas võit.
https://trip.ee/uudised/mis-on-euroopa-koige-turistirohkemad-paigad
2 Likes
See on uskumatu jah, et eesti inimesed otsivad broneerimiseks kortereid Hispaaniiasse juulikuuks. Ja rendileandjad deklareerivad, et tipphooaeg on juuli ja august, mil hinnad on kõige kallimad. Uskumatu! 40 -50 kraadi kätte. Arutlesin siin tuttavatega, et mis neil inimestel viga on? Mulle seletati, et no mis teha, kui puhkus on juulis. Tuleb ära kannatada.
No kas see on midagi niisugust, et kui sa igal aastal “soojal maal” puhkamas ei käi, siis ei ole piisavalt kvaliteetne inimene ja paremas seltskonnas ei ole parketikõlbulik vms? Ja kui puhkus on juulis, siis tuleb ära teha. Saagu või sitem ja tulgu või kuumarabandus.
8 Likes
Ise olen just märganud teistsugust fenomeni - suvel puhatakse ehk paar nädalat ja ülejäänud puhkus pudistatakse aasta peale laiali. Lapsevanematel läheb juba paar nädalat koolivaheaegade peale, kuhu mahutatakse siis mingi Hispaania/Türgi/Egiptuse reis ja/või suusareis.
Suvel tegelikult ei reisita.
Aga see eespool viidatud artikkel räägib numbritest sihtkoha vaates. Tegelikult ei öelda, et just Eesti inimesed seal Hispaanias keset südasuve väga palju käiks.
Kas siin räägib kadedus ja KMI 35+ ?
ma olen Tallinnas täheldanud ka kolmandat fenomeni -
esmaspäev on oluliselt rahulikum ja rahvast on kontorites vähem näha kui teisipäevast neljapäevani ning reede on ka juba linnaliikluses vaata et rahulikum kui nädalavahetused, mis siis veel kontori rahvastatusest üldse rääkida ning lisaks, et hommikuti enne 9-t eriti tööle ei jõuta, lõunad on sageli ligi 2 tunnised ning kõik kes peale 16-t on kontorisse jäänud on ‘saamatud’ või ‘madalapalgalised mutrikesed’.
ehk minuarust on üldse ime, et meil veel niigi hästi läheb …
1 Like
Kadedus kindlasti mitte. Inimeste suhtes, kes peavad väliselt, hambad ristis, kindlasti mahtuma mingisse eduka inimese standardisse (auto, riided, puhkusereisid, Viimsi) ja on valmis selle nimel kannatama. Sõitma näiteks juulis Hispaaniasse, istuma seal konditsioneeritud ruumis, sest õues on surmavalt palav. Aga näete, nad võivad endale seda lubada.
1 Like
Juulis käiakse ikka Šeišellidel. Sittagi teha pole (ja pole vajagi), aga õhutemperatuur päeval 26, öösel 26 ja ookeanivesi 26. Hispaania on rottidele.
6 Likes
Ei ole siis ime, et Veremaa kõigi vahenditega EL rohelepet, mille Eestis Ekreike valitsus vastu võttis, saboteerib. https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120380038/vene-propaganda-sihib-rohepooret-taastuvenergiaekspert-inimesed-kardavad-uusi-asju-ja-seda-osatakse-ara-kasutada
Huvitav kust otsast see artikkel nigu Ukrainale positiivne on? Sa vist ei oska veel lugedagi? Meie suur Ukraina sõber sõnades ja EU väga tähtis saamatu isik kelle nime me ei nimeta, tassib veremaale strateegilisi kaupu ja EU ostab täie pasaga edasi gaasi ja naftat veremaalt?Ja sa tuled siia selle artikliga hõiskama? Puudega oled või?
7 Likes
https://www.err.ee/1609709829/wsj-langevad-naftahinnad-on-taas-avanud-ukse-venemaa-toornaftale
Nokk kinni, saba lahti ja vastupidi. Kreeka laevandusmagnaadid on pärast Vene toornafta hinna langemist alla sanktsioonimäära hakanud Venemaalt suures koguses naftat vedama.
Ühest küljest pidi nafta hinnalagi vähendama nafta ostmist Veremaalt, teisest küljest jällegi on madalam nafta maailmaturu hind Veremaa majandusele kindlasti negatiivsema mõjuga. Lisaks otsesele müügile läände jõuab osa Vene naftast kaudselt sihtriikidesse, olles eelnevalt töödeldud kolmandates riikides. Seda nähtust tuntakse „rafineerimislünga“ nime all. Sageli segatakse Vene toornafta ka teiste riikide omaga.
CREA andmetel on tuvastatud kuus rafineerimistehast, kolm Türgis ja kolm Indias, mis töötlevad Vene toornaftat ning müüvad saadud kütust edasi riikidesse, mis on Venemaale sanktsioonid kehtestanud. Nende tehaste kaudu on turule jõudnud hinnanguliselt 6,1 miljardi euro väärtuses Vene naftat.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120381173/soda-mida-rahastab-laas-vene-kutus-voolab-endiselt-euroopasse/kommentaarid
Ainus võimalus on nafta/gaasi ostmine Veremaalt üldse lõpetada, ilmselgelt aga ei ole kõik riigid sellest huvitatud. Vene gaasi tarned Euroopasse läbi Türgi on hoopis kasvanud: CREA andmed näitavad, et 2025. aasta jaanuaris ja veebruaris suurenes see 26,77% võrreldes eelmise aastaga. Ka Ungari ja Slovakkia saavad endiselt Vene torugaasi Türgi kaudu.
19 protsenti Euroopa Liidu riikidele vajaminevast gaasist tuleb endiselt Venemaalt ning küsimus ei ole ainult Ungaris ja Slovakkias. Vene gaasi laiamahulist sisseostmist jätkab ka Austria, põhjendades seda pikaajaliste lepingutega, ning suurim Vene vedelgaasi ostja on Prantsusmaa(tuumariik!), kes püstitas eelmisel aastal lausa rekordi Venemaalt sisseostetava maagaasi mahtudes.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120381228/sojaraport-jaanika-merilo-rekordkogustes-vene-gaasi-ostvad-euroopa-riigid-voivad-saada-usa-st-lahiajal-voimsa-hoobi
Illustreerimaks, et nafta tarbimise vähendamine võib rahakotile kasulik olla, lisan siia oma auto selle kuu kütuse(elektri) arved.
Ajal, mil meie suurim mure on kohvi hinnatõus ja ka uputus Rõuge vallas, laastavad Nigeeriat tulvaveed, mis on nõudnud juba üle 100 inimelu, rääkimata materjaalsest kahjust.
Igikeltsa sulamine on üks tipping point, mille ületamisel on katastroofilised tagajärjed.
Õhutemperatuuri tõus tõstab ka temperatuuri igikeltsas.
Maailma igikeltsas on hoiul umbes 1,7 miljonit gigatonni süsinikku. Seda on palju rohkem kui need 2400 gigatonni, mis on paiskunud kogu maailmas õhku alates tööstusrevolutsiooni algusest 1850. aastal. Ja asi ei piirdu süsihappegaasiga, lisanduvad muud gaasid, näiteks metaan, mille kasvuhooneefekt on 25 korda suurem kui süsihappegaasil, ja bakterid(uued pandeemiad) ning organismid, mis vabanevad.
Midagi krõpsude ja dipikastmega seotut? Mälu järgi öeldes see ei ole esimene kord.
1 Like
Mingid rohehüsteerikud ka kisasid üksvahe, et kohe-kohe sulab Siberis igikelts ära ja Siberi katk hakkab inimeste hulgas möllama koos igasuguste teiste batsillidega(millest keegi pole veel midagi kuulnudki). Pole nagu kuulnud venelaste massilisest väljasuremisest.
3 Likes
Trendid on meie sõbrad 