Feissbuukis jälle väideti, et tegemist on täitsa tavalise HR-osakonnaga, millele on uuem ja moodsam nimi pandud.
Tsiteerin:
" [Indrek Siitan]
Suht müstika, miks nende naiste klobimine (kes on 3 umbes 10-15-inimeselisest LAFD managementist) nüüd globaalselt ette võetud on. Seda enam, et ükski neist pole kusagilt hoogtöö korras juhiks toodud, vaid kõik on süsteemis 25-35 aastat töötanud ja karjääriredeli kõige alumiselt astmelt alustanud."
“Tädi juhib personaliosakonda, see on 4000 inimesega organisatsioonis vajalik asi küll, isegi tule tõrjumisel.”
"fakt on see, et antud tädi on 33 LAFD-s töötatud aastaga tõusnud reainspektorist personalijuhiks (olles sealjuures esimene mustanahaline naisterahvas päris mitmetel vahepealsetel positsioonidel, aegadel ammu enne DEI-d). Ja välja toodud palka saab personalijuhitöö eest, mis ilmselt on 4000 inimesega organisatsiooni personalijuhiameti kohta sealkandis üsna tavapärane number. "
Pole mõtet ennast lollitada. Need revolutsioonilised progressiivid teavad väga täpselt mida nad teevad, sest lähtuvad leenini õpetusest: Revolutsiooni võiduks on vajalik üle võtta sillad, telegraaf, raudteejaamad, ajalehed, ülikoolid ja tuletõrjedepood.
soovitan soojalt nii karlssonitel kui ka kõigil ülejäänudel vaadata: The Secrets To Civilization
“Uurime ajaloolaste ja arheoloogide abil uusi keskkonnaandmeid, mis näitavad, et kliimamuutustel, pandeemiatel ja vulkaanilisel tegevusel on olnud otsustav mõju tsivilisatsioonide saatusele alates Vana-Egiptusest kuni Rooma langemiseni.”
On ikka võimalik, aga need muutused on toimunud koguaeg inimtegevusest eriti sõltumata. Seekordne kliimamuutus võib mõned rahvad hävitada nii, et need hävitavad iseend ära lootusetus võitluses selle vääramatult kulgeva muutusega.
Kui peaks loenduse tegema, palju riike ja tsivilisatsioone on hävitanud kliimamuutused ja palju agressiivsed naaber-riigid ja -tsivilisatsioonid?
Kumb number tuleb suurem.
Ma pakun vahe on vähemalt suurusjärk
ma ei ürita midagi tõestada, veel vähem tõestada sinu poolt mainitut.
Küll aga tahaksin rõhutada, et veebis niisama plõksimise või hüsteeritsemise või igas rubriigis sõnavõtmise asemel võiksid paljud meist (sh. vahetevahel ka mina ise), paljusid ettesattuvaid ütlemisi või uudisnuppe või sots.meediakajastusi, oluliselt rahulikumalt võtta …
ja kui muudmoodi ei oska aega maha võtta, siis tuleks abiks rohkem ajalooga tutvust teha … egas ilmaasjata ei öelda: “uus on ammu unustatud vana” või “ajalool on kombeks korduda - tahame me seda või ei taha”.
vähem ärapanemist ja enese esile upitamist!
ps. looduses kõndimine pidi ka meeli rahustama ja parema une tooma ning mis peamine - kõndimine võiks minuarust liigituda kliimasõbralike tegevuste alla
Riigid-Impeeriumid ikkagi hävitavad valdavalt iseennast. Napoelon tõmmas endale vee peale ronides Venemaa ääretutesse avarustesse ja jättes sinna 600 000 meest. Kapral Aadul läks samamoodi. Karl XII mängis Rootsi Impeeriumi maha, kusagil seal Ida-Euroopa kandis ekseldes.
Rooma Impeerium oli majanduslikult ja moraalselt sisemiselt mäda. Kerge saak metsikutele hobusesõdalastele-barbaritele. Ma sobran mälus, aga ma ei suuda eriti meenutada olukordi kus TUGEV riik oleks saanud sõjalises konfliktis nii hävitava kaotuse osaliseks, et lakanud täielikult olemast. Tšingis-Khan ehk sai sellise vägitükiga hakkama.
Tugev riik ei kuku, isegi tugeva välsivaenlase vastu. Pealegi, ega vastane ka loll ole. Sõda peetakse selleks, et KASU saada. TUGEVA vastase asemel võib ju alati mõne nõrgema valida. Alles 20. sajandi lõputuseni veninud kaevikusõjad olid KÕIGILE osapooltele kahjulikud. (v.a. USA, aga too ei roninud ka ennatlikult lavale).
NLIIT oli sisemiselt igast otsast mäda ja kukkus omaenda raskuse all kokku.
jne. Aga ehk leiab ajaloost ka mõne “langemiseks mitte veel küpse” riigi, mille tugevam vastane hävitas.
Kontranäide: Soome Talvesõda. Ülekaal NLiidu poolel oi-oi-oi. Tugev natsionalistlikult meelestatud, kaitsetahteline rahvas. Kalliks, õite kalliks läks NLiidule see Karjala. Ja Soome riik jäi vaatamata kaotusele püsima.
Enesetapp, enda “päästmise” sildi all. Vägagi võimalik ja vägagi inimlik. Ma erialaselt näen pidevalt, kuidas teatud “turvameetmed” kahjuliku olukorra vältimiseks annavad tagasilöögi kusagil hoopis teises kohas ja lõpkokkuvõttes põhjustavad vaata et suurema ikalduse, kui see mida nad ära hoidma olid mõeldud.
Kokkuvõtvalt: Mida soojem kliima, seda rohkem aurustumist merepinnalt, rohkem sademeid, rohkem viljakat maad (k.a tänased kõrbed), rohkem toitu ja vähem näljaseid, kes lähevad liikvele parema elu otsingul.
“Most of the water that evaporates from the oceans falls back into the oceans as precipitation. Only about 10 percent of the water evaporated from the oceans is transported over land and falls as precipitation.” - USGS
Kui ilm soojem aurustub maapinnalt ka rohkem, st. ikka väga kuumaks peaks vist minema, et miski reaalselt hoomatav suurenemine sademetega transporditava vee osas tekiks maapinnal.
Iga “professor” kes toob Taani-Norra elektrienergeetikat meile eeskujuliku näitena, võiks samuti rääkida, et kus meil see rohke hüdroenergia on, mis tuulevaikuse ajal elektrit kompenseeriks.
Professori-onu räägib seda juttu, sest tal on isiklikud majanduslikud huvid mängus.
Saksamaa - kas mitte sealse elektrienergeetika üks suuremaid allikaid pole mitte Prantsusmaa?
